Minister Tanel Kiik strateegia „Eesti 2035“ aastakõnes: tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

Tanel Kiik

Lähiaja üks peamisi väljakutseid on tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine. Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, parandada meie rahva tervist ja inimeste võimalusi teha tervist toetavaid valikuid, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik Riigikogus peetud aastakõnes arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmisest.

„Tervisevaldkonna ja kogu riigi ees seisab mitmeid väljakutseid – tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide järelkasvu kindlustamine, tervise ebavõrdsuse vähendamine, kodulähedase ja kättesaadava arstiabi tagamine, vajalike tervishoiu taristuinvesteeringutega jätkamine ja inimeste tervena elatud eluea pikendamine. Üks lähiaja peamisi väljakutseid on tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine,“ ütles minister Tanel Kiik.

„Viimaste valitsuste otsused maksta ravikindlustusmaksu mittetöötavate pensionäride eest, haigekassale aastateks 2021-2024 eraldatud ligi 540 miljonit eurot lisaraha ning COVID-19 pandeemiaga seotud erakorraliste kulude katmine on seni tervishoiu rahastuskriisi edasi lükanud. Pikemas plaanis vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust,“ ütles minister Tanel Kiik.

„Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide ja vananeva rahvastiku tingimustes jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste osakaal, kes ravikindlustusse panustavad,“ rääkis minister. „Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust. Kuna inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel on juba praegu Eestis väga kõrge, tuleb rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ennekõike suurendada avaliku sektori panust.“

Tulevikku vaadates on minister Tanel Kiige hinnangul selge, et koos tervishoiu rahastamise reformiga tuleb laiendada ravikindlustuskaitset kõigile Eesti elanikele. „Eestis on 5-6% ehk ligi sada tuhat inimest püsiva ravikindlustuseta. Ainult üldine ravikindlustus aitab tagada, et meie inimesed saavad vajaminevaid terviseteenuseid sissetulekust sõltumata.“

Minister rõhutas oma kõnes ka Tallinna Haigla rajamise olulisust. „Kriisid näitavad veelgi enam vajadust uue haigla järele, mis arvestab täiel määral tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, võimaldab paremini kasutada meie piiratud meditsiinipersonali ning toob sellega olulise edasimineku kogu Eesti tervishoiule,“ ütles minister Tanel Kiik.

„Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus koos kriisihaigla võimekusega -2 korrusega on ca 585 miljonit eurot. Eesti taaste- ja vastupidavuskavast on planeeritud katta 280 miljonit eurot, Tallinna linn panustab projekti vähemalt 140 miljonit eurot. Pean õigeks, et selle sajandi olulisimasse terviseprojekti panustaks ka riik hinnanguliselt 150 miljonit eurot, ehitushindade kallinedes veelgi suuremas mahus.“ Võimalust kasutada selle suurinvesteeringu tegemiseks sarnases mahus Euroopa Liidu vahendeid ei pruugi ministri sõnul tulevikus enam tekkida.

Töövaldkonna oluliste väljakutsena nimetas minister avaliku ja erasektori koostöös võimalikult kõrge tööhõive ning vajalike tööturuteenuste ja hüvitiste kättesaadavuse tagamist. „Oluline on pidada sammu ühiskonna, tööturu ja poliitikakujundamise arengutega. Veel olulisem on investeerida tulevastesse oskustesse, digiüleminekutesse ja elukestvasse õppesse. Samal ajal peame seisma sotsiaalse õigluse eest, et keegi ei jääks maha,“ ütles minister Tanel Kiik. „Inimeste turvatunde tugevdamiseks majanduslikult raskematel aegadel algatame peagi majandustsüklist sõltuva töötuskindlustushüvitiste eelnõu, millega muudame hüvitiste maksmise kestuse sõltuvaks tööturu olukorrast. See tagab inimestele keerulisemas majandus- ja tööturuolukorras pikema sotsiaalse kaitse ning toetab samas soodsamas olukorras kiiremat tööturule naasmist.“

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka mitmekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ja on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast “Eesti 2035” valdkonna arengukavad.

9 kommentaari
  1. arst ravib,mitte maja 2 päeva ago
    Reply

    Ega maja ei ravi, ikka kogenud ja hooliv arst. Meie aga oleme “õnnelikud” kui saame “abi ” varsti velskri käest.
    Kolhoosiajal oli velskril vist õe haridus.?
    Muideks, Lasnamäel on palju negatiivse anomaalsusega kohti,rskeerides ehitada sellist haiglainna tekivad palatid,
    kus suremus on järjepidevalt suur. välja

  2. vajaks küll 1 päev ago
    Reply

    See tuleb nii ringi teha, et kõik tööealised ja töövõimelised peavad alates 18 eluaastast töötama aastas vähemasti 9 kuud järjest(väljaarvatud Päevases õppes) ja tasuma sots.maksu aasta mediaanpalga alusel igakuiselt.
    Siis lõpeb see ööpäeva ringselt joomine, kõrtside lahtiolek iseenesest ja jõõstimine. Kubemetäid hakkavad tööle ka nagu kõik teised, kes 600.- eest töölkäivad ja teevad ületunde, et saada mediaan või keskmist palka.
    Põhiliselt jõõstitakse kuni 35 eluaastani, elatakse õhumüügi ärist ja võetakse mustalt ümbrikupalka, aga vaata s/a – need on viimase malli klassist jne. Renditakse kortereid – 500….600.- +kommunaalid , elu elukene lill (rendile andjad laovad pappi aina otse tasku). Vaadake milline hulk on võetud SMS laenusid ja lisaks kuipalju on tasumata Riigilõivu ja trahve…. Pealeselle tuleb panna asi korda – naised ei hakka enne lapsetoetusi saama kui pole Isanimi sünnitamisel pandud kirja ja tuleb lõpetada see Rongaemade-isade värk.
    See maksude osa tuleb panna korda – aga millegipärast ei saada korda? Kohtutäiturid aina jämenevad, tööd palju ? Ülikoolidest jms. tuleb meil igal aastal Juriste nagu Vändrast saelauda- kus nad on , keda riik koolitab , peaks ikka olema kohustuslik töötamise aeg peale ülikooli erialal, vähemasti 3 aastat. Arstid peavad läbima sellise kadalipu aga muud erialad – seal sünnib eksperte, akadeemikuid, professoreid kohe peale ülikooli lõpetamist…. Meil Eestis on mingi seenerevolutsioon?

    • meil oli edev minister rõivas. Erivärvi sokid ja ahistamine külmikute vahel. Nüüd ministriks edev rõivas. Tema käib juukseid lookkimas. 1 päev ago

      Edev oli minister rõivas. Erivärvi sokid. Nüüd Kiik. Käib juukseid lokitamas juuksuril.

  3. inimene 1 päev ago
    Reply

    Kaunis kiik koos krunnidega. Kas laseb taguotsa kallale ka?

  4. to inimene 1 päev ago
    Reply

    KAS MATS ON INIMENE VÕI INIMENE ON MATS ?
    SEE JÄÄB SULLE KODUSEKS ÜKESANDEKS.

  5. Jura Koffimassin 10 tundi ago
    Reply

    Kesikud on ikka soodad – kõigepealt tuleks perearsti jama ära lõpetada .

  6. Ei oska öelda, kas mats on inimene või vastupidi. Tundub, et minister on siiski mats . 6 tundi ago
    Reply

    Arvan, et <Kiik on siiski mats. Amwetiga mõistust ei anna. Mingu maasikale.

  7. to koffimasin 4 minutit ago
    Reply

    vaat selles on Sul tuline ÕIGUS !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
    Aga es saa mette, sest targad ja vägevad otsustasid kunagi NSVL lagunemise järel, et arste pole üldse nii palju vaja välja koolitada Tartus. Kokkuhoid! Ja nii pandi eriarsti asemele perearst, nüüd pannakse õde ja varsti velsker nagu oli 1950 aastal kolhoosis. Kokkuhoid missugune! Egas arsti õpetamine piirdu selle 5-6 a. Lisa veel residentuur, mis peaks 10 a olema. Kogemusi ei teki selle ajaga.=ei teki INTUITSOONI, mis heal arstil olema peab. Ja kui tal pole teisi sama erialade arste kõrval, kellega konsulteerida, kellega patsiendil konsulteerda, tekivad grotesksed juhtumid. Eriti kui kureerib raha, arst FIE-d ja erakliinikuid kardan ka.
    Mul juhtus kunagi ammu, aga uue Vabarigi keskel selline juhus – läksin arst onkoloog FIE-juurde tavapärasele kontrollile. Sest Hiiule ei viitsinud minna. MSVL ajal olin võimaliku vähieelseks seisundiks muutuda võiva seisundi tõttu 17 eluaastast iga aasta kontrollis. No ja see arst ütles mulle, et ega sellele jamale enne lõppu ei tule (olin siis 40) ja jube ohtlik on ja lõikame kõik ära – logu reproduktiivsüsteemi seest kui väljast ja rinnad ka. Pliiats käes, et missugune päev operats.sobib. Mna suure nutuga onkosse. Arstid pidid ennast surnuks naerma seal, tulid kõik kokku ja vaatasid mind kui anekdooti ja mina tönnisin ja tönnisin. Kas ma peaksin veel sellesse riiklikku polikliinikusse minema, kus sellist arsti peeti ???????????????
    Aga elu nõudis ja pidin kord ikkagi minema sinna. Hoopis teise eriala arsti juurde. Ja jälle, et opereerime.
    Kuidas võisin ma nüüd USALDADA? Poikliiniku juhataja ise veenis mind ,et miks ma operats.ei taha?
    Sellest on 20 a. ja võpmalik, et kord tulebki midagi opereerida (nüüd pole ka koroona tõttu võimalust olnud käia ja onkoloogi juurde ei pääse ju pea üldse- tavaline eriarst peab sinna määrama. Kadalipp missugune.

  8. ? 1 sekund ago
    Reply

    Kui tavaline eriarst peab onkoloogi juurde määrama ja perearst eriarsti juurde – SIIS MILLEKS NEID ONKOLOOGE JA ERIARSTE ÜLDSE VAJA ON.? KUI PEREARSTID SUUDAVAD DIAGNOOSIDA ERIARSTI TASEMEL
    /et saata / ja ERIARSTID ONKOLOOGI TASEMEL /et saata/?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.