Esimesest COVID-19 vaktsineerimisest Eestis möödub aasta

Vaktsineerimine. Foto: Erik Peinar

Esmaspäeval möödub aasta kui Eestis tehti esimesed COVID-19 vastu vaktsineerimised ning 12 kuu jooksul on kaitsesüstitud 840 000 inimest, kellest 270 000 on saanud juba ka tõhustusdoosi ning kokku on manustatud ligi 1,8 miljonit vaktsiinidoosi.

“Aasta tagasi saime koos esimeste vaktsiinisüstidega lootuse, et tervisekriis saab peagi teaduse toel ületatud. Pandeemia pole küll veel läbi, kuid meie ühiskond on märksa avatum ja olukord oluliselt parem: vaktsineeritud inimesed levitavad vähem viirust, nakatuvad vähem, satuvad harvemini haiglaravile ning veelgi vähem intensiivravi osakonda. Ent uute tüvede tulek ja võime ka osa vaktsineerituid nakatada näitab, et meil on veel pikk tee minna. Äärmiselt oluline on ka edaspidi end COVID-19 haiguse vastu kaitsesüstida, sest vaktsiinid kaitsevad endiselt väga tõhusalt raske haigestumise ja surma eest,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Vaktsineerimine on vähendanud suremust ja rasket haigestumist. Eesti haiglaravi statistikast selgub, et vaktsineeritud inimene vajab ravi 3-10 korda vähem kui vaktsineerimata inimene. Terviseameti andmetel satub keskmiselt 7,5 protsenti diagnoositud inimestest haiglavoodisse, samal ajal vaktsiini saanutest on raskeid juhtumeid ainult 0,02 protsenti.

“Ma olen veendunud, et teadus on see, mis meid siit kriisist lõpuks välja viib. Kas siis tänu veelgi parematele vaktsiinidele, toimivatele ravimitele või hoopis mingil kolmandal moel,” lisas Kiik.

Täna teame, et kaitse tugevdamiseks koroonaviiruse uute tüvede vastu on oluline, et vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed teeksid ka tõhustusdoosi. Tõhustusdoos on soovitatav kõigile täiskasvanutele, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas vähemalt kolm kuud AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul ja kaks kuud Jansseni vaktsiini puhul.

Tartu ülikooli uuringu andmetel on tõhustusdoosiga vaktsineeritutel nakatumisrisk ligi kümme korda väiksem kui vaktsineerimata inimestel ja pea viis korda väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritutel.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud. Infot vaktsineerimise võimaluste kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee.

6 kommentaari
  1. : Vana Kreeka rohi võib pakkuda kaitset koroona vastu 4 nädalat ago
    Reply

    Vanas Kreekas kasutatud safranist valmistatud rohi võib pakkuda kaitset koroona vastu, leiab Jeruusalemma ülikooli meditsiiniprofessor Ami Schattner.

    Safranil põhinev rohi võib vähendada koroonasse suremust tervelt 50 protsenti, selgub teadusajakirjas European Journal of Internal Medicine avaldatud artiklist.

    Seda ravimit – kolhitsiini – kasutati juba Muinas-Egituses, kus tuvastati rohu tervendavad võimed. See on üks väheseid ravimeid, mis on olnud kasutusel muinasajast kuni kaasajani välja. Viimasel ajal on sellega ravitud podagrast põhjustatud põletikke, vahendab Jerusalem Post.

    Professor Ami Schattner on kolhitsiini mõju uurinud 20 aastat ja leidnud, et see pakub kaitset ka koroona vastu.

    Kolhitsiini anti ligi 6000 koroonapatsiendile, kelle olukord paranes märgatavalt. Ühtlasi täheldati kolhitsiini saanud patsientidel suremuse vähenemist 50 protsendi võrra.

    Ravim on väga odav, päevane doos on vaid pool milligrammi. Seetõttu võib kolhitsiinist olla palju abi koroona vastu võitlemisel.

  2. Nojah 4 nädalat ago
    Reply

    Eks vaktsioneerima aitab ja iga inimene peaks seda tegema aga kui palju ei tea täpselt. Oleks hea kui leiutataks ravim koroonahaugete raviks. Siiani pole aastatud vähi raviks arstimit. Nojah see haigus pole ju nakkav. Kas lõbusõidud on jälle moodi läinud või hoiduvad inimesed teadlikult sellest. Trollid, bussid on inimesi täis., rongid samuti päise päeva ajal. Tekib küsimus kas nad tööl ei käigi. Mina kui tööl käisin ei saanud päeval töölt ära minna. Õnneks autos sõitja ei nakka teisi aga päev otsa tormab autode vool kuhugi. Kas see ei saasta õhku, Midagi on ikka valesti-

  3. Selle 3 nädalat ago
    Reply

    pookimise üle pole midagi rõõmustada. Üle 60% on poogitud aga nakatunuid ja haigeid üha rohkem. Pooked ise on praaktooted, sest 40% nakatunutest on juba poogitud. Samuti ei aita midagi maskid, sest ükski näitaja pole maskistamisega kooskõlas. Seega on tegemist puhta valega ja üheks pooleks on keskbande oma ajuvaba juhi Ratta Jurka ja sama ajuvaba pookimisministri Kiige Taneliga. Kui keegi ellu jääbki, siis just nende kiuste.

  4. SEE "vaktsiin" pole inimkonna hüvanguks. 3 nädalat ago
    Reply

    SUUR VALE! artikkel on ju läbinisti valedest põimitud!
    Ning kui see nii hea kraam on, miks siis Ratta Jurka HOIDUS vaktsineerimisest alguses, ning vaktsiinitootjad ise on vabastatud vaktsineerimismandaadist, junkistani FDA ja WHO? (hiljem muidugist on teada et poliitikud ja miljonärid kaamera ees kekutades süstitakse platseeboga).

    Terviseamet manipuleerib andmetega. Tegelikult ju vaktsiin ei aita, selle tootjad on manipuleerinud oma andmeid, kirjutanud end vastutusest priiks, nende tootjad ise istuvad junkistani FDA ümarlaua ümber mis annab “heakskiidu” selle sodi kasutamiseks — korruptsioon! Suur hulk on nüüd hoopis vaktsiinikahjustusi (ainuüksi euronõukogude liidus miljoni ringis 2021 nov seisuga). Pole senini toimunud debatti kus oleks ka vastaspoolele antud sõna, toimub vaid sildistamine ja tsensuur, küll aga kui vaja lauldakse hosiannat “vaktsiinile”. Tänaval käivad miilitsad ütlevad et “MEILE SEE NÕUE EI KEHTI” mis oli tatilapi kandmisega, aasta tagasi veebruaris sundisid tatilappe kandma jagades neid, kuid ise ei kandnud. Piirivalve ja toll pigem otsib seda viirust rattaraami numbri küljest ja bussi alt, ise nad ei mõõtnud temperatuurigi mitte ega kandnud mingeid tatilappe.

    Midagi on väga valesti et kui peale seda kui hakati vaktsineerima on tunduvalt suurem jama kui aasta tagasi samal ajal!

    ega pole mingit viirust kui valimistel polnud nakkusohtlik, PÖFF polnud piirangutega, venelastel võidupüha tähistamine — siis käisid miilitsad seinaääri pidi.

  5. Aleks 3 nädalat ago
    Reply

    kui see “viirus” nii ohtlik on, miks siis ei kehtinud piirangud uusaastaöösel, PÖFFil? Lõpetage see pläma juba!

  6. imelik 3 nädalat ago
    Reply

    Viirus on kindlasti olemas ! kuid see on imelik kuubis, et PÖFF jms. asjad olla tohivad…

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.