Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil arutati 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (608 SE), mille maht on 803,0 miljonit eurot
Rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku sõnul on muutunud majanduslikus olukorras nii käesoleva aasta lisaeelarvet kui ka sellega seotud mitut eelnõu vaja menetleda kiirendatud korras. „Kiirusest sõltub see, millal rakendub kõrgem toimetulekumäär,“ toonitas ta.
„Lisaeelarve moodustab orienteeruvalt 2,2 protsenti 2022. aasta Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKPst. Arvud näitavad, et samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem, sest toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Kõike seda arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst,“ selgitas Korobeinik.
Valitsus on esitanud lisaeelarve, mis sisaldab kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Nendega seotud vajaduste rahastamine vajab 2022. aasta lisaeelarve heaks kiitmist Riigikogus.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul oleks pidanud eelnõus rohkem rõhku panema muutustele, mis kõige rohkem mõjutavad meie inimeste majanduslikku toimetulekut. „Üheks kasvanud energiakulude mõju leevendamise lahenduseks tuleks langetada gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu 20-lt protsendilt 9-le. Energiakandjate kõrge hind tabab valusalt nii ettevõtjaid kui tarbijaid. Eesti on euroala kõrgeima inflatsiooniga riik ning riik peab astuma kiireloomulisi samme enda inimeste ja ettevõtjate toetamiseks,“ rääkis Kokk. Inflatsioon on kasvanud hüppeliselt ja sellistes tingimustes tuleb astuda samme Eesti inimeste ja ettevõttete toetamiseks, selleks tuleks langetada pliivaba bensiini ja diisli aktsiisimäär ELi miinimumtasemele. Tema arvates oleks eelnõu menetlemiseks vaja võtta rohkem aega.
Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 803,0 miljonit (mln) eurot käibemaksuga (779,9 mln eurot käibemaksuta) näeb ette eraldada laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 mln eurot (käibemaksuga), energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot (käibemaksuga) ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 mln eurot (käibemaksuga).
Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning suurendatakse reservi täiendavalt 68,4 miljoni euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.
Lisaeelarvele vajutab pitseri ELi siseministrite otsus 3. märtsist 2022, millega käivitati Ukraina sõjapõgenike jaoks nn. ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamine. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest.
Rahanduskomisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Valitsuse algatatud 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (608 SE) esimene lugemine on kavas Riigikogu täiendaval istungil 4. mail.
Milles see inimeste heaoluks astutud sammud seisnevad? Ei paista kusagilt. Kui nimetate 50 või 20 eurot
“heaoluks” siis kerjusele kes tänaval bajaani mängib on see ühekordne heaolu ega lahena ta probleeme, rääkimata eakatest. Aga põgenikke oma rüppe võtta, oma eakate arvelt (tegelikult ega te oleks neid rahasid kui neid ka poleks põgenikele kulutatud ikkagi eakatele andnud)seda saab, kasvõi võlaga.Kes need % maksab. Ikka eakate osast tulevad kõik narrused. koguaeg käib ving, et mustadeks päevadeks peab riik headel aegadel kõrvale panema.No nüüd on need päevad käes, aga koonerdatud raha kulub ikka õõrastele.
Eesti on inflats. 3. kohal , las siis võtavad need maad, kus inflats.viimasel kohal. Olen siin hullumas pidevast lootusetust viletsusest.Suveks on jalga panna ainult kummikud ja riidest kummitallaga sussid.Selga 37 a vana sitsiseelik, pleiline ja kätte kilekott. Ongi asots, valmis. Kodu on remontimata ja koristamata,sest koristada
füüs. raske ja hing on nii läbipõenud või deprekas, et EI TAHA, EI JAKSA, EI SAA HAKKAMA. Loeme loomaga päevi, mil jälle pensionipäev tuleb ja 2/3 sellest läheb kommunaalidele ja võlgade katteks. Loomaga vaja Tartu sõita, selleks auto üürida ja maksta,maksta, maksta loomaarstile. Ise olen täiesti alaravitsetud, lihtsalt ei jaksa.Vaja on konsulteerida erinevate arstidega.Koroona ka ,ei suuda kuidagi respiraatoreid FFP3 leida,ilma ei julge 4 t sõita.Vaja uut ruuterit,vaja voodit või madratsit, pesumasinat /oleks seal vaid midagi pesta/ päikesprille, mis UV kiirguse kinni peavad, sest nagunii on silmad haiged ja jään mingil ajal pimedaks, elada on jäänud nii vähe ja teeb viha,et ei saagi normaalsetes tingimustes elada.Koera võtta.Kohvipoodi põigata , stilisti konsultats. uue välimuse osas-teie ju käite stilisti juures jms. No ei saa eakas end jumestada,rõivastuda, juukseid kohendada nagu 50 a,.30 a. seda tegi!Mitte mingit, pisematki rõõmu ega vaheldust. Isegi Aegna saarele ei saa.Kuidas tuled kaltsakana ja öhtuks koju ei jõua.Mitte midagi pole- ei taha hommikul ärgata.Muusikat ja raamatuid osta-kõike neid pisiasju mis rõõmu teeks.INIMESENA TUNDMA PANEKS. Mõistus pole veel nii mutistunud, et käiks rahvatantsus või eakate koosistumistel. Kõi kulud tulevad meie, eakate osast.