Riigikogu võttis vastu meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega toetatakse rahvusvahelist meretransporti Eesti sadamate kaudu ning motiveeritakse kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate. Eelnõuga vähendatakse 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra.
“Reisilaevanduses konkureerivad Läänemere riigid omavahel ning laevandusettevõtted peavad kaaluma, millises riigis on majanduslikult kõige otstarbekam enda tegevust korraldada,” ütles Riigikogu majanduskomisjoni liige Mihhail Stalnuhhin. “Eesti kui mereriigi majanduse jaoks on merekaubandus ja sadamate käekäik olulise tähtsusega. Merendusega seotud ettevõtted moodustavad ca 4% sisemajanduse kogutoodangust, mis on võrreldav põllumajandusega. Merekaubanduse ulatuslikum mõju ei piirdu mõistagi vaid merendusega – juurdepääs sadamatele mõjutab oluliselt kogu investeerimis- ja majanduskeskkonda. Väliste arengute realiseerumise üle Eestil kontroll puudub. Peamine, mida meie saame teha, on hoolitseda selle eest, et Eesti oleks konkurentsivõimeline nii välis- kui Eesti enda investorite jaoks.”
Mihhail Stalnuhhini sõnul seiskus 2020. aastal alanud COVID-19 kriisist tingituna suures osas reisijate vedu erinevate sadamate vahel Soome ja Rootsi suunal, kuid jätkus teatud ulatuses kaubavedu. “Sellest tulenevalt sattusid reisilaevade operaatorid kriitilisse olukorda, sest reisijateveoks mõeldud laevadega polnud võimalik suuri püsikulusid katta. Seoses piirangute leevendamisega on reisiparvlaeva liiklus osaliselt taastunud, kuid kriisieelsele tasemele pole jõutud ning reisijate numbrid näitavad ca 50% langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,” rääkis Mihhail Stalnuhhin, kes kuulub Keskerakonna fraktsiooni.
Mihhail Stalnuhhin lisas, et eelnõus välja pakutud maksutoetuste meede aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada COVID-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile. “Veeteetasude alandamine omab positiivset mõju kogu Eesti logistikasektorile, mistõttu on vajadus jätkata alandatud tasumääraga ka järgnevatel aastatel. See tagab Eestit läbivate kaubamahtude jätkuva kasvu, mis omakorda mõjub positiivselt ka riigieelarvele läbi suurenenud kaubamahtude ning nendelt laekuvate maksude,” märkis Mihhail Stalnuhhin. “Seni kehtinud alandatud veeteetasude määrad on tõstnud Eesti sadamate kaubamahte. Näiteks tõusid Tallinna sadama kaubamahud 1,4 miljonit tonni, samas kui teiste Läänemere sadamate mahud langesid. Meie sadamaid läbivates transpordikoridorides liikuvad kaubavood saavad põhja-lõuna suunal tulevikus lisa Rail Baltica rajamisega seoses. See aitab meie sadamatesse tuua Soome transiitkaupa, aga loob eeldused ka tootmise ja lisandväärtust andva ümbertöötlemise tekkeks uue raudtee lähedusse.”
NLiidu järeltulija Venemaa on avaldanud sotsiaalmeedias sissekande, milles meenutab 82 aastat tagasi alanud Talvesõda ja üritab süüd Soome kaela veeretada.
Märgitakse, et NLiit kartis Soome koostööd Saksamaaga ja seetõttu alustati rünnakut Soome vastu.
Siit kumab läbi soov unustada MRP ehk NLiidu ja Natsi-Saksamaa vaheline kokkulepe, mille salaprotokollis oli Soome antud NLiidu huvisfääri koos Balti riikidega. MRP tulemusel alustasid NLiit ja Natsi-Saksamaa teist ilmasõda, rünnates mõlemalt poolt Poolat.
Täna on Poola samuti võtmetegija siinses piirkonnas, seetõttu on alustatud hübriidsõda just Poola vastu. Venemaa poolt aga on ajaloo moonutamine ja Soome süüdistamine häbiväärne ja alatu. Stalin ja Hitler olid liitlased, kes Euroopas sõda alustasid ja seda suppi helbitakse tänase päevani.
Soome peaministri peoõhtu üle juba irvitatakse. Näiteks kirjutab rahvasaadik Mikko Kärnä sotsiaalmeedias, et Marini vabandus, et tal polnud telefoni kaasas kõlab umbes nii, et: „Rohelised mehikesed tulid laupäeva õhtul Vaalimaal üle piiri. Ei reageerinud, kuna olin sõpradega pidutsemas ja sain teate alles pühapäeval.”
Soome peaminister Sanna Marin rikkus pärast koroona nakkusega kokkupuudet baaris hommikuni pidutsedes valitsuse enda antud juhist, mis anti välja 26. novembril.
Valitsuse 26. novembri juhise kohaselt peavad valitsuse liikmed vältima kontakte niipea, kui nad saavad teada kokkupuutest koroona nakkusega, vahendab Iltalehti.
Koos rahaga tulevad uued PISIKUD, OHTLIKUD VEOSED, KAASAAITAMINE KURITEGELIKULE SALAKAUBANDUSELE /egas teie ei kontrolli veoseid ja kui siis ei julge nagunii piiksatada/REOSTUS, MERE LAGASTAMINE.
HIINA SIIDITEELE NII ALDID TSUHNAAD EUROOPA ÄÄREVÕSAST.
suurt laeva on täitumatu unistus. Sest suureks laevaks loetakse maailmas 10000gt ja enam. Seega 300×10000 = 3000000gt vähemalt. Lisaks senised oma reisikad ehkki osa neist sõidab Läti lipu all.