Euroopa Komisjon küsib liikmesriikidelt arvamust eelnõule, millega kehtestatakse EL-is ühtne metoodika ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise arvutamiseks, kontrollimiseks ja aruandluseks.
Kavandatava muudatusega peavad liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal andmeid, kui palju on turule lastud ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid ja joogitopse. Iga riik saab ise valida, kas esitab andmed kaalu- või ühikupõhiselt. Samuti tuleb eraldi arvestust pidada nii osaliselt kui ka täielikult plastist valmistatud toodete kohta.
See muudatus on osa ühekordse plasti direktiivist, millega peavad liikmesriigid saavutama toidupakendite ja joogitopside tarbimise olulise vähendamise aastaks 2026. Andmeid tuleb esitada, et Euroopa Komisjon saaks võrrelda riikide pingutusi ning hinnata edukust meetmete rakendamisel. Eesti toetab ühekordse plasti direktiivi ja selle eesmärke, kuid mitte nimetatud rakendusakti.
Keskkonnaminister Erki Savisaar ütles, et välja pakutud metoodika ei võimalda riikide vahel eesmärkide saavutamist õiglaselt võrrelda. „Kui üks riik esitab andmeid kaalu- ja teine ühikupõhiselt, siis ei pruugi võrdlus näidata tegelikku olukorda ühekorraplastist toidu- ja joogipakendite kasutuse vähendamisel. Sarnane segadus on esinenud üldise pakendiaruandlusega ning me ei soovi selle kordumist,“ ütles Savisaar.
Seega, kui turule lastud pakendite arv ei lange, siis pole võimalik saavutada tegelikku eesmärki ehk vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist. Seetõttu peaks Eesti hinnangul olema kõikides liikmesriikides ühtne ühikupõhine arvestus.
Juunis saatis Keskkonnaministeerium eri osapooltele arvamuse avaldamiseks jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, et võtta Eesti õigusesse üle ühekordse plasti direktiivi nõuded. Ka selles eelnõus lähtuti eelnimetatud põhjustel just ühikupõhisest lähenemisest.
Lisaks ei pea Eesti mõistlikuks kohustuslikus korras eristada osaliselt plastist ja täielikult plastist tooteid. Tarbimise vähendamise eesmärk rakendub plasti sisaldusest sõltumata mõlemale kategooriale. „Kui pakend on vaid osaliselt plastist valmistatud, loetakse seda ikka plasttooteks. Seega on selline eristamine ebavajalik ning seab pakendiettevõtetele täiendava aruandluse koormuse,“ selgitas minister. Eesti on juba varem teinud komisjonile ettepaneku, et osalise ja täielikult plastist toodete eristamine oleks vabatahtlik.
EL-u peale ei tasu loota sest seal ollakse liiga tegevuses vihavaenu õhutamisega, sanktsioonide välamõtlemisega jne. Natolased on tüdinenud rahust ja ja sõja õhutamine käib. Venemaa on väga kannatlik ja ei taha sõda aga Venemaa piiri äärest tuleb võõrväed ära viia. Kogu aeg provotseeritakse sõjategevust.
MÕTTETU JUTT ! NIIKAUA KUI VALITSEB RAHA JA INIMENE USUB ENNAST OLEVAT TÄPI I PEAL,ARVAB OLEVAT ENESEL ÕIGUSE MILLAL IGANES TAHTA NAUTIDA MIDA-KEDA IGANES, MIIKAUA KUI TAL ON SELLEKS RAHA EI MUUTU MISKI. IGA SUUTÄIS PAKITAKSE SISSE JA VEETAKSE SINNA KUS TAL TUJU TULLA VÕIB SEDA TARVITADA.
JA SIIS SEE DOGMAATILINE MÄÄ – MIS SAAB TOPSIKUTEGIJATEST, KUST NAD PALKA SAAVAD JA NENDE ÜLEMAD MAMMONAT KUI TOPSE EI TARVITATA.
SEE ON JU TURUMAJANDUS. EI OLE VÕIMALIK TURUMAJANDUSES LOODUST KATSTA.TERVIST EGA ELUSID.
SIGIVUST VÄHENDADA. KÕIK TULEB RAJADA HOOPIS UUTELE PÕHIMÕTETELE, ARENENUD EETIKALE, AJAS ARENEVALE EETIKALE TULEB RAJADA TÖÖSTUS, MAJANDUS, HALDUS = KÕIK. EETIKALE MIS HOOLIB KÕIGEST ELAVAST, MITTE AINULT INIMESTE TAHTMISTEST ,VALIDES SEALTKI VÄLJA VAID ÜKSIKUTE HEAOLU JA RIKKUSE.
JA INIMKONDA EI TULE VÄHENDADA MITTE HAIGUSTEGA VÕI ELUEA LÜHENDAMISEGA nn.”KORREKTSEL”
TEEL., NII POLNUD SEE MÕELDUD, VAID SIGIVUSE VÄHENDAMISEGA.
LIIGIL, ERITI LIIGIL, MILLE “ÜLIMUSLIKKUS” SEISNEB TEHNIKAS EI OLE MÕTET LÕPUTULT LAIENEDA, LOOTES GEENIUSI, KES AVASTAVAD UUSI TEHNILISI TOIMIMISVIISE. KUI TA REPRESSEERIB TEISI ELUSID, KUI TA TEHNILINE ÜLEOLEK JA TEADUSED, HALDUS EI PÕHINE UUEL ARENEVAL EETIKAL, KUI TAL POLEGI EETILIST VUNDAMENTI, MIS TULENEB SÜDAMETUNDEST.