Selleks, et Eesti riigikaitse kümne aasta plaanile suurem hoog sisse lükata, on laenu valmis kohe võtma kõik peale Reformierakonna, kirjutab Postimees.
Valitsus teatas jaanuaris, et eraldab 380 miljonit eurot erakorralist lisaraha julgeolekule, millest umbes 340 miljonit on mõeldud kaitsevaldkonnale. Suurem osa sellest 340 miljonist on riik laskemoona peale ära kulutanud.
Sõda Ukrainas on aga näidanud, et Venemaa ja president Vladimir Putini käitumine on palju ettearvamatum ja julmem, kui varem paistis. Selle tõttu on poliitikute seas tekkinud üksmeel, et kaitsekulutusi tuleks veelgi tõsta.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles Postimehele, et raha on alati rohkem vaja. Küsimuse peale, kui palju Herem raha juurde tahaks ja mis lüngad vajavad parandamist, nimetas ta viimases riigikaitse arengukavas olevaid võimekusi, nagu tankitõrje, õhutõrje ja teise brigaadi soomustamine.
«Mina täna valmistun üheks aastaks. Annate lisaks praegusele 100 miljonit? Lühimaa õhutõrje. 300 miljonit annate? Lühimaa õhutõrje ja pikamaa võimekust rohkem, ja laskemoona. 500 miljonit annate? Ma hakkan rääkima tõenäoliselt keskmaa õhutõrje kaasamisest kõigesse muusse. Miljardi annate? Ma soomustan ära võimalikult kiiresti teise brigaadi ja teeksin õhutõrjet kõvemaks,» loetles Herem, mida tema lisarahaga ära teeks.
Keskerakond, EKRE, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on meelel, et kaitseväele lisarahastuseks tuleb laenu võtta ja võimekusi kiiremini välja arendada. Ainsana ei ruttaks lisaraha saamiseks laenu võtma Reformierakond.
Isamaa aseesimees ja endine kaitseminister Urmas Reinsalu ütles lühidalt ja konkreetselt, et laen on kohe vajalik. «Ukraina selgitab, siin on selge, et tuleb hüppeliselt ja kiiremalt hakata meie kaitsevõimet välja arendama ning selleks on loomulikult vaja täiendavat raha. Need otsused tuleb lähemas tulevikus teha, siin ei ole alternatiivi tegelikult,» sõnas Reinsalu. «Ega seda raha mujalt võtta pole.»
Keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid on samuti seisukohal, et peaks tegutsema kohe ja ta on koalitsioonipartnerile ka sellise ettepaneku teinud. «Meie oleme valmis tegema ülikiirelt lisaeelarve ja panustama kaitsevõime lünkade likvideerimisse kohe, mitte ootama sügiseni,» ütles Karilaid.
Kuigi detsembrist kehtivas riigikaitse arengukavas keskmaa õhutõrjet veel sees ei ole, sooviks Keskerakond just selle jaoks laenu võtta. «Kõige põletavam on keskmaa õhutõrje. Elu muutub ja arengukavad ei ole kivisse raiutud, on näha, et see, mis nüüd on juhtuma hakanud, on anomaalne ja tegelikult paljuski mõistusevastane,» sedastas Karilaid.
Ta lisas, et tuleks mõelda ka lühimaa õhutõrje ja kaitseliidu lisarahastusele.
Reformierakonna fraktsiooni juhi Mart Võrklaeva sõnul on valitsus riigikaitsele juba andnud uue käigu 380-miljonilise lisapaketiga, mis jaanuaris tehti ning lisaeelarvet, et kaitsekulutusi veel suurendada, võib kaaluda.
«Kui on vaja täiendavaid kulutusi teha, siis jah, tuleb neid planeerida, aga me peame ikkagi vaatama, et sisejulgeolek, haridus, mis on ka kokkuvõttes julgeoleku osa, kannatada ei saaks. Kaitsevägi ütleb alati, et on raha vähe, aga poliitikud peavad selle tasakaalukoha leidma,» selgitas Võrklaev.
Võrklaeva hinnangul ei tasuks laenuga kiirustada. «Alati saab minna selle populistliku jutuga, et tuleb riigikaitse laenu võtta, laen on laen. Meil on viimastel majanduslikult headel aastatel olnud riigieelarves sügav auk. Praegu on meil koroonakriis, energiakriis ja nüüd sõda lähinaabruses. Peame natuke ette vaatama ja mitte kriisi päris alguses kõiki oma varusid ära kulutama,» ütles Võrklaev.
Europarlamendi saadik Jaak Madison (EKRE) rääkis, et praegusele riigikaitse arengukavale tuleks kiirem käik sisse lükata, kuna see on rahuaja plaan. «See on täiesti adekvaatne, lihtsalt küsimus selles, et rohkem raha ja kiiremini võimekusi välja arendada,» ütles Madisson, kelle sõnul ei saa otsustega oodata sügiseni.
«Meil ei ole raha, et arendada kiiresti neid võimekusi, et vähemalt vastu pidada kriitiline periood, milleks on nädal aega, et me üldse saaksime loota liitlastele,» sõnas Madison
Sotside esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul tuleks peaministril leida koos riigikaitsespetsialistide ja erakondade juhtidega konsensus laenusumma osas.
«See ei ole ühe erakonna mure ja see peaks olema meie kõigi ühine otsus. Kõigil on tahe olemas. Lepime selle laua taga kokku. Kui see on miljard, siis teeme selle ära, kui see on poolteist miljardit, teeme ära,» selgitas Läänemets.
Läänemets rõhutas, et on oluline pooleliolevaid võimeid mitte nurka panna. «Meil on täna osad võimed nende võimukünniseni arendamata. Kui me toome tagantpoolt mingeid võimeid ettepoole, siis need ka pooleliolevad asjad kannatavad,» lisas Läänemets.
BNS
on Jurkal hea võimalus esitada ultimaatum Kajale, et kas raha või võim! Ja järgmist valitsust Kaja bandega ei tule.
Esimest korda kui ma kiidan Reformierakonna otsuse mitte laenu võtta heaks. Heaa otsus.
Meil on palju vaeseid ja pole teada kas peale aprilli meil kompenseeritakse elektrienergia hinda. Aga meie maksumaksja raha loobitakse mitmes suunas.Rahu on kindel kui jäetakse vihavaenu õhutamine, sekkumine teste riikide siseasjadesse, ässitamine ja meie venelaste ahistamine vene telekanalite sulgemisega ja pankades rublade mittevahetamisega. Ukrainas ka poleks sõda kui seal elavatesse venelastesse oleks hea suhtumine,