Euroopa Parlament võtab kiirmenetluse korras vastu pagulaste Euroopasse majutamise ühise tegevuskava (CARE), mis näeb muuhulgas ette pagulaste abistamise rahastamise Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi sõnul laiendatakse Euroopa Liidu fondide raha kasutamise võimalusi selleks, et katta riikide kulutusi sõjapõgenikele: eluase, toit, lapsehooldusabi, laste haridus, meditsiiniteenused, töökohad, psühholoogiline abi, keelekursused ning õigusabi.
“Jutud, et peame sõjapõgenikke üleval pidama riigieelarvest ning meie inimesed jäävad seetõttu ilma pensionist ja toetustest, ei vasta tegelikkusele,” ütleb Yana Toom. “Selline tegutsemine oleks absurdne, võttes arvesse COVID-19 pandeemiat, millel on olnud majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Olen kindel, et kellelgi Brüsselis ei olnud mõttes jätta Euroopa Liidu riike rändekriisis üksinda. Õnneks valmistus Euroopa Liit pandeemiajärgseks majanduse taastamiseks ja kogus selleks väga suuri vahendeid. Nüüd tulevad need meile kasuks.”
CARE kava võimaldab Euroopa Liidu riikidel ja üksikutel piirkondadel rahastada pagulasabi liidu struktuurifondidest, täpsemalt Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ehk teisisõnu saavad liikmesriigid erandkorras kasutada vahendeid, mis olid algselt mõeldud muuks otstarbeks. “Selline erand on vajalik, sest Euroopa Liidus on struktuurifondide raha kasutamisel väga ranged reeglid – nendega saab katta vaid sihtotstarbelisi kulutusi. Ühtlasi hakkab kehtima ka 100% kaasfinantseeringu reegel, mis tähendab, et riik ei pea omavahenditest midagi tasuma,” selgitab Yana Toom.
Keskerakonna juhatuse liige lisab, et Ukrainast pärit põgenike abistamiseks on CARE plaani raames võimalik kasutada ka olulist osa REACT-EU programmi vahenditest, mille algne eesmärk oli aidata Euroopa Liidu riikidel taastuda pandeemia mõjudest. 2022. aastal on see 10 miljardit eurot. Yana Toom täpsustab, et struktuurifondide toetus kombineeritakse toetustega muudest Euroopa allikatest, sealhulgas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) ning Euroopa Sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate isikute abifondist (FEAD). “Euroopa Komisjon lihtsustab kõiki aruandlusega seotud protseduure ning abi ei laiene mitte ainult Ukraina, vaid ka Ukraina sõja eest põgenenud kolmandate riikide kodanikele,” märgib ta.
Euroopa Liidu riigid saavad alates 24. veebruarist 2022 tagasiulatuvalt taotleda sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja ülalpidamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Pagulaste Euroopasse majutamise ühise tegevuskava (CARE) ehk Cohesion’s Action for Refugees in Europe esitas Euroopa Komisjon 8. märtsil. Euroopa Parlament kavatseb selle vastu võtta kiirmenetluse korras märtsi lõpus või aprilli alguses.
Seotud materjalid inglise keeles:
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_1607
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_22_1608