Välisminister Eva-Maria Liimets osales 23. mail Brüsselis Euroopa Liidu üldasjade nõukogul, kus käsitleti Euroopa tuleviku konverentsi, kuuendat sanktsioonipaketti, õigusriigi olukorda ja demokraatlike väärtuste järgimist Ungaris ning valmistati ette mai lõpus toimuvat erakorralist Euroopa Ülemkogu.
30. ja 31. mail toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel tuleb muuhulgas arutlusele Venemaa julm sõda Ukrainas ning humanitaarabi Ukrainale, kaitse valdkond ja energiajulgeolek Euroopa Liidus. „Praegu on oluline võtta Venemaa suhtes viivitamatult vastu kuues sanktsioonipakett, mis sisaldab ka piiranguid naftaekspordile Venemaalt,“ rõhutas Liimets. Vaadates ette ka järgmisele, juunis toimuvale ülemkogule, lisas välisminister, et Eesti hinnangul peab Ukraina võimalikult kiiresti saama ELi kandidaatriigiks. „Ootame juunis Euroopa Komisjoni arvamust ja seejärel loodame juuni ülemkogult Ukrainale sellekohast sõnumit, mis oleks neile poliitiliselt väga oluline.“
„Peame pingutama selle nimel, et leida Venemaa gaasile ja naftale alternatiivsed energiaallikad,“ lisas Liimets, kes arutas Euroopa Liidu energiajulgeolekut täna ka energiavolinik Kadri Simsoniga. „Nende leidmine on julgeoleku kõrval ühtlasi väga oluline meie keskkonnale ja planeedi tulevikule. Eesti on pühendunud looduskeskkonna kaitsele ja kliimasoojenemise mõjudega tegelemisele. Uuendusmeelse riigina oleme huvitatud uute tehnoloogiate arendamisest, mis toodavad energiat taastuvatest allikatest.“
Ungari õigusriigi olukorda ja demokraatlike väärtuste järgimist käsitleti üldasjade nõukogul ELi lepingu artikkel 7 menetluse raames neljandat korda. Välisminister Liimets rõhutas, et kõik ELi riigid peavad järgima õigusriigi põhimõtteid ja tagatud peab olema ka meediavabadus. „ELi põhiväärtuste ja üksmeele säilitamine on meie kõigi jaoks põhjapaneva tähtsusega. Eriti praegu, kui inimõigusi ja vabadusi alla suruv Venemaa peab Euroopa pinnal sõda suveräänse Ukraina vastu,“ sõnas Liimets.
Ühtlasi arutati Euroopa tuleviku konverentsi, mille lõppraport sisaldab 325 ettepanekut. Enamus nendest käsitleb selliseid valdkondi nagu kliima, majandus ja sotsiaalteemad. Lõpparuandes on aga ka mõned Euroopa Liidu institutsioonide tööd puudutavad ettepanekud, mis vajaksid ELi asutamislepingute muutmist. „Eesti seisukoht on, et esmajoones tuleb asuda viima ellu kodanike huvi keskmes olnud sisulisi ettepanekuid olemasolevate asutamislepingute raames,“ sõnas välisminister Liimets.
Üldasjade nõukogu veerel kohtus välisminister Liimets ka Soome Euroopa Liidu asjade ministri Tytti Tuppuraineniga ja Austria Euroopa Liidu asjade ministri Karoline Edtstadleriga. Räägiti Soome liitumisest NATOga, Ukraina ja Lääne-Balkani ELi integratsioonist ning kuuendast sanktsioonipaketist.
Unista aga! Nüüd ärgati ja hakati vesinikuga tegelema. Seni oli kalevi all, sest suurkorporats. oli nii kasulikum
ja poliitikutele mugav. Millal sellest asja saab.!
Hävitate meie metsa täielikult, muudate maa elamiskõlbmatuks tuulikutega, mis on vananenud tehnika. On ka uus tuulekasutamise viis, aga sellest ei kõssagi. Tuumajaamade hullus surutakse läbi kui rahvas rahulolematuks muutub. Kõik need võrkude ümberjagamised jms.Renoveeriti maju, küsimata, kas kõige vaesemad sellega kaasa suudavad minna ja kestab edasi. Mida need renov, majad nüüd aitavad? Kui energi ikkagi tõuseb+ laenude maksmine ja teenindamine.
Ainus kõlbulik on päikeseenergia tühine osa ja mere laineenergia. Aga ka seda pole arendatud.
Ilmselt peab enne puhkema sõda või mingi katastroof kui inimkond ennast veidigi liigutada suvatseb ja
arendab vajalikke oskusi.Oli juttu kliimasoojenemisest. Kui palju sehkendamist. Nüüd vaatab reaalsus otsa.
Teadust tuleb rahastada ja sotsiaaliat, mitte sõda. Sotsiaalteemadest alustaks ehk Sotsiaalhartaga täieliku ühinemisega. Mitu põlvkonda eakaid on jõudnud juba ära surra selles õndsas ootuses. Ootuseks jääb see teilegi.
Järelikut on rahamajandus jalgu jäänud. Demokraatia on ,aga positiivseid arenguid peaaegu ei toimu, vastutust ei ole ja hoolivust. Sõnavabadus võib ju olla, aga kus ja kuidas sõna levitada? See on vaid äravalitute võimalus.
Arenev eetika on alus, millele tuleb üles ehitada kõik arengusuunad. Pragmaatiline lollus seisab risti jalus.
Valitseb. Demokraatia mõte on eetika arendamine. Aga see ei tööta, see skeem, sellest pole arugi saadud.
Vundamendi eetikale peavad looma religioon või filosoofia. Religioon vananenud ja sellest ei saada ka aru,
valesti tõlgitsetud, mugandatult seletatud. Filosoofid tegelevad tühja-tähjaga hästi keerulises vormis ja arvavad, et see on väga elitaarne. Keegi ei saa aru, et arenev, võimalikult laiahaardeliselt, sügaviti, igas suunas arenev eetika, mis arvestab järjest rohkema hulga Elusolenditega on vundament ja alus, millest peavad saama alguse meie arengtd. Siis ei anna nad tagasilööke ega kutsu neid esile. Aga kõik ajavad raha taga, läbutavad ja kaklevad võimu pärast.
Kas keegi pole võimeline selle proua reisihimu piirama ?
Ei ole, sest oma käsud saan ta valitsuselt ja vahendid.Need omakorda …? See jääb koduseks ülesandeks.