Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 654 eurot

Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil uuest aastast tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot.

Praegu on tunnitasu alammäär 3,48 eurot ning kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot.

Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga tänavu 8. oktoobril. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2021. aastal kaheksa kuu keskmisena 16 900 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära ehk 584 eurot, moodustades 3,4 protsenti kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 22 400 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 585 kuni 653 eurot 4,5 protsenti töötajatest.

Töötasu alammäära tõus 70 euro võrra 584 eurolt 654 euroni 2022. aastal toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2021. aastaga täiendavat maksutulu 18 miljonit eurot.

Suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul käibemaksu ja aktsiiside laekumine. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga keskmise palga prognoosi kaudu.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste, näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu suurenemise. Seetõttu suurenevad sotsiaalministeeriumi valitsemisala kaudu makstavate hüvitiste kulud järgmisel aastal ligikaudu 3,2 miljonit eurot ning 2023. aastal ligikaudu 5,8 miljonit eurot.

Kulude katteallikaks on olemasolev eelarve ning kulude eelarved vaadatakse üle 2023-2026 riigieelarve strateegia käigus. Riigi- ja kohalike omavalitsuste (KOV) asutuste tööjõukulud suurenevad rahandusministeeriumi hinnangul 5 miljoni euro võrra.

Riigieelarvelistele asutustele tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse alammäära tõus palgafondi siseselt. Määrus võib kaasa tuua ka KOV-i makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, näiteks lasteaiatasude tõusu, kui KOV on need sidunud töötasu alammääraga.

4 kommentaari
  1. Ikka alla vaesuse alampiiri 3 kuud ago
    Reply

    Kaua veel, et 15 rikkamaks saada?
    Maha Kallase bande!

    • Me pidime viiendad olema. 3 kuud ago

      Meil on heaolu riik. Heaolu on neil, kes sellest karjuvad.

  2. Aleksander 3 kuud ago
    Reply

    …aga perset sygavale migrandile makstakse 1,2 kordset eesti keskmist, mis on kaks korda rohkem sellest summast.

    Ei tea, mida peaks m6tlema eestis pensionärid kes on 40..50 aastat to”o”d teinud ja siis kah saavad näha oma taskus vaid 400 eur?

  3. Pensionär 3 kuud ago
    Reply

    Meie ju ka nälgime.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.