Riigikogu esimees Jüri Ratas arutas kohtumisel Horvaatia välisministri Gordan Grlić-Radmaniga Ukrainas toimuva sõjaga seotud julgeolekuolukorda ja kaitsekoostööd NATOs ning Euroopa Liidus.
Ratas tõi esile Eesti ja Horvaatia väga head suhted Euroopa Liidus ja tugevad liitlassuhted NATO-s. „Praeguses julgeolekuolukorras on eriti oluline hoida meie ühtsust,“ lausus Ratas. Ta hindas kõrgelt Horvaatia liikmesust ja panust NATO küberkaitsekeskusesse Tallinnas.
Ratase sõnul jätkab Eesti sõjalise, poliitilise, majanduslikku ja humanitaarabi andmist Ukrainale. Pooled andsid vastastiku ülevaate sõjapõgenike vastuvõtmisest ja tegevusest nende toetuseks.
Samuti räägiti arengutest Lääne-Balkanil. Ratas kinnitas, et Eesti pooldab Euroopa Liidu laienemist, sest Lääne-Balkani nagu ka idapartnerite hoidmine Euroopa Liidu kursil ja sealsete reformide toetamine on oluline Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks.
Kahepoolsetest suhetest rääkides tõi Ratas esile e-teenused, mille osas on loodud hea alus edasiseks koostööks, sest juba praegu toimib piiriüleselt digiretsepti teenus. Samuti on suured võimalused koostöö tihendamiseks kaitsetööstuse vallas.
Horvaataia välisminister avaldas kahetsust, et Venemaa agressiooni tõttu on täna sattunud rünnaku alla Euroopa julgeolek ja stabiilsus, aga ka väärtused ja rahvusvaheline õigus. Tema sõnul mõistetakse Horvaatias väga hästi Ukraina rahvast, sest Horvaatia elas 1990-ndatel üle samuti sõja. Ta tõi kohtumisel esile vahejuhtumi, kus eelmisel nädalal Ukrainast mitmete NATO riikide kohal märkamatult lennanud droon kukkus alla Horvaatia pealinna Zagrebi äärelinnas ning rõhutas, et liikmesriigid peavad selliste vahejuhtumite tõkestamiseks tegema paremat koostööd õhuruumi seiramisel.
Kohtumisel osalesid ka Eesti-Horvaatia parlamendirühma esimees Jüri Jaanson ja väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman. Lotman andis ülevaate hiljutisest visiidist Ukrainasse ja ütles, et Putini režiim on alustanud sõda mitte ainult Ukraina, vaid kogu lääne väärtuste vastu. Jaanson kõneles Ukraina sõja põhjustatud humanitaarkatastroofist. Nii Jaansoni kui Lotman rõhutasid, et me peame tegema vahet Putini režiimi ja vene rahva vahel.
Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus telekanalile CNN, et Vene president Vladimir Putin ei nõua enam Ukraina valitsuse vahetust.
Niinistö rääkis sellest, mida Putin oli talle reedel rääkinud, kui Niinistö Putinile helistas. Putin oli öelnud, et pole kunagi nõudnud Ukraina valitsuse vahetust.
Niinistö ütles, et Putinil on nimekiri asjadest, mida nõutakse, ja et valitsuse vahetus pole selles nimekirjas.
No ja mis kasu sellest oli meie riigile või Ukrainale. Kas sellest veel vähe on et Liimets sõidab ringi või on meil 2 välisministrit. Ma ei tunne enam ära Ratast. inimene kes on nii palju head teinud sisepoliitikas ajab nüüd tühja tuult taga millest pole kellegi jaoks kasu.
Üks Ukrainas toimunud valitsuse vahetus oli verine ja seadusevastane. Aga enne seda oli Ukrainas rahulik elu. Soome president , riigikogu esimees ja välisminister arvatavasti ei rända mööda maailma ringi vaid tegelevad oma rahva heaolu saavutamisega. Ega need kohtumised ja rääkimised ei muuda maailmas midagi lihtsalt raisatakse aega.
Tere,
jah, see vanaduspension ja töötasu peaksid Eestis suuremad olema (võrreldes Soomega). Tean, et soomlane ei tööta
Soomes rohkem kui eestlane. Naaberriigis,venemaal kus kõik tehakse rahva nimel on keskmine pension 141 EUR (eestis ligi 600 EUR – pole meil gaasi, naftat, kulda ega teemanteid, on vaid pisut põlevkivi, paasi ja turvast, seevastu aga töökad käed). Aga see selleks. Täna siis teatas Vene Fõderatsioon (you tube) et sulges vahemere. Kug-Ida merelaevastiku sõjalaevad tulid Suessi kanalist ja Põhja merelaevastiku sõjalaevad tulid läbi Bosporuse väina vahemerre ja sulgesid Vahemere.
S.t. et Vene Föderatsiooni sõjajõudude sissetungiga iseseisvasse Ukraina riiki algas minu arusaamise järgi kolmas maailmasõda. Raske lapsepõlvega KGB ametnik hüüdnimega akurok (eesti keeles suitsukoni) – endise teenistuskaaslase sõnul, asus iseseiva Ukraina riigi okupeerimisele ja Vene Föderatsooniga liitmisele.
Varjuks riigis oleva vene rahvastiku kaitsmine. Kui Putin võidab – oleme järgmised meie – eestlased, lätlased ja leedulased. On ju Eestis alad: Narva, Sillamäe, Kohtla – Järve, Tallinnas: Maardu, Lasnamäe, Kopli, Õismäe j.t. kus elavad vene keelt rääkivad inimesed (üle kolmandiku Eesti elanikkonnast) kelle ajusid on üle 100 aasta pestud suur-vene sovinismi vaimus. Kohe on siin arvajaid et on olemas artikkel 5. Aga on ka riike kus riigipeaks endine pioneerijuht Angela kes kutsus riiki n.n. põgenikke et luua ebastabiilsust euroopas, keelas Ukraina abistamisest relvadega, keelas Ukraina vastuvõtmist EU ja NATO-sse. Enne teda võimul olnud Gerhard asus vene gaasifirma Gasprom juhatuse esimeheks jne.
Nii et soovitan kel on soovi – soetada puukütte pliit, otsida tuttavaid kellel on joogivee kaev (soetada elektrigeneraator, veeautomaat, veemahutid)
Minu ema ütles et käis sõjaajal Tallinna elanikuna maal asju toidu vastu vahetamas. Peetriküla elanikud saavad ämbritega Ülemiste järvest vett tuua.
Vabandust, see üllitis on ühe pensionäri visioon tulevikust, juhul kui aiandusühistu “Ozero” liikmed või vene ohvitserid asjale piiri ei pane.