Siseminister Kristian Jaani märkis, et praeguseks on Lätist saabuvate põgenike arv oluliselt vähenenud ning rändekanalid muutunud – enamik põgenikest saabub Eestisse Venemaalt, kuna sõjategevus käib Ukrainas peamiselt riigi idaosas. Viimastel päevadel on ministri sõnul Eestisse jõudnud Venemaalt keskmiselt ligi 300 põgenikku päevas, samal ajal Lätist alla 100. Neist põgenikest ligi pooled kasutavad Eestit transiidina.
Jaani ütles, et piirikontroll täitis oma eesmärgi ja Eesti sai Ukraina sõjapõgenike saabumise suurema laine ajal tarviliku ülevaate meile saabunud inimestest ning võimaldas juhatada nad efektiivselt vajalike teenusteni. „Piirikontrolli lõpetamine ei takista Ukrainast sõjategevuse eest lahkuvate inimeste piiril abistamist ja suunamist teenuste juurde ka edaspidi. Politsei patrullid jätkavad pisteliste kontrollidega piirilähisel alal ning kui selle kontrolli käigus tuvastatakse Ukrainast saabunud sõidukeid ja inimesi, siis on võimalik neid vajadusel nõustada. Tänan kõiki, kes piirikontrolli ajal oma panuse andsid ja tunnustan Eesti inimesi, et nad leppisid hea eesmärgi nimel ajutiste ebamugavustega,“ sõnas Jaani.
Eestis on tänase seisuga 39 802 Ukraina sõjapõgenikku. Kokku oleme piiril vastu võtnud 64 148 põgenikku, kellest 24 346 inimest kasutas Eestit transiitmaana, liikudes edasi teistesse riikidesse.
Politsei- ja piirivalveamet lõpetas reedest, 13. maist massilise sisserände hädaolukorraplaani rakendamise ja sõjapõgenike abistamise juhtimise võttis üle sotsiaalkindlustusamet.
Hädaolukorraga võrreldes on suurim muudatus seotud vastuvõtupunktidega, mille asemel on alustanud tööd sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringsed infopunktid Tallinna bussijaamas, senistes Tartu ja Pärnu vastuvõtupunktides ning Narvas. Infopunktis jagatakse esmast vajalikku infot Eestisse jäämise ja siit edasi liikumise kohta, samuti saavad infopunkti töötajad aidata vajadusel lühiajaliselt majutada neid sõjapõgenikke, kes vajavad vältimatut abi, seal hulgas Eestist edasiliikuvaid põgenikke.
Medvetšuk on Ukraina üks tuntumaid Vene-meelseid poliitikuid ning Vene riigipea Vladimir Putini kõige lähedasemaid liitlasi Ukrainas, mida kinnitab kasvõi see, et Putin on Medvetšuki 2004. aastal sündinud tütre Darina ristiisa.
Ukraina meedias on Medvetšukist räägitud ka kui KGB agendist ning pärast täiemahulise sõja algust kirjutas USA nädalaleht Newsweek, et kui Venemaal peaks õnnestuma Ukraina vallutada, näib Venemaa päritolu Ukraina oligarh Medvedtšuk olevat Putini kõige tõenäolisem valik allutatud Ukraina uueks riigipeaks.,öp
Pärast 2014. aastat oli Medvetšuk sõjategevuses sisuliselt ainus reaalne kontakt Venemaaga ning ta tegutses aastaid separatistlikel aladel Ukraina esindajana. Volodõmõr Zelenskõi presidendiks saades 2019. aastal alustati Medvetšuki vastu juurdlust, süüdistatuna riigireetmises ja kallaletungis Ukraina territoriaalsele terviklikkusele