Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas taotlusvooru, et toetada Eesti linnades ja asulates kliimamuutuste leevendamise ja mõjuga kohanemise tegevusi.
Täpsemalt saavad kohalikud omavalitsused, selle hallatavad asutused, omavalitsusliidud ja riigiasutused toetust näiteks kogukonnaaedade, rohekatuste, lilleniitude, veesilmade, sademevee taaskasutamise süsteemide ja väiksemahuliste taastuvenergialahenduste rajamiseks, teatas KIK-i pressiesindaja esmaspäeval.
Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on Euroopas üheks olulisemaks suundumuseks tehnoloogiliste lahenduste ja kliimaalase teadlikkuse tõstmise kõrval looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtu edendamine ning seda eriti linnakeskkonnas, mis on kliimamuutustele haavatavam. “Ka Eesti on võtnud kursi selles suunas, et toetada linnadesse ja asulatesse enamate rohealade rajamist, looduslähedaste mänguväljakute ja säästlike sademeveelahenduste ehitamist ning kortermajade sisehoovide betooni ja asfaldi asemele parkide ja aedade rajamist,“ lausus Savisaar.
Toetust antakse kohaliku tasandi kliimamuutuste leevendamise ja mõjuga kohanemise avalikes huvides tehtavate tegevuste elluviimiseks, mis lahendavad mõnda kohaliku tasandi strateegilises arengudokumendis välja toodud probleemi ja/või on seal kirja pandud kliima või energia eesmärkide täitmiseks vajaliku tegevusena.
KIK-i projektikoordinaator Aivi Allikmets sõnas, et toetust võib taotleda mitmesuguste taastuvenergia kasutamisega seotud tegevusetele. “Näiteks võivad need olla päikesepaneelid ühistranspordi peatuste infotabloodel, kergliiklusteede ääres olevatele infotahvlitel või laadimiskeskustes. Aga toetame ka parkide, alleede, lilleniitude ja rohekatuste rajamist, mis kõik aitavad suurendada linnalises keskkonnas elurikkust, tõsta kohanemisvõimet muutuva kliimaga ja siduda süsinikku.“
Allikmets lisas, et toetust saab ka linnalise soojussaare leevendamisega seotud tegevustele ning kogukonnaaedade või näidisalade ja sademevee taaskasutamissüsteemide rajamiseks. “Siin on märksõnad taimeseinad, veesilmad, tiigid, rohe- ja sinitaristu, avalikud joogiveepunktid, õuesõppeklassid ja muu seesugunes,“ rääkis Allikmets ning lisas, et oluline on, et need objektid oleksid avaliku kasutusega.
Taotlusvooru eelarve on 2 853 000 eurot. Toetuse minimaalne summa on 200 000 eurot ja maksimaalne 1 000 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 85 protsenti ja omafinantseering vähemalt 15 protsenti abikõlblikest kuludest. Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas kuni 17. juuni kella 17-ni. Infopäev toimus 4. aprillil, mida on võimalik KIK-i kodulehel järele vaadata. Projektid tuleb ellu viia hiljemalt 30. aprilliks 2024.
Toetust antakse Euroopa Majanduspiirkonnas käivitunud programmist “Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“. Seetõttu on taotlusvooru oodatud projektid, mis teevad koostööd Islandi, Liechtensteini ja Norra partneritega, et tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaaja riikide vahel. Samuti on võimalik teha koostööd mõne teise abisaaja riigiga.
Norra suursaadik Else Berit Eikeland avaldas heameelt Norra-Eesti kliimakoostöö üle. “Kui Norras räägitakse kliimamuutustest, siis muretsetakse nii selle mõjude pärast maailma eri paigus kui ka selle pärast, kuidas see mõjutab elu Norra suurtes ja väikestes valdades. Häid kohanemislahendusi on juba kasutusele võetud, kuid suurenevate kliimariskide valguses on nendega nüüd kiire,“ ütles suursaadik. “Norras on vallad loonud oma võrgustiku, milles vahetatakse kogemusi kliimamuutustega kohanemise parimate lahenduste üle. Näiteks võib tuua rohelised katused – elurikkusekatused, katuseaiad, katusepõllumajandus ja kombinatsioonid päikesepaneelidega.”
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad Island, Liechtenstein ja Norra Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Kreekat, Ungarit, Lätit, Leedut, Eestit, Maltat, Poolat, Portugali, Rumeeniat, Slovakkiat ja Sloveeniat 1,548 miljardi euroga, et vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel. Rahastamisperioodil 2014-2021 on EMP toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunatakse otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks. Programmi operaator on keskkonnaministeerium ning partner Norra Keskkonnaagentuur. Lisaks on oluline roll riikidevahelises koostoimimises Norra Saatkonnal Eestis.
Muidugi on meeldiv siin näha tõeliste keskerakondlaste nägusid kes hoolivad meie inimestest. Ma nõeks teda mõnes teises valdkonnas näiteks välisministrina. keskkonna ministri töös on palju umbluud, teostamatuid unustusi ja kaugeid unistusi. Kindlastu Savisaar ei sõidaks mööda maailma ringi ega õhutaks vihaaenu ja ei seletks asju millest midagi ei muutu maailmas ja millest Eestile midagi kasu pole aga kahju on palju. Savisaar on tubli ja hooliv inimene kes püüab oma ametis mei riigile ja rahvale head teha.
Oh ära unista1 hektarite niitmiseks kuni samblani ja puude nülgimiseks läevad need rahad, sest kohalikud jõmmid saavad sellest makstud ja mõelda ei taha ega oska -pole ju vaja !
Lõhkiste kõhtudega liblikalapsed, konnad ja siilid on see roheline, mis on ja olema saab.
Lollidele võib ju mullikesi puhuda -kanäe ilus kirjut värvi teised.
Eesti pole teised maad. Selles osas kohe kindlasti mitte. Kohalik jorss niidab 2 x nädalas õnnnetut muru ja imeb iga viiimase puu endale kütteks. Nüüd siis ka pöösad. Tal kindlasti volikogus tuttavaid-sugulasi.