Keskkonnaminister muutis riigimetsa uuendusraiete pindala

Puidu vahelaoplats Foto: RMK, Kaupo Kikkas
Metsaseaduse alusel määrab keskkonnaminister igal aastal riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi. Seoses muutunud välis- ja majanduspoliitilise olukorra ning kuuse-kooreüraski kahjustustega otsustas keskkonnaminister Erki Savisaar loobuda selleks aastaks plaanitud uuendusraiete pindala täiendavast vähendamisest.

Sel aastal väheneb kavandatavate uuendusraiete kogupindala RMK hallatavates riigimetsades 390 ha ehk 4% võrra. Avalikkuses väljendatud ootuse tõttu vähendas keskkonnaminister Tõnis Mölder aastateks 2022–2026 RMK hallatavate riigimetsade optimaalset uuendusraiete pindala veel 13% võrra. Eesti inimeste elektri- ja soojusenergia varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks ning sektori tööhõive säilitamiseks otsustas keskkonnaminister Erki Savisaar taastada RMK uuendusraiete mahud algselt plaanitud tasemele, s.t. jääda uuendusraiete mahu vähendamises 4% juurde.

„Praeguses totaalselt muutunud julgeoleku- ja majandusolukorras peame tõsiselt vaatama kodumaiseid varusid. Soojusenergia tootjad ja puidutööstusettevõtted vaevlevad toormepuuduses,“ selgitas otsuse tagamaid keskkonnaminister Erki Savisaar. „Me ei saa riskida külmade tubade ja ühe sektori suure tööpuudusega, seepärast on pindala täiendava vähendamise otsuse muutmine vajalik. Samas ei korva muudatus Venemaalt ja Valgevenest tulnud puiduimpordi kogu puudujääki,“ ütles Savisaar. Ministri sõnul peab sektor otsima jätkuvalt alternatiivseid tarneallikaid ja kaugkütjad võtma suuna pikemaajaliste puidulepingute sõlmimiseks.

Kavandatavate uuendusraiete pindala taastamine 2300 ha ulatuses toob turule ca 575 000 tihumeetrit puitu. Sellest ca 350 000 tm on kasutatav saetööstuses, kompenseerides ca 15% impordi kukkumisest; 100 000 tm paberitööstuses ja 125 000 tm jääb kohalikele katlamajadele, millest saab toota 275 000 MWh soojusenergiat.

2022. aasta kuuse uuendusraiete maht suureneb 1300 ha võrra. Selle põhjus on kuuse-kooreüraski kahjustuste levik. Praeguseks ületab tuvastatud üraskikahjustusega puistute pindala RMK-le 2022. aastaks kehtestatud optimaalse uuendusraiete pindala kolm korda.

Kui varasem üraskirüüste maksimumaasta oli 2020, mil kahjustused tuvastati ca 3500 ha riigimetsa majandusmetsa kuusikutest, siis tänavu on kahjustatud puistute loendustega jõutud ligi 6000 hektarini.

„Kahjustuste leviku piiramiseks on metsa edasiseks kaitsmiseks vaja võimalikult suur osa kahjustuskolletest majandusmetsas likvideerida,“ nentis Savisaar. „Kahjustuste õigeaegse likvideerimisega viivitamine eskaleeriks kahjustuste ulatust tulevikus. Surnud puude kuivamisel väheneb võimalus kasutada neid pika elueaga toodetes. Seepärast on otstarbekas erakorraliselt suurendada kuusikute selleks aastaks ette nähtud optimaalset uuendusraiete pindala.“

Selle aasta kohta tehtud otsus vähendab edaspidi raiutavate kuusikute pindala. „Kahjustuskollete likvideerimisel peab RMK kinni raierahust ja üraskikahjude likvideerimine jätkub mitte varem kui 1. juulil,“ kinnitas Savisaar.

Uuendusraiete optimaalse pindala riigimetsa majandajatele aastateks 2022–2026 on kooskõlastanud Keskkonnaagentuur.

6 kommentaari
  1. !!! 2 päeva ago
    Reply

    MIS KAHJUSTAB METS ROHKEM, KAS KOOREÜRASK, VÕI MINISTRI OTSUSED ?
    NÜÜD SAATE LAHTI KA OMA METSADEST.
    VASTUPIDI, MITTE KAITSEKS EI TULE NENDE MAHARAIUMINE – PÄRAST POLE METSAGI, KUHU VARJU MINNA !!
    HAIGUSTE, SÕJA JA LOLLUSE EEST.

  2. Maie Urm 2 päeva ago
    Reply

    Eelmine kommentaar on väga õige.
    Aga Juhan Liiv juba ütles kunagi, et kui seda metsa ees ei oleks! Kas ta võis arvata, et poliitikud hakkavad seda ütlust täie põhjalikkusega praktikas nüüd ellu viima! Metsavendadel poleks ka praegu kusagile varjuda!

  3. Vaja 1 päev ago
    Reply

    on lähtuda metsa mahust ja east, mitte pindalast. Nt see piltki vahelaost on ilmekas, sest seal pole MITTE ÜHTKI lõikusküpset puud! Kõik alamõõdulised. Ometi peaks okaspuudel lasta kasvada vähemalt 80-aastaseks, lehtpuudel 40-aastaseks. Seega alustada tuleks just sellistest puudest, mitte pulkadest.
    Eri asi on võsa, mida sihtotstarbeliselt kiirlõikuseks kasutataksegi, nt katlakütteks. Minugi ümbruses tõmmatakse võsa maha iga 10 aasta järel. Kiiresti kasvab pagan. Ja nii mitmes kohas, katel saab köetud ja mitu maja samuti. Minul nt ei ole küttemaks ületanud 80€ kuus. Seda kõige külmemal kuul. 7 kuu jooksul keskmiselt 50€, aastas 350€, ei vea pinssigi välja.
    Erandi metsalõikusesse peab tegema tõesti kahjustuste kõrvaldamiseks, murrud, üraskid. Kuid nende osa ei tohiks ületada 2% kogumahust. Metsa tuleb ainult korralikult hooladda, 2 korda aastas tuleb järjekindlalt oma mets läbi käia, nt 30-meetriste vahedega. Siis saab üraskist kohe pildi ette.
    Ning kogu metsa tuleb vaadata tervikuna. Mitte nii, et metsarumala Erki ahne sõber tahab saada raha ja lõikab hektari 20-aastast kuusikut maha. Sest tema on eraomanik.
    Lõpetage see jama ära, ajage RMK juhtkond laiali ja pange keskkonnaministriks metsamees, mitte ajutine politikaan, kes kuskile ei kõlba.

  4. Millal tuleb lollusele lõpp ja rahu maa peale 1 päev ago
    Reply

    METS EI OLE PÕLD !!! Krrrr….t- SAAGE SEST ÜKSKORD OMETIGI ARU !!!!!!!!!!!!!!!!!!
    METS ON KOOSLUS LOOMA JA LINNU KODU, PELGUPAIK INIMESTELE KES ON LASKNUD LOLLUSEL JA AJNUSEL VALITSEDA.
    PUUD EI ELA MITTE 80 AASTAT , VAID SAjANDEID, TUHANDEID AASTAID.Maailma vanimaks puuks loetakse
    10 000 a vanust kuuske oli see Rootsis või norras.Kasvab tema kalju peal ja näeb välja tipp-topp nagu 30 a inimene.
    PUUD ON ELUSOLENDID, AGA SELLEST POLE TEILE MÕTET RÄÄKIDA. NEOLIITIKUMI TASE. Nad elavad meie jaoks tajumatus, uinuvas olekus, olles ometi ühenduses maailma hingega. Samas nad elavad ka siin ja praegu, oles seeneniidistike kaudu ühenduses kogu metsagam võttes vastu ja ndes infot, toitu, hoiatades,appi karjudes, abi andes- vastavate keenil.ainete eritumisega.
    METS ON KOHT, KUHU MINNAKSE HINGEVALU MAANDAMA, SUREMA, HINGERAHU LEIDMA, ENNAST LEUDMA.
    LA SELLEST POLE TEILE ,ENAMUSELE, MÕTET RÄÄKIDA.
    Ka VÕSA ELAB.TEMAS ELAVAD LOMAD JA LINNUD.PÕLLUÄÄRTEL PUTUKAD, KES HÄVITAVAD PÕLLUKAHJUREID. VÕSA PÜÜDLEB JA PÜÜDLEB OMA ELUNÕTET TEOSTAMA. HÄVIB VALUGA JA KASVAB JÄRJESR. SEE ON TEMA ELU MÕTE. ON NAGU KUNSTNIKUL HÄVITATAKS TEMA TÖÖD JA KÖETAKSE AHJU,
    KIRJANIKUL, TEADLASEL, EMAL TEMA LAPSED, AGA TA SÜNNITAB JÄLLE JA JÄLLE. PALJU VÕIB!
    VÕSA KAITSEB PÕLDU JA AEDA AUTODE HEITGAASIDE EEST, TÖÖTLEB ÕHJU, NAGU METSKI, HOIAB MAAD
    EROSIOONI EEST, LIIGVEE EEST, PÕHJAVETTT,PINNAVETT, PUHASTAB. NAGU MURUGI.

  5. järelikult 1 päev ago
    Reply

    Järelikult tuleb leida uued majandusharud puidutööstuse asemele. Nii lihtne see ongi.
    Vaevalt kunagi enam tuuakse siia puitu taigast.
    Ja ehitada saab väga hästi puhutud betoonist vm. taaskasutatavast materjalist, Ida-Virumaa tuhasdt.
    Ei ole puit parem materjal, eriti kui valitud vale puit või vales kohas kasvanud või valel ajal langetatud või mürkidega töödeldud.

  6. Puitu 1 sekund ago
    Reply

    jätkub meil igavesti kui seda arukalt majandada. On okaspuude lõikeküpsuseks 80 aastat, saame aastas lõigata kohumahust 100/80 = 1,25%. lehtpuude korral 100/40 = 2,5% lehtpuudest.
    Erki tahab aga tuttavatele ärikatele maha parseldada neist normidest palju enam, selles on küsimus ja Erki kõlbmatus ministriks. Tema näol on tegemist ärika, mitte aruka majandaja ja sobiva ministriga.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.