Ministeeriumid ühendavad jõud ajalooliste looduslike pühapaikade säilitamiseks

Foto/allikas: Raigo Pajula/Kultuuriministeerium
Kultuuriminister Tiit Terik ja keskkonnaminister Erki Savisaar allkirjastasid Eesti looduslike pühapaikade hoidmiseks ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepe seab eesmärgiks looduslikud pühapaigad kaardistada, teha nende andmed kättesaadavaks ning säilitada need väärtuslikud ajaloolised kohad nii praegustele kui ka järeltulevatele põlvedele võimalikult puutumatuna.

„Looduslikes pühapaikades on omavahel tihedalt põimunud meie kultuuri- ja looduspärand,” tõdes kultuuriminister Tiit Terik. „Pühapaikadel on oluline koht meie aja- ja kultuuriloos, meie rahvapärimuse kandjatena ning tähtis on tagada nende hoidmine elavas kasutuses. Samas on looduslikud pühapaigad ka meie pärandi üheks ohustatumaks osaks – kui andmed pühapaikade kohta on puudulikud, on oht, et need hävivad või kahjustuvad,” lisas ta.

Terik märkis, et ühiste kavatsuste kokkuleppega seatakse eesmärgiks pühapaikade kaardistamist aktiivselt jätkata, kuniks kõik Eesti looduslikud pühapaigad saavad inventeeritud.

Keskkonnaminister Erki Savisaar tunnustas Muinsuskaitseametit seni tehtud töö eest Eesti looduslike pühapaikade inventeerimisel. „Looduslikud pühapaigad on oluline osa meie rahvuslikust mälust ja rahvakultuurist, seega on nende kaardistamine ja kogu teabe avalikkusega jagamine väga oluline,” nentis keskkonnaminister Erki Savisaar. „Viie aasta jooksul on Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitseprogrammist nendeks töödeks eraldatud 416 126 eurot ja muinsuskaitse eksperdid on rohkem kui pooled Eesti põlised kihelkonnad läbi uurinud. See töö peab jätkuma.“

Savisaar märkis, et inventeerimine ja hooldamine ei tohiks tulla teiste keskkonnakaitseliste tööde arvelt. “Riigieelarves tuleb leida töödeks lisavahendeid,” sõnas keskkonnaminister.

Looduslikud pühapaigad on rahvapärimuslikud pühakspidamise, ravimise, ohverdamise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad – metsad, puud allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid, nagu näiteks kivid, künkad, orud ja pangad. Eesti looduslikud pühapaigad on üks huvitavamaid ja mitmekihilisemaid mälestiste liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid.

TLÜ maastiku ja kultuuri keskuse vanemteaduri ja looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimehe Marju Kõivupuu sõnul pingutatakse praegu selle nimel, et muinsuskaitse juubeliaastaks oleks kõikide Eesti kihelkondade looduslikud pühapaigad inventeeritud ja esmane analüüs tehtud. „2025. aastal tähistame Eestis muinsuskaitse 100. aastat. Juba 1925. aasta muinsuskaitseseaduses olid kinnismuististena kaitse alla võetavatena kirjas ka loodusmuinasvarad nagu ohvripaigad, hiiepuud ja pühad allikad ning oleks väga sümboolne, kui kolme aasta jooksul oleks sada aastat tagasi alustatud tööd lõpetatud. Soodsa rahastuse korral on see täiesti võimalik,” rääkis Kõivupuu. „Looduslikud pühapaigad aitavad säilitada looduse elurikkust, neil on eriline vaimne ja kultuurilooline tähendus, nad avavad mõiste „püha“ tähendust ja tähtsust inimese kui eetilise ja moraalse olevuse jaoks,” sõnas Kõivupuu koostööleppe allkirjastamisel.

Leppes märgitakse, et lähtudes poolte ühisest eesmärgist ja soovist tagada ajalooliste looduslike pühapaikade inventeerimise lõpule viimine, jätkab ja suurendab Muinsuskaitseamet eelarveliste vahendite kasutamist ning taotleb lisavahendeid Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitseprogrammist. Ministeeriumid lepivad kokku, et otsivad aktiivselt finantseerimisallikaid ning esitavad ühise taotluse riigieelarvesse looduslike pühapaikade inventeerimise lõpule viimiseks ja andmete avalikustamiseks.

Samuti sätestatakse, et inventeerimise tulemused vaadatakse läbi laiapõhjalises eksperdinõukogus, kuhu kuuluvad nii kultuuri- kui ka looduspärandi eksperdid, huvirühmade, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad. Inventeerimise andmed tehakse kättesaadavaks avalikus andmebaasis.

Aastatel 2015-2020 olid riiklikud toetused pühapaikade inventeerimiseks ja andmete avalikustamiseks arengukavale „Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine” kokku veidi üle 610 000 euro. 105 Eesti kihelkonnast on praeguseks looduslike pühapaikade inventuur toimunud 55 kihelkonnas, hetkel on kaardistamine lõppjärgus viies kihelkonnas. Inventeeritud pühapaigad on kantud Maa-ameti pärandkultuuri kaardikihile .

Fotod kokkuleppe allkirjastamisest 

4 kommentaari
  1. Jane 2 päeva ago
    Reply

    Seda on meeldiv lugeda ja tore tädeda et meil on okka veel hoolivaid ja toredaid keskerakondlasi. Edgar Savisaare juhitav erakond oli parim aga kahjuks polnud teist sellist kellega ühineda.

    • uskmatu-toomas 17 tundi ago

      Pole siin hullu midagi – saame kokku kohvitame,peame kõnesid,näitame kui kui kõvad kõvatajad me oleme aga RMK raiub pühasid tammikuid ja Hiiepaikasid edasi !

  2. ?! 1 päev ago
    Reply

    NO JA ÜLEJÄÄNUD METSAD JA METSAD SEALT ÜMBERTKI VÕIB MAHA RAIUDA.! TEA KUIDAS SEE ELURIKKUS SIIS SÄILUB.???
    PUHAS REKLAAM ENESELE, NÜANSSEERIMINE TEIE TEGEVUSE TÕELISEST MÕTTEST= MEELDIDA METSATÖÖSTURITELE JA TÖÖLISTELE. SELMET LEIDA UUED MAJANDUSALAD METSARAIUMISE JA LOOMAHÄVITAMISE ASEMELE. NAGU RAUDTEEDEST JA MAANTEEDEST, TUULEPARKIDEST JA TAMMIDEST-SILDADEST, ELEKTRILIINIDEST VEEL VÄHE OLEKS: KÄIMA ON PANDUD JÄRJEST PAISUV LOODUSEHÄVITAMISE MASIN.NO EI SAA NEMAD ARU ,MILLEKS LOODUS !!!

  3. !!!!!!!!!!! 1 sekund ago
    Reply

    NO JA NÜÜD TAHAB EESTI ENERGIA PELLETITELE ÜLE MINNA JA SAATVAT VENE NAFTA KUKELE, OLI NETIS KIRJAS.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.