Rahanduskomisjon saatis lisaeelarve ja sellega seotud eelnõud teisele lugemisele

Foto allikas: Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni istungil vaadati läbi tänavuse aasta lisaeelarvele ja sellega seotud eelnõudele laekunud muudatusettepanekud ning otsustati nende edasise menetluse käigu üle.

Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik selgitas, et kolmele eelnõule laekus kokku 712 muudatusettepanekut. Ainuüksi lisaeelarve eelnõule laekus kokku 278 muudatusettepanekut. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja fraktsiooni erinevatelt saadikutelt tuli lisaeelarve eelnõule kokku 262 muudatusettepanekut, Isamaa fraktsioon esitas kuus muudatusettepanekut ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon kümme muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjon vaatas lisaeelarvele esitatud muudatusettepanekud läbi ja otsustas neid mitte toetada.

Korobeiniku sõnul näitavad arvukad muudatusettepanekud seda, et need on tehtud takistamaks eelnõu menetlemist. „Et need ettepanekud said komisjonis vähemalt kaks poolthäält, siis lähevad need täiskogu istungil hääletamisele teise lugemise käigus,“ märkis ta.

„Mittearvestamise põhjuseks oli asjaolu, sest need ei vastanud kindla fookusega eelarve sisule või ei sobinud muudatusettepanekutele esitatud katteallikas,“ märkis Korobeinik. Ta lisas, et rahanduskomisjon teeb ühe koondettepaneku, millega viiakse eelnõusse korrektiivid ning täpsustatakse kulude jaotumist valitsemisala asutuste ja programmi tegevuste vahel. Seda ettepanekut arutatakse komisjoni esmaspäevasel istungil.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul oleks siiski pidanud lisaeelarve fookust laiendama. „Vaja oleks olnud leida vahendid inimeste toetuseks, et aidata toime tulla kiire energiahindade tõusu ja inflatsiooniga ning leida selleks katteallikad,“ ütles Kokk.

Lisaeelarve jaguneb kolmeks osaks: Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on eelnõus ette nähtud 255,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ja sõja eest varju tulnud põgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot. Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 802,9 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (608 SE) teine lugemine on kavandatud täiskogu istungile 18. mail.

Rahanduskomisjon vaatas oma istungil läbi veel kaks eelnõu.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõule (606 SE) oli laekunud 222 muudatusettepanekut. Isamaa fraktsioonilt tuli kaks ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja fraktsiooni erinevatelt saadikutelt kokku 220 muudatusettepanekut. Ka selle eelnõu teine lugemine on kavas 18. mail.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule (607 SE) laekus kokku 216 muudatusettepanekut. Isamaa fraktsioon esitas neli ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja fraktsiooni erinevad saadikud kokku 212 muudatusettepanekut. Eelnõu teine lugemine on samuti kavas samuti 18. mail.

Kõik muudatusettepanekud, mis ei leidnud komisjonis toetust, kuid sai vähemalt kahe saadiku toetuse lähevad hääletusele täiskogu istungil teise lugemise käigus.

1 Kommentaar
  1. Läti parlamendisaadik tegi ettepaneku venelased riigist välja saata 4 päeva ago
    Reply

    Läti parlamendisaadik Aleksandrs Kiršteins tegi ettepaneku rahulolematud venelased riigist välja saata.

    Kiršteins märkis sotsiaalmeedias Riia Vabastajate monumendi teemat kommenteerides, et monumendi ümber oleks pidanud püstitama aia ja laskma sisse kõik need, kes tahtsid tuua lilli. Väljapääs oleks tulnud sulgeda.

    Edasi oleks tulnud paigaldada valvetornid ja tualetid, pakkuda inimestele putru ja välja lasta ainult need, kellele Vene saatkond on ostnud üheotsapileti Moskvasse.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.