Riigikaitsekomisjon arutas Helsingis Soome NATOga liitumise mõjusid

Riigikaitsekomisjon kohtumisel Eduskunna kaitsekomisjoniga. Foto/allikas: Irene Kiil/Riigikogu

Riigikogu riigikaitsekomisjoni delegatsioon arutas Helsingis kahepäevasel töövisiidil toimunud kohtumistel, kuidas mõjutab Soome otsus taotleda NATO liikmesust Soome, Eesti ja Läänemere piirkonna julgeolekut ning millistes valdkondades peaksid Eesti ja Soome NATO liitlastena oma kaitsekoostööd eriti hoogsalt süvendama.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Eesti ja Soome kaitsekomisjoni pikaajaline koostöö suurepärane ning Eestil on väga hea meel, et Soome on äsja esitanud taotluse NATOga liitumiseks. „Toetame tugevalt nii Soome kui ka Rootsi ühinemisotsuseid,“ ütles ta. „Käsitlesime Soome kolleegidega Eesti ja Soome täiendavaid investeeringuid kummagi riigi kaitsevõime tugevdamiseks ning Venemaa kuritegelikku sõjategevust Ukrainas. Lubasime põhjanaabritele, et Riigikogu ratifitseerib Soome NATOga liitumise protokollid kohe, kui need esitatakse parlamendile menetlemiseks.“

Komisjoni aseesimees Leo Kunnas lisas, et Soome reservarmeele üles ehitatud kaitsevägi on väga tugev ning Soome panus kollektiivkaitsesse ja meie regiooni julgeoleku tugevdamisse saab olema märkimisväärne.

Visiidi käigus pidas riigikaitsekomisjon ühise istungi Eduskunna kaitsekomisjoniga, mida juhib Petteri Orpo. Lisaks kohtusid komisjoni liikmed Soome kaitseväe juhataja, kindral Timo Kivineni, justiitsminister Anna-Maja Henrikssoni ja Soome hädaolukorra varude ameti esindajatega ning külastasid Soome rahvusvaheliste suhete instituuti (FIIA).

Lisaks riigikaitsekomisjoni esimehele ja aseesimehele osalesid visiidil komisjoni liikmedHeiki Hepner, Peeter Rahnel ja Mati Raidma.

Riigikaitsekomisjon on Eduskunna kaitsekomisjoniga regulaarset koostööd teinud ja iga-aastaseid töökohtumisi pidanud alates 1993. aastast.

5 kommentaari
  1. Mis juhtub siiis, kui 5 päeva ago
    Reply

    Võtavad ukraina f<šistid-šovinistid kätte ja reedavad kodumaa. Paluvad ennast võtta Venemaa sõbralikku per(s)re. Mida siis ütleme meie?
    Nii palju kannatusi ja kõik aiatakka…

    • ära oo loll 5 päeva ago

      Meie minister ja kaitsevägelased panevad Leningradi lukku mere kaudu.
      Siis alles pidu tuleb!

  2. Uskmatu-Toomas 5 päeva ago
    Reply

    Mis vahet on kelle pommidest linnad ja inimesed hävinevad ? Kui konflikt toimuks Eestis või Soomes siis osa elanikkonda saaks surma vene pommide läbi aga teine osa NATO sõbralike pommide läbi ja taevariigis oleks hea pärast arutada !

  3. Nojah 5 päeva ago
    Reply

    Spome ei tohiks natoga ühineda ja arutama peaks hoopis oma riigi heaolu küsimusi mida on Soome ka edukalt teinud. Kahju kui seal muutub midagi.Soome oli seni rahulik riik ja hoidus kõrvale sekkumisest teiste riikide siseasjadesse. MIS TE PROVOTSEERITE.

  4. Sergei. 42 minutit ago
    Reply

    Pole enam mingisugust julgeolekut. Endised Natsi Saksamaa toetajad on uuesti pundis. Toetas Nii Inglismaa, USA Saksamaa jalule tõusmist (peale esimest maailma sõda) Hiljem asi hakkas viltu vedama ( või tahetigi kellegi poolt nii)
    Euroopa riigid langesid 6 tunni kuni- 2 kuu jooksul Saksamaale ja neist said liitlased. Kurikuulus pakt, mis meie rahval mokal andis sõda nats kaugemale nihutada – ette valmistada. Soome sõda polnud ka asjata. Ühtviisi see küll näitas Hitlerile justkui NSVL -i väetisust- aga analüüsides – ikkagi võttis Natsi Saksamaa võhmale ja sellega päästeti inimkond( ka EESTI rahvas) Vähemalt 80% Saksamaast ja temaga koos olnutest mässasid NSVL-iga-kaas Eesti ja Ukraina poisid ei tegelenud sellega ??? Ülejäänud natsid jõid Prantsusmaal veini jne.
    Polnud Hitler kaugel tuumapommi valmis saamisest ja teine rinne avati alles siis kui nähti ,et NSVL teeb oma töö ära.
    TÄNAGE JUMALAT ,ET NII LÄITS JA PIDAGE LUGU, KES PÄÄSTIS INIMKONNA.
    Pühas kirjas inimkonnale: isegi kui sa meeletumat tambiksid liivaterade seas -ei kaoks temast rumalus.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.