„Eesti on tõeliselt kultuuririkas riik – meie teatritesse, kinodesse, kontserdisaalidesse ja muuseumidesse jõuab üha uusi põnevaid teoseid ning näituseid, millest paljud on mõeldud ka noorematele huvilistele. Igal lapsel on õigus sellest rikkalikust kultuurielust osa saada. Paraku ei ole kõikide perede rahalised võimalused võrdsed. Samuti on probleemiks vahemaad – Vanemuisesse on paratamatult kiirem sõit Jõgevalt kui Haapsalust. Need kaks kitsaskohta ei tohi aga muutuda ületamatuks takistuseks õpilase kultuurihariduse teel,“ rõhutas kultuuriminister Tiit Terik.
Kultuuriranitsa programm võimaldab lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud kultuurivaldkonnas pakutavat. Toetust võib kasutada õppekäikudeks, mis on seotud kooli õppekavas kehtestatud ainekavaga. Raha võib kasutada nii kultuuriasutuste ja -ürituste piletite ostmiseks või eriprogrammide tellimiseks kui ka sõidukuludeks.
Programmi eelarve on 1 miljon eurot, mida saavad kasutada kõik era-, riigi- ja munitsipaalkoolid. Keskmiselt jaotub see summa 7,61 eurot õpilase kohta, kuid selle puhul võetakse lisaks arvesse hajaasustuse koefitsienti – keskustest kaugemal asuvad koolid saavad õpilase kohta suurema summa.
„Loomulikult sooviksime toetussummat edaspidi suurendada ning taotleme riigieelarve läbirääkimistel Kultuuriranitsa programmi rohkem vahendeid. Tõstes toetuse 53 euroni õpilase kohta, saaks korraldada kaugemaid ja rohkemaid õppekäike ning valida mitmekülgsemat programmi,“ lisas kultuuriminister Terik.
Koolid Kultuuriministeeriumile ega Haridus- ja Teadusministeeriumile toetuse saamiseks taotlusi esitama ei pea, raha on neile juba 2022. aasta riigieelarvega eraldatud. Munitsipaalkoolide õpilaste toetus on eraldatud kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu üldharidustoetuse osana ning raha kasutamist korraldab kohalik omavalitsus ise. Riigi- ja erakoolide õpilaste osa tuleb tegevustoetusena Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Samuti ei nõua ministeeriumid eraldatud toetuse kohta kuludokumente.
Rohkem infot Kultuuriranitsa programmi kohta leiab Kultuuriministeeriumi veebilehelt .
Teades, milliseid hirmutegusid tegi hävituspataljon, muude kõrilõikajate hulgas kirjanike liidu liikmed Uno Laht, Erni Hiir, August Alle, Paul Kuusberg, Max Laosson, Ants saar, Luise Vaher, Paul Rummo, Endel Sõgel ja Mart Raud, siis tuleb ka Vaheri ja Koffi avaldusi võtta enam kui tõsiselt – süvarahvas on rääkinud, küllap asub ta taas esimesel võimalusel tegevusse. Veel veidi kannatust.