Välisminister Eva-Maria Liimetsa kommentaar Soome ja Rootsi võimaliku NATO-ga liitumise kohta

Välisministeerium Foto allikas: Välisministeerium

Euroopa Liit ja NATO loodi mõlemad pärast Teist maailmasõda sarnase eesmärgiga – hoida riikidevahelise koostöö abil rahu. Toonaste sõdade talumatu inimvaenulikkus oli kõigil rahvastel veel värskelt meeles ning seetõttu sai sõjajärgsest idealismist tänapäevani kestev tihe koostöö. Kui Eesti on vaadanud Euroopa Liitu ja NATOsse kuulumist meie julgeoleku kindlustamisena, siis Soome ja Rootsi ajalooline tee on seni olnud teistsugune.

Nende ühiskondades pole kuni viimase ajani olnud NATOsse astumisele laialdast ühiskondlikku ega poliitilist toetust. See kõik muutus, kui Venemaa alustas veebruari lõpus Ukrainas tervet riiki haaranud sõda ja pani sellega kogu Euroopa senise julgeolekuarhitektuuri rünnaku alla. Ukraina toetamine võitluses Venemaa agressiooni vastu, Venemaale sanktsioonide kehtestamine ja vastutustundlike riikide koondumine poliitiliselt ja põhimõtteliselt on tegelikult kõik üks ja seesama reaktsioon – me hindame ja hoiame rahu.

Viisin täna valitsusse Soome ja Rootsi NATOga liitumist käsitleva punkti, mis sai ka valitsuse heakskiidu. Meie naabrite liitumisel saame juurde kaks võimekat liitlast, kellega jagame samu väärtusi ja kes seisavad silmitsi meiega sarnaste muredega. Aastaid ühiste demokraatlike väärtuste ja vabaduste kaitseks alliansiga tihedat koostööd teinud Soome ja Rootsi on hea iseseisva kaitsevõimega pikaajalise demokraatiaga riigid, kes on juba aastaid olnud NATOga lõimitud nii tihedalt, kui see on päriselt liikmeks olemata olnud võimalik.

Oleme osalenud nendega koos missioonidel ja operatsioonides, alates Lääne-Balkanist kuni Iraagini, ning teinud koostööd NATO ühisõppustel. Soome ja Rootsi on hinnatud ka kui head partnerid regionaalses kaitsekoostöös, mis saab alliansiga liitumisel uue mõõtme. Seega on Soome ja Rootsi ühinemine, koos kõikide liitlaseks olemise õiguste ja kohustustega, meie poolt vaadates igati loomulik samm.

Soome ja Rootsi alliansiga liitumisel tugevneb meie piirkonna ja terve Euroopa julgeolek ning paraneb NATO idatiiva varustuskindlus. See on Eestile eriti oluline, sest nähes Ukrainas Venemaa okupeeritud aladel toimunut, ei taha me saada vabastatud, vaid olla võimelised vaenlast kohe tagasi lööma. Läänemere saamine NATO sisemereks võtab Venemaalt meie piirkonnas tema peamised eelised.

3 kommentaari
  1. Ohoo- 5 kuud ago
    Reply

    Ja kuidas see meie riiki puudutab. Mis see üldse tema asi on. Küll on üks ebameeldiv naine. Ta võib ju rääkida mida tahab aga ega temaga keegi nagunii ei arvesta ja mitte midagi ei muutu. Meie riigile ta pole midagi head teinud. Tühi koht ja Keskerakonna häbiplekk.

  2. Aja Lugu 5 kuud ago
    Reply

    Soome ja Rootsi NATO-ga liitumisel suureneb järsult meie piirkonnas (tuuma)sõja oht.NATOs moodustub löögirusikas, mis ohustab Venemaad ja eriti Peterburi piirkonda.Küll leitakse ettekääne miks rünnata. Iraagis näiteks otsivad NATO ameeriklased üle 10 aasta ikka keemiarelva mis olevat kallaletungi põhjus.Kauaks otsima jäävad, ei ole teada. Miks NATO Afganistani ründas, ei ole senini selge. Seal varjus keegi Bin Laden. Hiljem selgus, et see tegelane ei teadnud kaksiktornide rünnakust midagi…

  3. mis sealt kaela kukkuma hakkab 5 kuud ago
    Reply

    Milleks on NATO-le Baltikumi vaja kui on juba kogu Skandinaavia NATO-s?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.