Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad „Eesmärk 55“ kliimaõigustikuga ees ootavate muudatuste suhtes, mille eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, võtta merenduses kasutusele keskkonnasõbralikumad kütused ning suurendada energiatõhusust.
Kliimaambitsioonide suurendamine tähendab Eestile, et taastuvenergia peab meil moodustama 2030. aastal lõpptarbimises senise 42 protsendi asemel 46 protsenti. Lisaks peab järk-järgult suurendama energiasäästu – igal aastal tuleb kokku hoida 1,5 protsenti rohkem energiat võrreldes eelneva aastaga.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et läbirääkimistel seisab Eesti selle eest, et kliimaneutraalsusele üleminek sujuks võimalikult realistlikult ja kulutõhusalt. „Seame kogu Euroopa Liidule ühise sihi, kuid seejuures on oluline, et riikidel säiliks teatud otsustusvabadus, kuidas süsinikuneutraalsele majandusele üle minna, näiteks milliseid keskkonnasõbralikke kütuseid, kus ja millises mahus kasutatakse,“ sõnas ta.
Valitsus kiitis heaks seisukohad FuelEU Maritime eesmärkide osas, millega soovib Euroopa Liit suurendada taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitmega kütuste kasutamist ELi meretranspordis. „Toetame Euroopa püüdluseid meretranspordi rohepöördes, kuid näeme, et kuni tehnoloogia veel areneb ning muutub kättesaadavamaks, tuleks esialgu merenduses veidi hoogu maha võtta. Ühtlasi peaksime leidma lahendusi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni tasemel, kuna Euroopa Liidu trimmi tõmbamisel tekiks keskkonnakahju lihtsalt kolmandate riikide sadamates, mis vähendaks meie pingutuste mõttekust ning paneks Eesti sadamate konkurentsivõime löögi alla,“ selgitas Aas.
Taastuvenergia direktiivi osas toetab Eesti, et kehtestataks täiendavad sektoripõhised eesmärgid, näiteks hoonefondis ja tööstuses. Nõustume biomassi säästlikkuse kriteeriumite tugevdamisega, kuid see peab arvesse võtma metsarikaste riikide eripärasid ning sellega ei tohi kaasneda üleliigset halduskoormust. Toetame ka EL-i liikmesriikide vahelise taastuvenergia-alase koostöö suurendamist läbi ühisprojektide ja otse ostu lepingute sõlmimist taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel.
Energiatõhususe direktiivi osas pooldame muu hulgas energiatõhususe esikohale seadmist oluliselt energiatarbimist ja -tõhusust mõjutavate sektorite planeerimis- ja investeerimisotsuste langetamisel, kuid vältides seejuures ebamõistlikku halduskoormust. Samuti on näiteks oluline suunata riiklikud meetmed sihtgruppidele, kus võimekus iseseisvalt energiatõhusust tõsta on madal.
„Eesmärk 55“ kohaselt tuleb Euroopa Liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaase vähendada 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga.
Seni kui valmivad aatomijaamad Sillamäel, kus ka kütus kohapeal, tuleb põrutada edasi rahulikult põlevkiviga! Ja mõistust oleks vaja ka.