Rakvere linnavalitsust külastasid sel nädalal sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov, kes said ülevaate omavalitsuse murekohtadest Ukraina põgenike abistamisel.
Rakvere linnavalitsuse teatel andsid linnajuhid ülevaate, kuidas on linn aidanud Ukrainast siia saabunud põgenikke, kuid tõstatasid ka mitmeid omavalitsuse murekohti – peamiselt sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
„Kohtumiste eesmärk on saada omavalitsustelt tagasisidet, kuna nüüdseks on esimesed ärevad hetked möödas ja lisaeelarvega paika saamas sõjapõgenikele osutatud abi hüvitamine. Seega paras aeg teha vahekokkuvõtteid ja vaadata tulevikku,” rääkis Mändmaa.
Kohtumisel osales ka Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu esimees Einar Vallbaum, kes tõi välja probleeme, mis puudutavad kõiki piirkonna omavalitsusi. “Oluline on tõhustada kommunikatsiooni, sest kohati on endiselt suuri puudujääke riigi ja omavalitsuste vahel,” leidis Vallbaum.
Rakvere linnapea Triin Vareki sõnul on Rakvere linn olnud eeskujulik ja kiirelt reageeriv omavalitsus. „Neli päeva pärast sõja puhkemist käivitasime kohapeal hästi toimiva põgenike vastuvõtukeskuse ja koondasime arvukalt vabatahtlikke. Edasi hakkas riiklikul tasemel Ukraina põgenikega seotud tegevusi koordineerima sotsiaalkindlustusamet, kuid kohalikul omavalitsusel lasub kohustus korraldada väga palju erinevaid küsimusi, mis tekivad piirkonda saabunud ja elama asunud põgenikega. Näiteks on meie sotsiaaltöötajatel ja pereametnikel (isikukoodide teema) menetletavate avalduste arv võrreldes sõja eelse perioodiga kahekordistunud,” rääkis linnapea.
„Olen väga tänulik piirkonna päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti esindajatele toetuse ja hea koostöö eest! Ka tänu lahketele annetajatele saime põgenikele vajalikud esmatarbed, mida neile kaasa anda oma majutuskohtadesse liikudes,” lisas Varek.
Üks oluline murekoht on statistika põgenike arvu osas. Abilinnapea Laur Kaljuvee sõnul puudub täna ülevaade, kui palju on Rakvere aadressiga registreeritud põgenikke, mis vanuses ja millised vajadusel neil on. „See on meile oma töö planeerimise mõttes väga vajalik info, ainuüksi juba kooli- ja lasteaiakohtade vajadust arvestades,” rääkis ta.
„Sõjapõgenike kohta on kogu riigis keeruline head ülevaadet kokku saada, kuna tänaseks 31 tuhandest riiki saabunud sõjapõgenikust on kolm neljandikku asunud elama kogukonda sugulaste ja sõprade juurde ning nende asukohti ja vajadusi ei tea me kindlalt enne, kui nad otsustavad Eestisse pikemaks jääda ning elukoha püsivalt vormistada,” tõdes Mändmaa.
Praegu on Rakvere linna kolmes munitsipaalkoolis avatud kolm Ukraina õpilaste klassi, kus igaühes ukraina keelt kõnelev õpetaja, kooli poolt korraldatud eesti keele õpe, lisaks andeainete tunnid ja muud ühistegevused. „Kuna koolid olid meil üsna täis juba enne põgenikekriisi, siis hetkel seisame silmitsi ruumipuudusega. Sestap on sügisel algava õppeaasta planeerimiseks oluline teada, kui paljude sõjapõgenikest lastega peame oma haridusvõrgus arvestama,” märkis abilinnapea.
Ukraina noored külastavad aktiivselt Rakvere linna noortekeskust ja tegelevad huvitegevusega, kuid täna puudub selgus, mis saab suvel. „Kas suviste laagrite ja teiste huvitegevuste korraldamine jääb omavalitsuse kohustuseks, teeb seda maakonnaüleselt omavalitsuste liit või korraldab ja rahastab seda riik? Leian, et väga oluline on ka neile lastele pakkuda suve perioodil mõtestatud tegevusi sh keeleõpet, et sügisel meie õppesüsteemis hakkamasaamist lihtsustada. See peaks olema aga KOV-ide üleselt sarnaselt korraldatud,” tõstatas linnapea küsimuse.
Samuti valmistab muret majutuskohtade nappus, kuna Rakvere üüriturul leidub vähe taskukohase hinnaga elamispindu. Abilinnapea sõnul ei peaks linn tegelema majutuse korraldamisega, kuna see on omavalitsusele suur halduskoormus ja rahaline kulu. „Rohuaia 12 hoone kuulub riigile, seega oleks igati loogiline, kui riik võtaks selle majandamise pikaajalise majutusasutusena enda kanda. Loodame, et kohtumine kantsleriga aitab selle otsuse tegemisele kaasa,” ütles Kaljuvee.
„Soovime riigi poolt selgust ja konkreetseid otsuseid, millised kohustused ja kulud jäävad omavalitsuse kanda ja mille puhul toetab riik,” sedastasid Rakvere linnajuhid üksmeelselt.
Arutelu järel külastati Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoonet, kus õpib klassitäis Ukraina noori ja tutvuti Rohuaia 12 hoonega.
Aitama peab aga seda peaksid tegema rikkamad riigid sest meie vajame ise abiö Eelmine kord kui põgenikke jaotati siis meile eu tahtnud keegi tulla sest oleme vaene riik. Kõige rohkem peaksid toetama selle sõja provotseeriad USA ja Suurbritannia ja mõned teised veel kes olid ässitajate rollis. See ei huvitanud kedagi kui verise võimuvahetuse ajal hukkusid paljud nung korrakaitsjad suruti vastu seina ja peksti keppidega. Seda pööret valmistati ette ka väljaspoolt aga enne seda oli Ukainas rahulik.
Mida kõike ei tehta au ja kuulsuse nimel.
Viimase mõnekümne aasta USA teostatud sõjad on EL- ile tekitanud põgenike probleeme. Ka see viimane on USA teostatud sõda. Ja selle teoks tegemine käis pikalt ja sihikindlalt . 2003 Justšenko pandi peale 3. vooru vägisi pukki.
Hiljem Uuesti Janukovitš Ei meeldinud läänele mitte Janukovitš – liiga palu sõbrutses Venemaaga.. Verine riigipööre kus tapeti ka relvituid korravalvureid ( mh. meedikud olevat neid esmaabist ilma jätnud !!!). Maidanil (2014) Präänikute jagaja Viktoria Nouland tunnistas hiljaaegu USA senati ees : meil on Ukrainas bio laborid ja ei tahaks ,et need venelaste kätte satuksid. See on riik ,kus võõrad kamandavad ja algusest peale saabastega sees !