Maaelukomisjon saatis kalapüügiseaduse muutmise teisele lugemisele

Foto allikas: Pixabay

Riigikogu maaelukomisjon vaatas oma tänasel istungil läbi kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekud, millega reguleeritakse püügiõiguste, kvootide ja järelevalvega seotud küsimusi.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm selgitas, et Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärvel rakendatakse juba mitukümmend aastat nn „olümpiapüüki“, mis toimib põhimõttel, „kes ees see mees“. See võimalus on põhjustanud enamikule kalastusettevõtjatele probleeme.

Muudatustega korrastatakse kalapüügi korralduslikke sätteid ning kehtestatakse püügiõiguse omanikele individuaalkvoot püügivahendite kohta. Aastasaagi kehtestamine püügivahendi kohta võimaldab jaotada püügi koormust ühtlasemalt püügihooaja vältel ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda,“ selgitas Tamm. Ta lisas, et muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil.

Maaelukomisjoni aseesimees Merry Aart märkis, et uuringu „Olümpiapüük ja selle mõju majanduskeskkonnale ning maksukäitumisele“ järgi kahjustab nn olümpiapüük Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, kuna külmutatud kala hind on välismaal odav ja selle tarnimise võimalused piiratud. „Kirjeldatud probleemi, kus olümpiasüsteem hävitab Peipsi kalandussektori värske kala ekspordivõimekuse Lääne-Euroopa turgudele, võib pidada majanduslikult kõige kahjulikumaks olümpiasüsteemi mõjuriks,“ ütles Aart. Ta lisas, et lahenduseks oleks määrata kalapüügiload püügivahendite kaupa ja individuaalkvootidena.

Eelnõu muudatusega antakse valitsusele volitusnorm kehtestada lisaks merel kastmõrraga toimuvale räimepüügile ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuval kutselisel kalapüügil lubatud aastasaak kalaliikide kaupa püügivahendi kohta. Antud sättega täpsustatakse, et nendel juhtudel, kui lubatud aastasaak on püügivahendile kehtestatud arvestatakse sellega ka kalapüügiloa andmisel, märkides kõikide loale kantud püügivahendite kohta arvestatud lubatud aastasaagi iga kalaliigi osas eraldi vastavale kaluri kalapüügiloale.

Eelnõu täiendatakse volitusnormiga, et oleks vajadusel võimalik kehtestada kutselise kalapüügiga seotud andmete elektroonilise esitamise kohustus. ELi kalanduse kontrollmääruse muutmise eelnõu näeb ette merel toimuva kalapüügi kohta andmete elektrooniliselt esitamise kohustuse lisaks juba praegu kehtivatele nõuetele, mille kohaselt tuleb andmed elektrooniliselt esitada kalalaevadega püügil pikkusega vähemalt 12 meetrit, ka alla 12 meetri pikkusega kalalaevadega püügil. Muudatuse peamiseks eesmärgiks on ebaseadusliku kalapüügi ohjamine.

Maaelukomisjoni soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud – ehk individuaalkvoodid – vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide koha ja ahvena kohta ning lisaks Peipsi tindi ja rääbise kohta. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud alates 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ning ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu.

Maaelukomisjon saatis maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) täiskogu istungile 18. mail ettepanekuga teine lugemine katkestada, et anda parlamendi liikmetele võimalus tutvuda muutunud eelnõu tekstiga ning esitada ettepanekuid.

Et uus süsteem saaks rakenduda 2023. aasta jaanuarist, on oluline, et seadus hakkaks kehtima hiljemalt käesoleva aasta oktoobri esimeses pooles.

1 Kommentaar
  1. kaladest 9 tundi ago
    Reply

    Pisikesed järved ,suur Euroopa. Imete tühjaks aga kõik need mered ja veeloigud. Kalade piinamine on “sport ja
    “looduse nautimine” ja “meeelahutus”.
    Mul läheb süda pahaks juba kalamehe nägemsest kui mõtlen ,kuis nad kaladel konksu kõrist ja sooltest läbi kisuvad või kalad lämbuvad just samuti kui koroonahaiged.nüüd veel kalapäevad korraldatud- kasu saamiseks ikka- ja lollid tulevad sinna lõbutsema ja õpetatakse seal lapsi kaladel kurku konksuga lõhki tõmbama ja loodust tundma” lämbuvaid elusolendeid mõõtes ja määrates ja uhkelt maas v isklevaid ,lämbuvaid elusid oma saagiks tunnistama.
    Inglismaal olevat ja mitte ainult seal, teadlased nüüd, 21.sajandil uurinud, et kas kalad ikka tunnevad valu!!!
    Seda oleks võinud neile öelda iga normaalne 2 aastane lapski, et tunnevad !
    Nad mitte ainult ei tunne valu vaid tajuvad ka kõiki meile sarnaseid tunnetusi ja tundeid, isegi mõtlevad omal viisil ja kõelevad helidega, mida me ei kuule. Eluskalad poes akvariumis teavad täpselt, et neid ootab väljapüüdmine ja surm ning kogunevad hirmunud parve lohutust otsides ükteiselt, mitte ei uju rõõsalt ringi.
    Kalad ka suhtlevad omavahel ja osad neist püüavad seda teha inimesega,mõne inimesega, uudistades akvalangisti või läbi akvaariumiseina. Usun neil olevat telepaatilisi võimeid.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.