Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, millega soovitakse tagada Politsei- ja Piirivalveametile kriisiolukorras lisatööjõudu ning ühtlustada politseinike palga- ja pensioniarvestus üldise avaliku teenistuse süsteemiga.
Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson lausus, et tegu on valdkonna jaoks olulise eelnõuga. „Eelnõu üks olulisem muudatus on kriisirolliga abipolitseinike loomine. See tähendab, et erakorralise sündmuse ajal võib eriväljaõppe saanud abipolitseinik oma igapäevatöö asemel aidata lahendada kriisiolukorda, ning saada sel ajal riigilt oma keskmist palka. Samal eesmärgil saab kaasata Kaitseliitu. Nii saab tagada, et Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik vabatahtlike reserv,“ lausus Jürgenson. „Samuti luuakse eelnõuga võimalus politseiametnik üle viia summeeritud tööajale, et tedagi saaks kriisiolukorras tavapärasest tööajast erineval ajal kaasata.“
Komisjoni aseesimees Heljo Pikhof ütles, et eelnõuga tehakse muudatused, mis puudutavad politseinike ja päästjate palga- ja pensioniarvestust. „Eelnõu järgi saab päästja arstliku komisjoni otsusel pensioni oote toetusele jääda kolme aasta asemel viis aastat enne vanaduspensioniiga. Samuti antakse päästjatele kindlus, et suurendatud vanaduspensioni ja pensioni oote toetust makstakse neile ka pärast 2023. aastat,“ sõnas Pikhof. „Lisaks tehakse muudatusi politseinike palgasüsteemis ja minnakse üle avaliku teenistuse seaduse palgakorralduse põhimõtetele. Politseinike palk koosneb erinevatest komponentidest, ent eelnõu järgi lisatakse need põhipalga sisse ja politseinike pensioni aluseks võetakse kogupalk. See aitab tagada politseinike ja teiste eriteenistujate võrdse kohtlemise pensioni määramisel.“
Veel võimaldatakse eelnõu järgi väljateenitud aastate pensioni staaži koguda kuni 2036. aastani, pärast mida süsteem kaob. Istungil põhjendati, et siseturvalisuse valdkonnas töötavate inimeste palk peab olema juba tööle asudes väärtustatud. Tagasiulatuvalt seadusemuudatus kellegi pensioni ei muuda.
Samuti muudetakse siseturvalisuse valdkonna tippjuhtide ametiajad tähtajaliseks, luuakse võimalus kontrollida tööle või praktikale mineja või teenusepakkuja, näiteks koristaja tausta ning viia kriminaalmenetluses kahtlustatav üle teisele tööle. Soodustatakse ka vabatahtlikuks saamist ning tagatakse vabatahtlike ja kutseliste võrdne kohtlemine vigastuse korral.
Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu (508 SE) on Riigikogu täiskogu istungil esimesel lugemisel 9. veebruaril.
Nimelt ähvardab Meta, et kui Euroopa Liit jätkab oma kasutajainfot puudutava seadusandlusega, siis jäävad Euroopa kasutajad ilma Facebooki ja Instagramita, vahendab mashable.
Vaidlus puudutab Euroopa Liidu nõuet hoida Euroopa kasutajate andmeid Euroopas. Meta aga soovib paindlikkust, et andmeid oleks võimalik liigutada eri maailmaosade vahel. Praktikas siis Euroopa ja Ameerika vahel.
Meta edastas teadaandes, et kui jätkatakse andmete liigutamise takistamist, siis mõjutab see teenuste pakkumist soovitud kujul. Lisaks mõjutab see piirkondlike reklaamide näitamist.
Euroopa Liit pole Meta selguitustega seni rahule jäänud. Meta põhjendab oma nõudmisi sellega, et andmete liigutamine on oluline teenuste tõrgeteta toimimiseks.
Meta hinnangul suudetakse saavutada kokkulepe 2022. aasta jooksul, aga kui see ei õnnestu, siis peavad Facebook ja Instagram lahkuma Euroopa turult.
väga hea, las lahkuvad ja kadugu. aitab sellest mölinast pidevalt teismelistel ja töölolijatel , inimesed tegelegu millegi kasulikumaga. siis on vähem psiihhhe ja suitsiide
ja kuidas see teisi inimesi puudutab. Kriisiolukorraks vist mõeldakse kui sõda tuleb. Ei tule kui jäetakse sõjaõhutamine.Sõbralikud suhted tuleb seada sisse naabritega ja ongi kriis läbi. kui Biden jätkab oma sekkumist siis võib kriis süveneda küll pealegi tal on oma riigis ikka vähem ja vähem poolehoidjaid. vastu rahva tahet võimule tulla on risk. Ega Ukrainas parem polnud sest toimus verine võimuvahetus, aga varem oli see rahulik riik ja kriise polnud.
Mitte ykski normaslne inimene ei lähe tööle organitessee, kus on kohustuslik maoõli manustamine.
Nyyd olete olukorras, kus õlivõtjad on haiged ja surevad, mittevõtjad on vallandatud.
Selgelt on näha suurt hirmu meeleavalduste ees. Sellest ka seadusemuudatuste vajadus.