Täna toimus Tallinnas, Viru Konverentsikeskuses ning samal ajal ka veebi teel Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVLi) üldkoosolek ja volikogu koosolek. Liidu volikogu valis oma koosseisu esimesel koosolekul ka uue liidu juhatuse.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu uueks juhatuse esimeheks valiti Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
“Minu väga tähtsaks, aga samas lihtsaks sõnumiks on, et vajame praegusel ajal ühtsust ning peame üksteist toetama, seda nii suurtes linnades kui väiksemates valdades. Asudes täitma liidu juhatuse esimehe rolli just praegusel ajal on kahtlemata katsumus, ent olen seisukohal, et meie omavalitsused on väga võimekad ja ka tugevad,” sõnab vastne liidu esimees ning lisab, et seda tugevust tuleb omavalitsustel ära kasutada senisest veelgi parema koostöö ülesehitamiseks. “Väljakutseid on palju, aga ainult koos saame väga operatiivseid küsimusi lahendada nii täna, homme kui ka tulevikus. Tänan toetuse eest ja olen kindel, et meid ootab Eesti Linnade ja Valdade Liidus ees konstruktiivne koostöö,” rõhutas Kõlvart.
Juhatuse aseesimeesteks valiti Rakvere Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ja Tartu linnapea Urmas Klaas.
„Eesti omavalitsused on väga tugev jõud ning Eesti Linnade ja Valdade Liidul kui koostööorganisatsioonil on oluline seda jõudu suunata Eesti kui terviku arenguks ning keskvalitsuse tasakaalustamiseks,” kommenteeris liidu aseesimees, Tartu linnapea Urmas Klaas.
Juhatuse liikmeteks valiti ka Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp, Jõgeva vallavanem Angela Saksing, Harku vallavanem Erik Sandla, Kambja vallavanem Argo Annuk, Põlva Vallavolikogu esimees Georg Pelisaar, Rae Vallavolikogu aseesimees Mart Võrklaev; Pärnu abilinnapea Irina Talviste; Mulgi vallavanem Imre Jugomäe; Jõhvi vallavanem Maris Toomel ning Kastre vallavanem Priit Lomp.
Fotol: ELVLi juhatuse liikmed (vasakult) Georg Pelisaar, Erik Sandla, Irina Talviste, Urmas Klaas, Argo Annuk, Mihkel Juhkami ja Priit Lomp.
Minu südantlõhestav üleskutse.
Aidake meie puudust kannatavaid lapsi ja pensionäre, kelle on viletsusse tõuganud meie valitsus. Rahva kurnamine käib täie hooga.
Nälgivaid inimesi on meil väga palju.
Niisugust vabadust meie keegi ei tahtnud.
Venemaal ei õnnestunud Ukrainas läbi viia välksõda, seetõttu on mindud üle hävitussõjale, märkis Soome välispoliitika instituudi juhataja Mika Aaltola.
Aaltola märkis, et vastupidiselt ootustele ei tervitanud ukrainlased venelasi kui vabastajaid. Hävitussõda võib küll olla keelatud, aga see aitab murda rahva meelsust. Terror õpetab vaenlast austama, märkis Aaltola.
Aaltola arvates on Venemaa strateegia ajada minema need inimesed, kel on Kremli hinnangul nö valed väärtushinnangud. Venemaal pole vaja neid inimesi, vaid uut Vene maad, ruutmeetreid.
Varem on tsiteeritud Venemaa presidenti Vladimir Putinit, kes on öelnud, et NLiidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Vene juhtide mõtteviis aitab seletada Venemaa praegust poliitikat.
Venemaa on saanud omale Valgevene ja nüüd on järg Ukraina käes. Aaltola märgib, et Ukraina on sunnitud loobuma oma unistustest liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga.
President Volodõmõr Zelenski kirjutas pärast sõja algust taotluse Ukraina liitumiseks Euroopa Liiduga. NATO-ga liitumisest on Zelenski valmis loobuma.
Ühtsust on vaja ja Kõlvart on näidanud oma tööga et on tubli poliitik. ikkagi parimate keskerakondlaste ridades.