Jüri Ratas: Reformierakonna süüdistused suurima erakonna aadressil on Eestile mainekahju

Jüri Ratas Keskerakonna volikogul 11.06.2022

Reformierakonna tõsised ja alusetud süüdistused, nagu oleks mitmeid valimisi võitnud ja alates 2016. aastast kõikide parlamendierakondadega valitsusvastutust kandnud Keskerakond niiöelda parketikõlbmatu, kahjustavad kogu Eestit, ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas volikogu istungil peetud kõnes.

“Sellise valemulje jätmine Eesti suurimast erakonnast nii siseriiklikult kui me välispartneritele on minu hinnangul suur probleem,” rõhutas Jüri Ratas. “Ei olnud Reformierakond valitsuses üksi, kui lepiti kokku riigikaitse eelarve suurendamine, sealhulgas konkreetselt meie taotletud keskmaa õhutõrje soetamine, suurem tugi tsiviilkaitsesse ja sisejulgeolekusse, aga ka Ukraina toetamine nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka poliitiliselt.”

Jüri Ratase sõnul ei ole endise koalitsioonipartneri valitsuskriisi saatev retoorika vastutustundlik. “Seda eriti veel ajal, mil julgeolekuolukord siinsamas Euroopas on Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse aastakümnete hapraim. Ükski sisepoliitiline punkt ei ole sellist käitumist väärt,” märkis ta, heites peaministrile ette otsust vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit. “Ministrite sellisel moel vallandamine ei ole minu hinnangul kohane ega kuidagi kooskõlas hea tavaga. Ministrid, kes olid tegelemas oma töökohustustega või suundumas mõnele olulisele väliskohtumisele, kuulsid alles meediast, et nende teeneid enam ei vajata.”

Viimased nädalad on Eesti poliitikas toonud niivõrd palju keerdkäike, et ka kõige vilunumal poliitikavaatlejal on tekkinud segadus, möönis Jüri Ratas. Keskerakonna esimees toonitas, et Eestile on vaja võimalikult kiiresti uut ja toimivat koalitsiooni.

“Tuleb moodustada töövõimeline valitsus, kus üks minister ei pea tegema mitme tööd ning kus ühe partei tõde pole absoluutne. Reformierakonna eesmärk koalitsioon laiali saata täideti, peaministri lubadus tagasi astuda, et moodustada uus ja toimiv meeskond, aga mitte. See ongi toonud paraku rohkelt segadust, mille lahendamisse peavad kõik parlamendierakonnad täna panustama,” rääkis Jüri Ratas. “Keskerakond on valmis valitsusvastutust kandma ning oleme teinud ettepaneku Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ning Erakond Isamaale konsultatsioonide alustamiseks võimaliku ühisosa leidmiseks ja koalitsiooni loomiseks. Meie varasem koostöö näitas, et see liit toimis ja tegi Eesti jaoks olulisi asju.”

Jüri Ratase kõne video: https://fb.watch/dA3HykPZH1/

5 kommentaari
  1. Ukraina president ei võtnud kuulda hoiatusi Venemaa kohta 2 päeva ago
    Reply

    USA president Joe Biden ütles, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei võtnud kuulda hoiatusi Venemaa kohta.

    Biden rääkis sellest eile reedel Los Angeleses esinedes, vahendab France24.

    USA hoiatused võeti Ukrainas vastu pigem umbusu ja kriitikaga. Ka osa USA liitlastest Euroopas reageeris hoiatustele ettevaatusega, vahendab AP.

    Biden ütles, et ta oli teadlik, et paljud ei uskunud USA luure infot Venemaa võimaliku rünnaku kohta. Selle kohta oli aga palju infot liikvel.

    Putin oli valmis minema üle piiri, selles polnud kahtlustki, rääkis Biden. Zelenski aga ei tahtnud seda kuulda, nagu ka paljud teised, lisas Biden.

    USA soovitas juba veebruari algul kodanikel Ukrainast viivitamatult lahkuda. Venemaa rünnaku ohu eest hoiatas veebruari keskel ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Samal ajal kinnitas Venemaa, et viib oma väed Ukraina piiri äärest ära.

    Biden ütles, et oli 19. veebruaril kindel, et Venemaa alustab rünnakut Ukraina vastu. Viis päeva hiljem, 24. veebruaril alustas Venemaa rünnakut Ukraina vastu.

    • USA on alustanud Venemaa vastu kübersõda, Venemaa lubab vastata päris sõjaga 2 päeva ago

      Venemaa on ähvardanud USA-d päris sõjaga, kuna USA on alustanud kübersõda Venemaa vastu. USA küberväejuhatuse ülem Paul Nakasone tunnistas enne seda intervjuus telekanalile Sky News, et USA on kasutanud Venemaa vastu „kogu” küberarsenali, mis hõlmab nii „kaitset” kui „rünnakut”.

      Samuti on USA korraldanud Nakasone väitel Ukraina toetuseks „infooperatsioone”. Vahetult pärast USA väejuhi ülestunnistusi ütles Vene presidendi infoturbe eriesindaja Andrei Krutskihh väljaandele Kommersant, et USA on alustanud kübersõda Venemaa ja tema liitlaste vastu.

  2. Nii 21 tundi ago
    Reply

    Mingi kaitse ei aita , aitab vaid see kui ei sekkuta ja vihavaenu ei õhutata. Mõned poliitikud on nii hasarti läinud et ei märkagion’ma riigi vajadusi rahuldada. Reformierakondlastel on tegevust sest valesüüdistusi vorbiti vähem ja nüüd võib oma tegevusetust meie rahvaheaolu nimel välja vabandada sõjategevusele kaasaaitamisel. Aga Eesti abi on nagu tilk ookeani põhja. Sõda poleks alanudki või ammu lõppenud kui Biden poleks õhutanud Krimmi tagasi võtma ja kui poleks Ukrainasse saadetud surmavat sõjamoona. Ukraina kaudu tahtis Biden enemaad nõrgestada ja juba olid pandud hakkama biorelvad laborites Venemaale saatmiseks. LAS USA JA TEISED RIKKAMAD RIIGID AITAVAD MAJANDUSLIKULT UKRAINLASI AGA MEIESUGUNE VÄIKE RIIK EI PEA SEDA TEGEMA KUNA VAJAME ISE ABI.

  3. Nii 21 tundi ago
    Reply

    keskerakondlastel on muidugi õigus selles osas et on vajalik lastetoetus, pensioni ja abiraha tõus samuti elektrihinna kompensatsioon on hädavajalik. Mõmed poliitikud eriti Reformierakonnast saavad au ja kuulsus ning muidugi ka raha pugedes EL-u ja Bideni ees. Neid ei huvita kuidas saavad hakkama meie inimesed.Raske aeg oli meie rahvale Ansipi valitsemisaeg aga paistab et kui reformierakondlased jäävad võimule ilma Keskerakonnata siis läheb veel hullemaks. Ma ei saa aru mis head selles on et Venemaad vihale ajada.

  4. harry 8 minutit ago
    Reply

    s juudit7

    Olovernes nõuab teateid juutide kohta
    5
    1 Kui Olovernesele, Assuri sõjaväe ülempealikule, kuulutati, et Iisraeli lapsed valmistuvad sõjaks ja on sulgenud läbipääsud mäestikus, on kindlustanud kõik kõrged mäetipud ja on teinud tõkkeid tasandike peale,
    2 siis ta vihastas väga ja kutsus kõik Moabi vürstid ja Ammoni pealikud ja kõik maavalitsejad rannikult
    3 ning ütles neile: „Ütelge nüüd mulle, te Kaanani pojad, mis rahvas see on, kes asub mäestikus, ja missugused on need linnad, kus nad elavad, kui suur on nende sõjavägi, kust tuleb nende jõud ja vägevus, kes on pandud neile kuningaks, nende sõjaväe juhiks,
    4 ja mispärast nad on tõrkunud minule vastu tulemast, tehes teisiti kui kõik teised rahvad läänes?”
    Ahior hoiatab Olovernest
    5 Siis kostis temale Ahior, kõigi ammonlaste juht: „Kuulgu nüüd mu isand sõna oma sulase suust, siis kuulutan ma sinule tõtt selle rahva kohta, kes elab sinu lähedal selles mäestikus, ja valet ei tule sinu sulase suust.
    6 See rahvas põlvneb kaldealastest
    7 ja varem elasid nad Mesopotaamias. Kuna nad ei tahtnud käia oma vanemate jumalate järel, kes kaldealaste maal olid,
    8 siis nad lahkusid oma vanemate teelt ja kummardasid taeva Jumalat, seda Jumalat, keda nad olid tundma õppinud. Kui nad ära aeti kaldealaste jumalate palge eest, siis nad põgenesid Mesopotaamiasse ja elasid seal kaua aega.
    9 Siis nende Jumal käskis neil lahkuda oma asupaigast võõrsil ja minna Kaananimaale. Seal nad siis elasid ja soetasid endale rikkalikult kulda ja hõbedat ning väga palju karja.
    10 Siis nad läksid alla Egiptusesse, sest Kaananimaale tuli nälg, ja asusid seal niikaua, kui neile elatist leidus. Nad siginesid seal suureks hulgaks ja nende sugu oli arvamata suur.
    11 Aga Egiptuse kuningas tõusis nende vastu: neid peteti telliskiviteoga, neid rõhuti ja nad tehti orjadeks.
    12 Siis nad kisendasid oma Jumala poole ja tema lõi kogu Egiptusemaad nuhtlustega, mille vastu ei olnud ravi. Seejärel ajasid egiptlased nad eneste juurest ära.
    13 Jumal kuivatas siis nende ees Punase mere
    14 ja viis nad teele Siinaisse ja Kaades-Barneasse. Nad ajasid ära kõik, kes elasid kõrbes,
    15 asusid elama emorlaste maale ja hävitasid oma sõjaväega kõik hesbonlased. Siis nad läksid üle Jordani ja võtsid oma valdusesse kogu mäestiku.
    16 Ja nad ajasid eneste eest ära kaananlased, perislased, jebuuslased, sekemlased ja kõik girgaaslased ning elasid seal kaua aega.
    17 Niikaua kui nad pattu ei teinud oma Jumala ees, oli neil hea põli. Sest nendega on Jumal, kes vihkab ülekohut.
    18 Aga kui nad lahkusid teelt, mille tema neile oli määranud, siis neid hukati hulganisti paljudes sõdades ja viidi vangi võõrale maale, nende Jumala tempel tehti maatasa ja vaenlased vallutasid nende linnad.
    19 Nüüd, olles jälle pöördunud oma Jumala poole, on nad tagasi tulnud võõrsilt, kuhu nad olid pillutatud, ja on võtnud oma valdusesse Jeruusalemma, kus on nende pühamu, ja on asunud elama mäestikku, sest see oli tühi.
    20 Ja nüüd, valitseja ja isand! Kui selle rahva seas on pattu ja nad eksivad oma Jumala vastu ning meie näeme, mis neile komistuseks saab, siis lähme üles ja sõdime nende vastu.
    21 Aga kui nende rahva seas ei ole midagi laiduväärset, siis mu isand mingu neist mööda, et nende Issand ja nende Jumal ei hakkaks neid kaitsma ja meie ei jääks kogu maailma naerualuseks.”
    22 Ja sündis, kui Ahior oli lõpetanud nende sõnade kõnelemise, et nurises kogu rahvas, kes oli ümber telgi ja ümberringi. Olovernese suured isandad ning kõik ranniku ja Moabi elanikud ütlesid, et ta tuleb tükkideks raiuda:
    23 „Sest meie ei karda Iisraeli lapsi. Jah, vaata, see on rahvas, kellel ei ole jõudu ega vägevust tugevaks tapluseks.
    24 Seepärast lähme üles, ja nad on parajaks palaks kogu sinu sõjaväele, valitseja Olovernes!”
    Eestikeelne Piibel 1997
    Olovernese ähvardus
    6
    1 Kui nõupidamise juures olnud meeste lärm oli vaikinud, ütles Olovernes, Assuri sõjaväe ülempealik, kõigi muulaste juuresolekul Ahiorile ja kõigile Moabi poegadele:
    2 „Kes sa õigupoolest oled, Ahior, ja kes on need Efraimi palgalised, et sa meie keskel ennustad nagu täna, ja keelad sõdimast Iisraeli soo vastu, et nende Jumal ei hakkaks neid kaitsma? Ja kes muu on jumal kui mitte Nebukadnetsar? Tema läkitab oma sõjaväed ja hävitab nad maa pealt ning nende Jumal ei päästa neid.
    3 Sest meie, tema sulased, lööme nad maha nagu üheainsa mehe, ja nad ei suuda vastu panna meie hobuste rammule.
    4 Sest hobustega me tallame nad ära, nõnda et mäed joobuvad nende verest ja nende väljad on täis nende laipu. Ühte sammugi ei suuda nad seista meie vastu, vaid hukkuvad sootuks, ütleb kuningas Nebukadnetsar, kogu maailma isand. Jah, tema on nõnda ütelnud, ei lähe tühja tema kõneldud sõnad.
    5 Aga sina, Ahior, Ammoni palgaline, kes oled rääkinud neid sõnu oma patupäeval, ei näe enam minu palet tänasest päevast alates, kuni ma olen kätte maksnud tollele Egiptusest tulnud rahvale.
    6 Siis minu sõjaväe mõõk ja minu abimeeste vägi torkab läbi su rinna ja sa langed nende haavatute sekka, kui ma tagasi tulen.
    7 Minu sulased viivad su jälle mäestikku ning panevad mõnda mägitee äärsesse linna
    8 ja sa ei sure enne, kui sind hävitatakse koos nendega.
    9 Aga kui sa oma südames arvad, et neid ei vallutata, siis ära seda looda – mina olen rääkinud ja ükski minu sõna ei lähe tühja!”
    Ahior antakse Iisraeli laste kätte
    10 Olovernes käskis oma sulastel, kes seisid tema telgis, Ahior kinni võtta ja Betuuliasse viia ning Iisraeli laste kätte anda.
    11 Ja tema sulased võtsid ta kinni ning viisid leerist välja lagendikule. Ja lagendikult läksid nad mäestikku ning tulid nende allikate juurde, mis olid Betuulia all.
    12 Aga kui linna mehed mäeharjalt neid nägid, siis haarasid nad oma sõjariistad ja tulid mäeharjal olevast linnast välja. Ja kõik mehed, kivilingutajad, võtsid oma valdusesse nende ülestuleku tee ning heitsid nende peale kive.
    13 Otsides mäe all varju, sidusid nad Ahiori kinni ja jätsid ta jalamile heidetuna maha ning läksid tagasi oma isanda juurde.
    14 Aga Iisraeli lapsed tulid alla oma linnast, astusid tema juurde ja päästsid valla ta köidikud, viisid ta Betuuliasse oma linna ülemate ette,
    15 kelleks neil päevil olid Ussija, Miika poeg, Siimeoni suguharust, ja Habri, Otnieli poeg, ja Karmi, Malkieli poeg.
    16 Ja need kutsusid kokku kõik linnavanemad. Ka kõik nende noored mehed ja naised jooksid kokku rahvakogu juurde. Ja nad panid Ahiori seisma rahva keskele ning Ussija küsis temalt, mis oli sündinud.
    17 Tema vastas ja andis neile teada, mis oli öeldud Olovernese sõjanõukogus, ja kõik need sõnad, mis ta ise oli rääkinud assüürlaste peameeste keskel, ja kuidas Olovernes oli hoobelnud Iisraeli soo vastu.
    18 Siis rahvas heitis maha, palvetas Jumala poole ja hüüdis:
    19 „Issand, taeva Jumal, vaata nende ülbust ja halasta meie õnnetu rahva peale ning näe meie palet, kes me oleme täna sinule pühitsetud!”
    20 Nad trööstisid Ahiori ning kiitsid teda väga.
    21 Siis Ussija võttis ta rahvakogust ära oma kotta ning valmistas vanemaile pidusöömingu. Ja nad hüüdsid kogu öö Iisraeli Jumalat appi.
    Eestikeelne Piibel 1997
    Betuulia piiramine
    7
    1 Järgmisel päeval käskis Olovernes kogu oma sõjaväge ja kõiki inimesi, kes olid temale appi tulnud, minna teele Betuulia vastu, võttes enne enda valdusesse üles mäestikku viivad teed, ja siis sõdida Iisraeli laste vastu.
    2 Ja selsamal päeval läksid teele kõik nende vägevad mehed. Kogu nende sõjaväe võimsus oli sada seitsekümmend tuhat jalameest ja kaksteist tuhat ratsanikku, peale selle voor. Ja meeste arv, kes veel olid jala koos nendega, oli väga suur.
    3 Nad lõid leeri üles Betuulia lähedal olevasse orgu, allika juurde, ning hajusid laiuti üle Dotani kuni Belbaimini ja pikuti Betuuliast kuni Küamoonini, mis on Jisreeli kohal.
    4 Aga kui Iisraeli lapsed nägid, kui palju neid oli, siis nad kohkusid väga ja ütlesid üksteisele: „Nüüd nad pistavad kogu maa nahka, ei kõrged mäed, ei orud ega künkad suuda kanda nende raskust!”
    5 Siis võtsid nad igaüks oma sõjariistad ja süütasid tornides tuled ning jäid valvama kogu ööks.
    6 Aga teisel päeval viis Olovernes välja kogu oma ratsaväe Iisraeli laste nähes, kes olid Betuulias,
    7 ja uuris nende linna ülesviivaid teid, vaatas nende veeallikaid, võttis need enda valdusesse ja pani nende juurde sõjameeste rühmad. Ta ise läks aga tagasi oma rahva juurde.
    8 Siis tulid tema juurde kõik Eesavi laste vürstid ja kõik Moabi rahva ülemad ning ranniku piirkonna pealikud ning ütlesid:
    9 „Kuulgu meie isand nüüd meie kõnet, et sinu sõjaväele ei juhtuks õnnetust!
    10 Sest see Iisraeli laste rahvas ei looda oma odade peale, vaid loodab nende kõrgete mägede peale, kus nad elavad. Sest ei ole hõlpus minna üles nende mägede tippudele.
    11 Sellepärast, isand, ära sõdi nende vastu nõnda, kui on tavaks sõdida! Ei lange siis ainustki meest sinu rahva hulgast.
    12 Jää oma leeri, hoia kõiki oma sõjamehi, ja lase oma sulastel võtta enda valdusesse allikas, mis voolab mäejalamil,
    13 sest sealt võtavad vett kõik Betuulia elanikud. Siis tapab neid janu ja nad loovutavad oma linna. Meie aga ja meie rahvas läheme naabruses olevatele mäetippudele ja lööme seal leeri üles valveks, et ükski mees ei tuleks linnast välja.
    14 Siis nõrkevad näljast nemad ja nende naised ning lapsed, ja veel enne kui mõõk tuleb neile kallale, lamavad nad oma kodutänavail,
    15 ja sina saad neile karmilt kätte maksta, sellepärast et nad tõusid su vastu ega tulnud sulle vastu rahuga.”
    16 Need sõnad olid meelepärased Olovernesele ja kõigile tema sulastele, ja ta käskis teha nõnda, nagu nad olid rääkinud.
    17 Siis läks teele ammonlaste leer ja koos nendega viis tuhat assüürlast. Nad lõid leeri üles orgu ning võtsid ära Iisraeli laste veed ja veeallikad.
    18 Eesavi lapsed ja ammonlased läksid ning lõid leeri üles ka mäestikku, Dotani kohale. Nad läkitasid eneste hulgast osa mehi lõuna ja hommiku poole Egrebeeli kohale, mis on Huusi lähedal Mohmuuri mägioja ääres. Assüürlaste ülejäänud sõjavägi lõi leeri üles lagendikule ja kattis kogu maa. Nende telkidest ja vooridest sündis tohutu leer, ja rahva arv oli väga suur.
    19 Iisraeli lapsed hüüdsid aga Issanda, oma Jumala poole, sest nende meel läks araks, kuna kõik nende vaenlased olid nad ümber piiranud ja nad ei saanud nende keskelt põgeneda.
    20 Kogu Assuri sõjavägi – jalamehed, sõjavankrid ja ratsanikud – oli nende ümber kolmkümmend neli päeva, ning kõigil Betuulia elanikel said veeanumad tühjaks.
    21 Kaevud tühjenesid ja neil ei olnud ühelgi päeval enam küllaldaselt joogivett, nad said seda juua ainult mõõdu järgi.
    22 Nende lapsed jäid närvaks, naised ja noored mehed nõrkesid janust ning langesid linna tänavatele ja väravate ette, sest neil ei olnud enam rammu.
    23 Siis kogunes kogu rahvas – noored mehed, naised ja lapsed – Ussija ja linna ülemate juurde. Nad karjusid suure häälega ning ütlesid kõigi vanemate ees:
    24 „Jumal mõistku kohut teie ja meie vahel, sest teie olete meile suurt ülekohut teinud, et te assüürlastega ei ole rääkinud rahust!
    25 Ja nüüd ei ole meil abimeest, vaid Jumal on meid nende kätte müünud, et oleksime nende ees maas, janus ning suures hävingus!
    26 Seepärast kutsuge nad nüüd ja andke kogu linn rüüstamiseks Olovernese rahvale ja kogu tema sõjaväele!
    27 Sest meile on parem saada neile saagiks. Nõnda jääme küll orjadeks, aga meie hing jääb elama, ja me ei näe oma silmadega meie väetite surma ega meie naiste ja laste elujõu kustumist.
    28 Me vannutame teid taeva ja maa ja meie Jumala ja meie vanemate Issanda juures, kes meid nuhtleb meie pattude ja meie vanemate pattude pärast, et ta täna ei peaks tegema nende sõnade järgi!”
    29 Ja terve rahvakogu keskel puhkes üleüldine suur nutt ja nad hüüdsid suure häälega Issanda Jumala poole.
    30 Aga Ussija ütles neile: „Olge julged, vennad! Kannatagem veel viis päeva, kuni Issand, meie Jumal, pöörab oma halastuse meie poole, sest tema ei jäta meid kunagi maha!
    31 Aga kui need päevad mööduvad ja meile abi ei tule, siis ma teen teie sõnade järgi.”
    32 Ta saatis siis rahva laiali, igaühe oma leeri. Nad läksid müüridele ja linna tornidesse, naised ja lapsed saadeti oma kodadesse. Linnas oldi aga suures ahastuses.

    8
    Olovernes nõuab teateid juutide kohta
    5
    1 Kui Olovernesele, Assuri sõjaväe ülempealikule, kuulutati, et Iisraeli lapsed valmistuvad sõjaks ja on sulgenud läbipääsud mäestikus, on kindlustanud kõik kõrged mäetipud ja on teinud tõkkeid tasandike peale,
    2 siis ta vihastas väga ja kutsus kõik Moabi vürstid ja Ammoni pealikud ja kõik maavalitsejad rannikult
    3 ning ütles neile: „Ütelge nüüd mulle, te Kaanani pojad, mis rahvas see on, kes asub mäestikus, ja missugused on need linnad, kus nad elavad, kui suur on nende sõjavägi, kust tuleb nende jõud ja vägevus, kes on pandud neile kuningaks, nende sõjaväe juhiks,
    4 ja mispärast nad on tõrkunud minule vastu tulemast, tehes teisiti kui kõik teised rahvad läänes?”
    Ahior hoiatab Olovernest
    5 Siis kostis temale Ahior, kõigi ammonlaste juht: „Kuulgu nüüd mu isand sõna oma sulase suust, siis kuulutan ma sinule tõtt selle rahva kohta, kes elab sinu lähedal selles mäestikus, ja valet ei tule sinu sulase suust.
    6 See rahvas põlvneb kaldealastest
    7 ja varem elasid nad Mesopotaamias. Kuna nad ei tahtnud käia oma vanemate jumalate järel, kes kaldealaste maal olid,
    8 siis nad lahkusid oma vanemate teelt ja kummardasid taeva Jumalat, seda Jumalat, keda nad olid tundma õppinud. Kui nad ära aeti kaldealaste jumalate palge eest, siis nad põgenesid Mesopotaamiasse ja elasid seal kaua aega.
    9 Siis nende Jumal käskis neil lahkuda oma asupaigast võõrsil ja minna Kaananimaale. Seal nad siis elasid ja soetasid endale rikkalikult kulda ja hõbedat ning väga palju karja.
    10 Siis nad läksid alla Egiptusesse, sest Kaananimaale tuli nälg, ja asusid seal niikaua, kui neile elatist leidus. Nad siginesid seal suureks hulgaks ja nende sugu oli arvamata suur.
    11 Aga Egiptuse kuningas tõusis nende vastu: neid peteti telliskiviteoga, neid rõhuti ja nad tehti orjadeks.
    12 Siis nad kisendasid oma Jumala poole ja tema lõi kogu Egiptusemaad nuhtlustega, mille vastu ei olnud ravi. Seejärel ajasid egiptlased nad eneste juurest ära.
    13 Jumal kuivatas siis nende ees Punase mere
    14 ja viis nad teele Siinaisse ja Kaades-Barneasse. Nad ajasid ära kõik, kes elasid kõrbes,
    15 asusid elama emorlaste maale ja hävitasid oma sõjaväega kõik hesbonlased. Siis nad läksid üle Jordani ja võtsid oma valdusesse kogu mäestiku.
    16 Ja nad ajasid eneste eest ära kaananlased, perislased, jebuuslased, sekemlased ja kõik girgaaslased ning elasid seal kaua aega.
    17 Niikaua kui nad pattu ei teinud oma Jumala ees, oli neil hea põli. Sest nendega on Jumal, kes vihkab ülekohut.
    18 Aga kui nad lahkusid teelt, mille tema neile oli määranud, siis neid hukati hulganisti paljudes sõdades ja viidi vangi võõrale maale, nende Jumala tempel tehti maatasa ja vaenlased vallutasid nende linnad.
    19 Nüüd, olles jälle pöördunud oma Jumala poole, on nad tagasi tulnud võõrsilt, kuhu nad olid pillutatud, ja on võtnud oma valdusesse Jeruusalemma, kus on nende pühamu, ja on asunud elama mäestikku, sest see oli tühi.
    20 Ja nüüd, valitseja ja isand! Kui selle rahva seas on pattu ja nad eksivad oma Jumala vastu ning meie näeme, mis neile komistuseks saab, siis lähme üles ja sõdime nende vastu.
    21 Aga kui nende rahva seas ei ole midagi laiduväärset, siis mu isand mingu neist mööda, et nende Issand ja nende Jumal ei hakkaks neid kaitsma ja meie ei jääks kogu maailma naerualuseks.”
    22 Ja sündis, kui Ahior oli lõpetanud nende sõnade kõnelemise, et nurises kogu rahvas, kes oli ümber telgi ja ümberringi. Olovernese suured isandad ning kõik ranniku ja Moabi elanikud ütlesid, et ta tuleb tükkideks raiuda:
    23 „Sest meie ei karda Iisraeli lapsi. Jah, vaata, see on rahvas, kellel ei ole jõudu ega vägevust tugevaks tapluseks.
    24 Seepärast lähme üles, ja nad on parajaks palaks kogu sinu sõjaväele, valitseja Olovernes!”
    Eestikeelne Piibel 1997
    Olovernese ähvardus
    6
    1 Kui nõupidamise juures olnud meeste lärm oli vaikinud, ütles Olovernes, Assuri sõjaväe ülempealik, kõigi muulaste juuresolekul Ahiorile ja kõigile Moabi poegadele:
    2 „Kes sa õigupoolest oled, Ahior, ja kes on need Efraimi palgalised, et sa meie keskel ennustad nagu täna, ja keelad sõdimast Iisraeli soo vastu, et nende Jumal ei hakkaks neid kaitsma? Ja kes muu on jumal kui mitte Nebukadnetsar? Tema läkitab oma sõjaväed ja hävitab nad maa pealt ning nende Jumal ei päästa neid.
    3 Sest meie, tema sulased, lööme nad maha nagu üheainsa mehe, ja nad ei suuda vastu panna meie hobuste rammule.
    4 Sest hobustega me tallame nad ära, nõnda et mäed joobuvad nende verest ja nende väljad on täis nende laipu. Ühte sammugi ei suuda nad seista meie vastu, vaid hukkuvad sootuks, ütleb kuningas Nebukadnetsar, kogu maailma isand. Jah, tema on nõnda ütelnud, ei lähe tühja tema kõneldud sõnad.
    5 Aga sina, Ahior, Ammoni palgaline, kes oled rääkinud neid sõnu oma patupäeval, ei näe enam minu palet tänasest päevast alates, kuni ma olen kätte maksnud tollele Egiptusest tulnud rahvale.
    6 Siis minu sõjaväe mõõk ja minu abimeeste vägi torkab läbi su rinna ja sa langed nende haavatute sekka, kui ma tagasi tulen.
    7 Minu sulased viivad su jälle mäestikku ning panevad mõnda mägitee äärsesse linna
    8 ja sa ei sure enne, kui sind hävitatakse koos nendega.
    9 Aga kui sa oma südames arvad, et neid ei vallutata, siis ära seda looda – mina olen rääkinud ja ükski minu sõna ei lähe tühja!”
    Ahior antakse Iisraeli laste kätte
    10 Olovernes käskis oma sulastel, kes seisid tema telgis, Ahior kinni võtta ja Betuuliasse viia ning Iisraeli laste kätte anda.
    11 Ja tema sulased võtsid ta kinni ning viisid leerist välja lagendikule. Ja lagendikult läksid nad mäestikku ning tulid nende allikate juurde, mis olid Betuulia all.
    12 Aga kui linna mehed mäeharjalt neid nägid, siis haarasid nad oma sõjariistad ja tulid mäeharjal olevast linnast välja. Ja kõik mehed, kivilingutajad, võtsid oma valdusesse nende ülestuleku tee ning heitsid nende peale kive.
    13 Otsides mäe all varju, sidusid nad Ahiori kinni ja jätsid ta jalamile heidetuna maha ning läksid tagasi oma isanda juurde.
    14 Aga Iisraeli lapsed tulid alla oma linnast, astusid tema juurde ja päästsid valla ta köidikud, viisid ta Betuuliasse oma linna ülemate ette,
    15 kelleks neil päevil olid Ussija, Miika poeg, Siimeoni suguharust, ja Habri, Otnieli poeg, ja Karmi, Malkieli poeg.
    16 Ja need kutsusid kokku kõik linnavanemad. Ka kõik nende noored mehed ja naised jooksid kokku rahvakogu juurde. Ja nad panid Ahiori seisma rahva keskele ning Ussija küsis temalt, mis oli sündinud.
    17 Tema vastas ja andis neile teada, mis oli öeldud Olovernese sõjanõukogus, ja kõik need sõnad, mis ta ise oli rääkinud assüürlaste peameeste keskel, ja kuidas Olovernes oli hoobelnud Iisraeli soo vastu.
    18 Siis rahvas heitis maha, palvetas Jumala poole ja hüüdis:
    19 „Issand, taeva Jumal, vaata nende ülbust ja halasta meie õnnetu rahva peale ning näe meie palet, kes me oleme täna sinule pühitsetud!”
    20 Nad trööstisid Ahiori ning kiitsid teda väga.
    21 Siis Ussija võttis ta rahvakogust ära oma kotta ning valmistas vanemaile pidusöömingu. Ja nad hüüdsid kogu öö Iisraeli Jumalat appi.
    Eestikeelne Piibel 1997
    Betuulia piiramine
    7
    1 Järgmisel päeval käskis Olovernes kogu oma sõjaväge ja kõiki inimesi, kes olid temale appi tulnud, minna teele Betuulia vastu, võttes enne enda valdusesse üles mäestikku viivad teed, ja siis sõdida Iisraeli laste vastu.
    2 Ja selsamal päeval läksid teele kõik nende vägevad mehed. Kogu nende sõjaväe võimsus oli sada seitsekümmend tuhat jalameest ja kaksteist tuhat ratsanikku, peale selle voor. Ja meeste arv, kes veel olid jala koos nendega, oli väga suur.
    3 Nad lõid leeri üles Betuulia lähedal olevasse orgu, allika juurde, ning hajusid laiuti üle Dotani kuni Belbaimini ja pikuti Betuuliast kuni Küamoonini, mis on Jisreeli kohal.
    4 Aga kui Iisraeli lapsed nägid, kui palju neid oli, siis nad kohkusid väga ja ütlesid üksteisele: „Nüüd nad pistavad kogu maa nahka, ei kõrged mäed, ei orud ega künkad suuda kanda nende raskust!”
    5 Siis võtsid nad igaüks oma sõjariistad ja süütasid tornides tuled ning jäid valvama kogu ööks.
    6 Aga teisel päeval viis Olovernes välja kogu oma ratsaväe Iisraeli laste nähes, kes olid Betuulias,
    7 ja uuris nende linna ülesviivaid teid, vaatas nende veeallikaid, võttis need enda valdusesse ja pani nende juurde sõjameeste rühmad. Ta ise läks aga tagasi oma rahva juurde.
    8 Siis tulid tema juurde kõik Eesavi laste vürstid ja kõik Moabi rahva ülemad ning ranniku piirkonna pealikud ning ütlesid:
    9 „Kuulgu meie isand nüüd meie kõnet, et sinu sõjaväele ei juhtuks õnnetust!
    10 Sest see Iisraeli laste rahvas ei looda oma odade peale, vaid loodab nende kõrgete mägede peale, kus nad elavad. Sest ei ole hõlpus minna üles nende mägede tippudele.
    11 Sellepärast, isand, ära sõdi nende vastu nõnda, kui on tavaks sõdida! Ei lange siis ainustki meest sinu rahva hulgast.
    12 Jää oma leeri, hoia kõiki oma sõjamehi, ja lase oma sulastel võtta enda valdusesse allikas, mis voolab mäejalamil,
    13 sest sealt võtavad vett kõik Betuulia elanikud. Siis tapab neid janu ja nad loovutavad oma linna. Meie aga ja meie rahvas läheme naabruses olevatele mäetippudele ja lööme seal leeri üles valveks, et ükski mees ei tuleks linnast välja.
    14 Siis nõrkevad näljast nemad ja nende naised ning lapsed, ja veel enne kui mõõk tuleb neile kallale, lamavad nad oma kodutänavail,
    15 ja sina saad neile karmilt kätte maksta, sellepärast et nad tõusid su vastu ega tulnud sulle vastu rahuga.”
    16 Need sõnad olid meelepärased Olovernesele ja kõigile tema sulastele, ja ta käskis teha nõnda, nagu nad olid rääkinud.
    17 Siis läks teele ammonlaste leer ja koos nendega viis tuhat assüürlast. Nad lõid leeri üles orgu ning võtsid ära Iisraeli laste veed ja veeallikad.
    18 Eesavi lapsed ja ammonlased läksid ning lõid leeri üles ka mäestikku, Dotani kohale. Nad läkitasid eneste hulgast osa mehi lõuna ja hommiku poole Egrebeeli kohale, mis on Huusi lähedal Mohmuuri mägioja ääres. Assüürlaste ülejäänud sõjavägi lõi leeri üles lagendikule ja kattis kogu maa. Nende telkidest ja vooridest sündis tohutu leer, ja rahva arv oli väga suur.
    19 Iisraeli lapsed hüüdsid aga Issanda, oma Jumala poole, sest nende meel läks araks, kuna kõik nende vaenlased olid nad ümber piiranud ja nad ei saanud nende keskelt põgeneda.
    20 Kogu Assuri sõjavägi – jalamehed, sõjavankrid ja ratsanikud – oli nende ümber kolmkümmend neli päeva, ning kõigil Betuulia elanikel said veeanumad tühjaks.
    21 Kaevud tühjenesid ja neil ei olnud ühelgi päeval enam küllaldaselt joogivett, nad said seda juua ainult mõõdu järgi.
    22 Nende lapsed jäid närvaks, naised ja noored mehed nõrkesid janust ning langesid linna tänavatele ja väravate ette, sest neil ei olnud enam rammu.
    23 Siis kogunes kogu rahvas – noored mehed, naised ja lapsed – Ussija ja linna ülemate juurde. Nad karjusid suure häälega ning ütlesid kõigi vanemate ees:
    24 „Jumal mõistku kohut teie ja meie vahel, sest teie olete meile suurt ülekohut teinud, et te assüürlastega ei ole rääkinud rahust!
    25 Ja nüüd ei ole meil abimeest, vaid Jumal on meid nende kätte müünud, et oleksime nende ees maas, janus ning suures hävingus!
    26 Seepärast kutsuge nad nüüd ja andke kogu linn rüüstamiseks Olovernese rahvale ja kogu tema sõjaväele!
    27 Sest meile on parem saada neile saagiks. Nõnda jääme küll orjadeks, aga meie hing jääb elama, ja me ei näe oma silmadega meie väetite surma ega meie naiste ja laste elujõu kustumist.
    28 Me vannutame teid taeva ja maa ja meie Jumala ja meie vanemate Issanda juures, kes meid nuhtleb meie pattude ja meie vanemate pattude pärast, et ta täna ei peaks tegema nende sõnade järgi!”
    29 Ja terve rahvakogu keskel puhkes üleüldine suur nutt ja nad hüüdsid suure häälega Issanda Jumala poole.
    30 Aga Ussija ütles neile: „Olge julged, vennad! Kannatagem veel viis päeva, kuni Issand, meie Jumal, pöörab oma halastuse meie poole, sest tema ei jäta meid kunagi maha!
    31 Aga kui need päevad mööduvad ja meile abi ei tule, siis ma teen teie sõnade järgi.”
    32 Ta saatis siis rahva laiali, igaühe oma leeri. Nad läksid müüridele ja linna tornidesse, naised ja lapsed saadeti oma kodadesse. Linnas oldi aga suures ahastuses.
    Eestikeelne Piibel 1997
    Juudit
    8
    1 Aga neil päevil kuulis sellest Juudit, Ooksi poja Merari tütar. Ooks oli Joosepi poeg, kes oli Ussieli poeg, kes oli Elkija poeg, kes oli Ananiase poeg, kes oli Gideoni poeg, kes oli Refaimi poeg, kes oli Ahituubi poeg, kes oli Eelija poeg, kes oli Hilkija poeg, kes oli Eliabi poeg, kes oli Naatanaeli poeg, kes oli Selumieli poeg, kes oli Suurisaddai poeg, kes oli Iisraeli poeg.
    2 Juuditi mees Manasse, temaga samast suguharust ja suguvõsast, oli surnud odralõikuse ajal.
    3 Kui ta seisis nende juures, kes põllul vihke sidusid, sai ta kuumarabanduse ja heitis voodisse ning suri Betuulias, oma linnas. Ja ta maeti oma vanemate juurde väljale, mis on Dotani ja Balamooni vahel.
    4 Juudit oli lesena elanud oma kojas kolm aastat ja neli kuud
    5 ning oli enesele teinud telgi oma koja katusele. Ta oli pannud kotiriide niuetele ja tal olid leseriided seljas.
    6 Ja lesepõlves paastus ta iga päev, välja arvatud hingamispäeva eelpäevil ja hingamispäevil, noorkuupäeva eelpäevil ja noorkuupäevil, pidupäevil ja Iisraeli soo rõõmupäevil.
    7 Tal oli veetlev välimus ja väga ilus nägu. Tema mees Manasse oli jätnud talle kulda ja hõbedat, sulaseid ja teenijaid, veiseid ja põlde. Ja need jäid temale.
    8 Ei olnud ühtki, kes oleks temast kurja kõnelnud, sest ta kartis väga Jumalat.
    Juudit sõitleb rahva ülemaid
    9 Kui Juudit kuulis rahva kurje sõnu ülema vastu, kuna nad veepuuduse pärast olid julguse kaotanud, ja kui ta kuulis kõiki sõnu, mida Ussija neile oli ütelnud, kuidas ta neile oli vandudes lubanud, et ta viie päeva pärast annab linna üle assüürlastele,
    10 siis ta läkitas oma teenija, kes oli kogu tema varanduse ülevaataja, kutsuma linnavanemaid Habrit ja Karmit.
    11 Ja kui need tema juurde tulid, siis ta ütles neile: „Kuulake ometi mind, Betuulia elanike ülemad! Sest ei ole õige teie sõna, mida te täna olete rahva ees rääkinud, kui olete lubanud vandega, mille olete andnud Jumalale, üteldes, et annate linna meie vaenlastele, kui Issand neil päevil ei pöördu meid aitama!
    12 Sest kes te õieti olete, et te täna olete kiusanud Jumalat ja olete astunud Jumala asemele inimlaste keskele?
    13 Jah, küsige nüüd kõigeväeliselt Issandalt, aga te ei saa eales midagi teada!
    14 Sest teie ei saa uurida inimsüdame sügavust ega mõista tema mõtteviisi; kuidas tahate siis uurida Jumalat, kes selle kõik on teinud, ja ära tunda tema meelsust ning mõista tema kavatsust? Ei iialgi, vennad! Ärge vihastage Issandat, meie Jumalat!
    15 Sest kui ta selle viie päeva jooksul ei taha meid aidata, siis on temal ometi meelevald meid kaitsta päeval, mil ta ise tahab, või meid hävitada meie vaenlaste ees.
    16 Teie aga ärge nõudke meie Issandalt Jumalalt tagatisi, sest Jumal ei ole nagu inimene, keda võib ähvardada, ega nagu inimlaps, kes kõhkleb.
    17 Seepärast oodakem päästmist temalt ja hüüdkem teda meile appi, ja tema kuuleb meie häält, kui see temale meeldib!
    18 Sest meie sugupõlvedes ei ole tõusnud kedagi ega ole meie hulgas tänapäevalgi ühtki suguharu või perekonda või paika või linna, mis austaks kätega tehtud jumalaid, nõnda nagu on sündinud muistseil päevil,
    19 mistõttu meie vanemad anti mõõga ja riisumise kätte ja nad langesid suures kaotuses meie vaenlaste ees.
    20 Meie aga ei tunne ühtki muud Jumalat peale tema, seepärast me loodame, et ta ei põlga meid ega mitte kedagi meie soost.
    21 Sest kui meid tõesti vallutatakse, siis vallutatakse ka kogu Juuda ja meie pühad paigad rüüstatakse. Aga nende teotamise eest nõuab ta tasu meie verelt.
    22 Meie vendade tapmise ja maa vangiviimise ning meie pärisosa laastamise laseb ta tulla meie pea peale paganate keskel, kus peame olema orjad ning saama pahanduseks ja naeruks oma isandate ees.
    23 Sest meie orjapõlvest ei tule rõõmu, vaid Issand, meie Jumal, teeb selle häbiks.
    24 Ja nüüd, vennad, näidakem oma vendadele, et nende hing oleneb meist ja et pühad paigad, tempel ja altar, toetuvad meile!
    25 Kõige selle juures tänagem Issandat, oma Jumalat, kes meid proovile paneb niisamuti nagu meie vanemaid!
    26 Meenutagem, mida ta tegi Aabrahamiga, ja kuidas ta proovile pani Iisaki, ja mis juhtus Jaakobile Süüria Mesopotaamias, kui ta karjatas oma ema venna Laabani lambaid!
    27 Sest nõnda nagu ta neid tulega proovis, et läbi katsuda nende südameid, nõnda ta ei ole meidki nüüd nuhelnud; Issand karistab ainult manitsuseks neid, kes tema juurde tulevad.”
    Ussija vabandab ennast
    28 Siis Ussija vastas temale: „Kõik, mida sa oled ütelnud, oled sa rääkinud vagast südamest, ja ei ole kedagi, kes sinu sõnadele vastu vaidleks.
    29 Sest sinu tarkus ei ole ilmsiks saanud alles täna, vaid niikaua kui sa oled elanud, on kogu rahvas tundnud sinu tarkust, ja et see, mida sa oma südames mõtled, on hea.
    30 Rahval on aga suur janu, ja nad sundisid meid tegema nii, nagu oleme neile ütelnud, ja võtma enda peale vande, mida me ei või tühistada.
    31 Palveta nüüd meie eest, sest sa oled jumalakartlik naine, et Issand annaks vihma meie kaevude täiteks ja meil enam ei oleks puudust!”
    Juudit lubab tuua lahenduse
    32 Juudit ütles siis neile: „Kuulake mind! Mina teen ühe teo, millest meie rahva poegade keskel jutustatakse põlvest põlve.
    33 Täna öösel seiske väravas, mina lähen välja koos oma teenijaga, ja nende päevade jooksul, mille järel te lubasite linna anda meie vaenlastele, kaitseb Issand Iisraeli minu käe läbi!
    34 Aga ärge uurige minu tegemisi, sest ma ei räägi sellest teile enne, kui olen oma töö lõpetanud!”
    35 Ussija ja ülemad ütlesid siis temale: „Mine rahuga ja Issand Jumal käigu sinu ees kättemaksmiseks meie vaenlastele!”
    36 Seejärel nad lahkusid telgist ja läksid tagasi oma kohtadele.

    9Olovernes nõuab teateid juutide kohta
    5
    1 Kui Olovernesele, Assuri sõjaväe ülempealikule, kuulutati, et Iisraeli lapsed valmistuvad sõjaks ja on sulgenud läbipääsud mäestikus, on kindlustanud kõik kõrged mäetipud ja on teinud tõkkeid tasandike peale,
    2 siis ta vihastas väga ja kutsus kõik Moabi vürstid ja Ammoni pealikud ja kõik maavalitsejad rannikult
    3 ning ütles neile: „Ütelge nüüd mulle, te Kaanani pojad, mis rahvas see on, kes asub mäestikus, ja missugused on need linnad, kus nad elavad, kui suur on nende sõjavägi, kust tuleb nende jõud ja vägevus, kes on pandud neile kuningaks, nende sõjaväe juhiks,
    4 ja mispärast nad on tõrkunud minule vastu tulemast, tehes teisiti kui kõik teised rahvad läänes?”
    Ahior hoiatab Olovernest
    5 Siis kostis temale Ahior, kõigi ammonlaste juht: „Kuulgu nüüd mu isand sõna oma sulase suust, siis kuulutan ma sinule tõtt selle rahva kohta, kes elab sinu lähedal selles mäestikus, ja valet ei tule sinu sulase suust.
    6 See rahvas põlvneb kaldealastest
    7 ja varem elasid nad Mesopotaamias. Kuna nad ei tahtnud käia oma vanemate jumalate järel, kes kaldealaste maal olid,
    8 siis nad lahkusid oma vanemate teelt ja kummardasid taeva Jumalat, seda Jumalat, keda nad olid tundma õppinud. Kui nad ära aeti kaldealaste jumalate palge eest, siis nad põgenesid Mesopotaamiasse ja elasid seal kaua aega.
    9 Siis nende Jumal käskis neil lahkuda oma asupaigast võõrsil ja minna Kaananimaale. Seal nad siis elasid ja soetasid endale rikkalikult kulda ja hõbedat ning väga palju karja.
    10 Siis nad läksid alla Egiptusesse, sest Kaananimaale tuli nälg, ja asusid seal niikaua, kui neile elatist leidus. Nad siginesid seal suureks hulgaks ja nende sugu oli arvamata suur.
    11 Aga Egiptuse kuningas tõusis nende vastu: neid peteti telliskiviteoga, neid rõhuti ja nad tehti orjadeks.
    12 Siis nad kisendasid oma Jumala poole ja tema lõi kogu Egiptusemaad nuhtlustega, mille vastu ei olnud ravi. Seejärel ajasid egiptlased nad eneste juurest ära.
    13 Jumal kuivatas siis nende ees Punase mere
    14 ja viis nad teele Siinaisse ja Kaades-Barneasse. Nad ajasid ära kõik, kes elasid kõrbes,
    15 asusid elama emorlaste maale ja hävitasid oma sõjaväega kõik hesbonlased. Siis nad läksid üle Jordani ja võtsid oma valdusesse kogu mäestiku.
    16 Ja nad ajasid eneste eest ära kaananlased, perislased, jebuuslased, sekemlased ja kõik girgaaslased ning elasid seal kaua aega.
    17 Niikaua kui nad pattu ei teinud oma Jumala ees, oli neil hea põli. Sest nendega on Jumal, kes vihkab ülekohut.
    18 Aga kui nad lahkusid teelt, mille tema neile oli määranud, siis neid hukati hulganisti paljudes sõdades ja viidi vangi võõrale maale, nende Jumala tempel tehti maatasa ja vaenlased vallutasid nende linnad.
    19 Nüüd, olles jälle pöördunud oma Jumala poole, on nad tagasi tulnud võõrsilt, kuhu nad olid pillutatud, ja on võtnud oma valdusesse Jeruusalemma, kus on nende pühamu, ja on asunud elama mäestikku, sest see oli tühi.
    20 Ja nüüd, valitseja ja isand! Kui selle rahva seas on pattu ja nad eksivad oma Jumala vastu ning meie näeme, mis neile komistuseks saab, siis lähme üles ja sõdime nende vastu.
    21 Aga kui nende rahva seas ei ole midagi laiduväärset, siis mu isand mingu neist mööda, et nende Issand ja nende Jumal ei hakkaks neid kaitsma ja meie ei jääks kogu maailma naerualuseks.”
    22 Ja sündis, kui Ahior oli lõpetanud nende sõnade kõnelemise, et nurises kogu rahvas, kes oli ümber telgi ja ümberringi. Olovernese suured isandad ning kõik ranniku ja Moabi elanikud ütlesid, et ta tuleb tükkideks raiuda:
    23 „Sest meie ei karda Iisraeli lapsi. Jah, vaata, see on rahvas, kellel ei ole jõudu ega vägevust tugevaks tapluseks.
    24 Seepärast lähme üles, ja nad on parajaks palaks kogu sinu sõjaväele, valitseja Olovernes!”
    Eestikeelne Piibel 1997
    Olovernese ähvardus
    6
    1 Kui nõupidamise juures olnud meeste lärm oli vaikinud, ütles Olovernes, Assuri sõjaväe ülempealik, kõigi muulaste juuresolekul Ahiorile ja kõigile Moabi poegadele:
    2 „Kes sa õigupoolest oled, Ahior, ja kes on need Efraimi palgalised, et sa meie keskel ennustad nagu täna, ja keelad sõdimast Iisraeli soo vastu, et nende Jumal ei hakkaks neid kaitsma? Ja kes muu on jumal kui mitte Nebukadnetsar? Tema läkitab oma sõjaväed ja hävitab nad maa pealt ning nende Jumal ei päästa neid.
    3 Sest meie, tema sulased, lööme nad maha nagu üheainsa mehe, ja nad ei suuda vastu panna meie hobuste rammule.
    4 Sest hobustega me tallame nad ära, nõnda et mäed joobuvad nende verest ja nende väljad on täis nende laipu. Ühte sammugi ei suuda nad seista meie vastu, vaid hukkuvad sootuks, ütleb kuningas Nebukadnetsar, kogu maailma isand. Jah, tema on nõnda ütelnud, ei lähe tühja tema kõneldud sõnad.
    5 Aga sina, Ahior, Ammoni palgaline, kes oled rääkinud neid sõnu oma patupäeval, ei näe enam minu palet tänasest päevast alates, kuni ma olen kätte maksnud tollele Egiptusest tulnud rahvale.
    6 Siis minu sõjaväe mõõk ja minu abimeeste vägi torkab läbi su rinna ja sa langed nende haavatute sekka, kui ma tagasi tulen.
    7 Minu sulased viivad su jälle mäestikku ning panevad mõnda mägitee äärsesse linna
    8 ja sa ei sure enne, kui sind hävitatakse koos nendega.
    9 Aga kui sa oma südames arvad, et neid ei vallutata, siis ära seda looda – mina olen rääkinud ja ükski minu sõna ei lähe tühja!”
    Ahior antakse Iisraeli laste kätte
    10 Olovernes käskis oma sulastel, kes seisid tema telgis, Ahior kinni võtta ja Betuuliasse viia ning Iisraeli laste kätte anda.
    11 Ja tema sulased võtsid ta kinni ning viisid leerist välja lagendikule. Ja lagendikult läksid nad mäestikku ning tulid nende allikate juurde, mis olid Betuulia all.
    12 Aga kui linna mehed mäeharjalt neid nägid, siis haarasid nad oma sõjariistad ja tulid mäeharjal olevast linnast välja. Ja kõik mehed, kivilingutajad, võtsid oma valdusesse nende ülestuleku tee ning heitsid nende peale kive.
    13 Otsides mäe all varju, sidusid nad Ahiori kinni ja jätsid ta jalamile heidetuna maha ning läksid tagasi oma isanda juurde.
    14 Aga Iisraeli lapsed tulid alla oma linnast, astusid tema juurde ja päästsid valla ta köidikud, viisid ta Betuuliasse oma linna ülemate ette,
    15 kelleks neil päevil olid Ussija, Miika poeg, Siimeoni suguharust, ja Habri, Otnieli poeg, ja Karmi, Malkieli poeg.
    16 Ja need kutsusid kokku kõik linnavanemad. Ka kõik nende noored mehed ja naised jooksid kokku rahvakogu juurde. Ja nad panid Ahiori seisma rahva keskele ning Ussija küsis temalt, mis oli sündinud.
    17 Tema vastas ja andis neile teada, mis oli öeldud Olovernese sõjanõukogus, ja kõik need sõnad, mis ta ise oli rääkinud assüürlaste peameeste keskel, ja kuidas Olovernes oli hoobelnud Iisraeli soo vastu.
    18 Siis rahvas heitis maha, palvetas Jumala poole ja hüüdis:
    19 „Issand, taeva Jumal, vaata nende ülbust ja halasta meie õnnetu rahva peale ning näe meie palet, kes me oleme täna sinule pühitsetud!”
    20 Nad trööstisid Ahiori ning kiitsid teda väga.
    21 Siis Ussija võttis ta rahvakogust ära oma kotta ning valmistas vanemaile pidusöömingu. Ja nad hüüdsid kogu öö Iisraeli Jumalat appi.
    Eestikeelne Piibel 1997
    Betuulia piiramine
    7
    1 Järgmisel päeval käskis Olovernes kogu oma sõjaväge ja kõiki inimesi, kes olid temale appi tulnud, minna teele Betuulia vastu, võttes enne enda valdusesse üles mäestikku viivad teed, ja siis sõdida Iisraeli laste vastu.
    2 Ja selsamal päeval läksid teele kõik nende vägevad mehed. Kogu nende sõjaväe võimsus oli sada seitsekümmend tuhat jalameest ja kaksteist tuhat ratsanikku, peale selle voor. Ja meeste arv, kes veel olid jala koos nendega, oli väga suur.
    3 Nad lõid leeri üles Betuulia lähedal olevasse orgu, allika juurde, ning hajusid laiuti üle Dotani kuni Belbaimini ja pikuti Betuuliast kuni Küamoonini, mis on Jisreeli kohal.
    4 Aga kui Iisraeli lapsed nägid, kui palju neid oli, siis nad kohkusid väga ja ütlesid üksteisele: „Nüüd nad pistavad kogu maa nahka, ei kõrged mäed, ei orud ega künkad suuda kanda nende raskust!”
    5 Siis võtsid nad igaüks oma sõjariistad ja süütasid tornides tuled ning jäid valvama kogu ööks.
    6 Aga teisel päeval viis Olovernes välja kogu oma ratsaväe Iisraeli laste nähes, kes olid Betuulias,
    7 ja uuris nende linna ülesviivaid teid, vaatas nende veeallikaid, võttis need enda valdusesse ja pani nende juurde sõjameeste rühmad. Ta ise läks aga tagasi oma rahva juurde.
    8 Siis tulid tema juurde kõik Eesavi laste vürstid ja kõik Moabi rahva ülemad ning ranniku piirkonna pealikud ning ütlesid:
    9 „Kuulgu meie isand nüüd meie kõnet, et sinu sõjaväele ei juhtuks õnnetust!
    10 Sest see Iisraeli laste rahvas ei looda oma odade peale, vaid loodab nende kõrgete mägede peale, kus nad elavad. Sest ei ole hõlpus minna üles nende mägede tippudele.
    11 Sellepärast, isand, ära sõdi nende vastu nõnda, kui on tavaks sõdida! Ei lange siis ainustki meest sinu rahva hulgast.
    12 Jää oma leeri, hoia kõiki oma sõjamehi, ja lase oma sulastel võtta enda valdusesse allikas, mis voolab mäejalamil,
    13 sest sealt võtavad vett kõik Betuulia elanikud. Siis tapab neid janu ja nad loovutavad oma linna. Meie aga ja meie rahvas läheme naabruses olevatele mäetippudele ja lööme seal leeri üles valveks, et ükski mees ei tuleks linnast välja.
    14 Siis nõrkevad näljast nemad ja nende naised ning lapsed, ja veel enne kui mõõk tuleb neile kallale, lamavad nad oma kodutänavail,
    15 ja sina saad neile karmilt kätte maksta, sellepärast et nad tõusid su vastu ega tulnud sulle vastu rahuga.”
    16 Need sõnad olid meelepärased Olovernesele ja kõigile tema sulastele, ja ta käskis teha nõnda, nagu nad olid rääkinud.
    17 Siis läks teele ammonlaste leer ja koos nendega viis tuhat assüürlast. Nad lõid leeri üles orgu ning võtsid ära Iisraeli laste veed ja veeallikad.
    18 Eesavi lapsed ja ammonlased läksid ning lõid leeri üles ka mäestikku, Dotani kohale. Nad läkitasid eneste hulgast osa mehi lõuna ja hommiku poole Egrebeeli kohale, mis on Huusi lähedal Mohmuuri mägioja ääres. Assüürlaste ülejäänud sõjavägi lõi leeri üles lagendikule ja kattis kogu maa. Nende telkidest ja vooridest sündis tohutu leer, ja rahva arv oli väga suur.
    19 Iisraeli lapsed hüüdsid aga Issanda, oma Jumala poole, sest nende meel läks araks, kuna kõik nende vaenlased olid nad ümber piiranud ja nad ei saanud nende keskelt põgeneda.
    20 Kogu Assuri sõjavägi – jalamehed, sõjavankrid ja ratsanikud – oli nende ümber kolmkümmend neli päeva, ning kõigil Betuulia elanikel said veeanumad tühjaks.
    21 Kaevud tühjenesid ja neil ei olnud ühelgi päeval enam küllaldaselt joogivett, nad said seda juua ainult mõõdu järgi.
    22 Nende lapsed jäid närvaks, naised ja noored mehed nõrkesid janust ning langesid linna tänavatele ja väravate ette, sest neil ei olnud enam rammu.
    23 Siis kogunes kogu rahvas – noored mehed, naised ja lapsed – Ussija ja linna ülemate juurde. Nad karjusid suure häälega ning ütlesid kõigi vanemate ees:
    24 „Jumal mõistku kohut teie ja meie vahel, sest teie olete meile suurt ülekohut teinud, et te assüürlastega ei ole rääkinud rahust!
    25 Ja nüüd ei ole meil abimeest, vaid Jumal on meid nende kätte müünud, et oleksime nende ees maas, janus ning suures hävingus!
    26 Seepärast kutsuge nad nüüd ja andke kogu linn rüüstamiseks Olovernese rahvale ja kogu tema sõjaväele!
    27 Sest meile on parem saada neile saagiks. Nõnda jääme küll orjadeks, aga meie hing jääb elama, ja me ei näe oma silmadega meie väetite surma ega meie naiste ja laste elujõu kustumist.
    28 Me vannutame teid taeva ja maa ja meie Jumala ja meie vanemate Issanda juures, kes meid nuhtleb meie pattude ja meie vanemate pattude pärast, et ta täna ei peaks tegema nende sõnade järgi!”
    29 Ja terve rahvakogu keskel puhkes üleüldine suur nutt ja nad hüüdsid suure häälega Issanda Jumala poole.
    30 Aga Ussija ütles neile: „Olge julged, vennad! Kannatagem veel viis päeva, kuni Issand, meie Jumal, pöörab oma halastuse meie poole, sest tema ei jäta meid kunagi maha!
    31 Aga kui need päevad mööduvad ja meile abi ei tule, siis ma teen teie sõnade järgi.”
    32 Ta saatis siis rahva laiali, igaühe oma leeri. Nad läksid müüridele ja linna tornidesse, naised ja lapsed saadeti oma kodadesse. Linnas oldi aga suures ahastuses.
    Eestikeelne Piibel 1997
    Juudit
    8
    1 Aga neil päevil kuulis sellest Juudit, Ooksi poja Merari tütar. Ooks oli Joosepi poeg, kes oli Ussieli poeg, kes oli Elkija poeg, kes oli Ananiase poeg, kes oli Gideoni poeg, kes oli Refaimi poeg, kes oli Ahituubi poeg, kes oli Eelija poeg, kes oli Hilkija poeg, kes oli Eliabi poeg, kes oli Naatanaeli poeg, kes oli Selumieli poeg, kes oli Suurisaddai poeg, kes oli Iisraeli poeg.
    2 Juuditi mees Manasse, temaga samast suguharust ja suguvõsast, oli surnud odralõikuse ajal.
    3 Kui ta seisis nende juures, kes põllul vihke sidusid, sai ta kuumarabanduse ja heitis voodisse ning suri Betuulias, oma linnas. Ja ta maeti oma vanemate juurde väljale, mis on Dotani ja Balamooni vahel.
    4 Juudit oli lesena elanud oma kojas kolm aastat ja neli kuud
    5 ning oli enesele teinud telgi oma koja katusele. Ta oli pannud kotiriide niuetele ja tal olid leseriided seljas.
    6 Ja lesepõlves paastus ta iga päev, välja arvatud hingamispäeva eelpäevil ja hingamispäevil, noorkuupäeva eelpäevil ja noorkuupäevil, pidupäevil ja Iisraeli soo rõõmupäevil.
    7 Tal oli veetlev välimus ja väga ilus nägu. Tema mees Manasse oli jätnud talle kulda ja hõbedat, sulaseid ja teenijaid, veiseid ja põlde. Ja need jäid temale.
    8 Ei olnud ühtki, kes oleks temast kurja kõnelnud, sest ta kartis väga Jumalat.
    Juudit sõitleb rahva ülemaid
    9 Kui Juudit kuulis rahva kurje sõnu ülema vastu, kuna nad veepuuduse pärast olid julguse kaotanud, ja kui ta kuulis kõiki sõnu, mida Ussija neile oli ütelnud, kuidas ta neile oli vandudes lubanud, et ta viie päeva pärast annab linna üle assüürlastele,
    10 siis ta läkitas oma teenija, kes oli kogu tema varanduse ülevaataja, kutsuma linnavanemaid Habrit ja Karmit.
    11 Ja kui need tema juurde tulid, siis ta ütles neile: „Kuulake ometi mind, Betuulia elanike ülemad! Sest ei ole õige teie sõna, mida te täna olete rahva ees rääkinud, kui olete lubanud vandega, mille olete andnud Jumalale, üteldes, et annate linna meie vaenlastele, kui Issand neil päevil ei pöördu meid aitama!
    12 Sest kes te õieti olete, et te täna olete kiusanud Jumalat ja olete astunud Jumala asemele inimlaste keskele?
    13 Jah, küsige nüüd kõigeväeliselt Issandalt, aga te ei saa eales midagi teada!
    14 Sest teie ei saa uurida inimsüdame sügavust ega mõista tema mõtteviisi; kuidas tahate siis uurida Jumalat, kes selle kõik on teinud, ja ära tunda tema meelsust ning mõista tema kavatsust? Ei iialgi, vennad! Ärge vihastage Issandat, meie Jumalat!
    15 Sest kui ta selle viie päeva jooksul ei taha meid aidata, siis on temal ometi meelevald meid kaitsta päeval, mil ta ise tahab, või meid hävitada meie vaenlaste ees.
    16 Teie aga ärge nõudke meie Issandalt Jumalalt tagatisi, sest Jumal ei ole nagu inimene, keda võib ähvardada, ega nagu inimlaps, kes kõhkleb.
    17 Seepärast oodakem päästmist temalt ja hüüdkem teda meile appi, ja tema kuuleb meie häält, kui see temale meeldib!
    18 Sest meie sugupõlvedes ei ole tõusnud kedagi ega ole meie hulgas tänapäevalgi ühtki suguharu või perekonda või paika või linna, mis austaks kätega tehtud jumalaid, nõnda nagu on sündinud muistseil päevil,
    19 mistõttu meie vanemad anti mõõga ja riisumise kätte ja nad langesid suures kaotuses meie vaenlaste ees.
    20 Meie aga ei tunne ühtki muud Jumalat peale tema, seepärast me loodame, et ta ei põlga meid ega mitte kedagi meie soost.
    21 Sest kui meid tõesti vallutatakse, siis vallutatakse ka kogu Juuda ja meie pühad paigad rüüstatakse. Aga nende teotamise eest nõuab ta tasu meie verelt.
    22 Meie vendade tapmise ja maa vangiviimise ning meie pärisosa laastamise laseb ta tulla meie pea peale paganate keskel, kus peame olema orjad ning saama pahanduseks ja naeruks oma isandate ees.
    23 Sest meie orjapõlvest ei tule rõõmu, vaid Issand, meie Jumal, teeb selle häbiks.
    24 Ja nüüd, vennad, näidakem oma vendadele, et nende hing oleneb meist ja et pühad paigad, tempel ja altar, toetuvad meile!
    25 Kõige selle juures tänagem Issandat, oma Jumalat, kes meid proovile paneb niisamuti nagu meie vanemaid!
    26 Meenutagem, mida ta tegi Aabrahamiga, ja kuidas ta proovile pani Iisaki, ja mis juhtus Jaakobile Süüria Mesopotaamias, kui ta karjatas oma ema venna Laabani lambaid!
    27 Sest nõnda nagu ta neid tulega proovis, et läbi katsuda nende südameid, nõnda ta ei ole meidki nüüd nuhelnud; Issand karistab ainult manitsuseks neid, kes tema juurde tulevad.”
    Ussija vabandab ennast
    28 Siis Ussija vastas temale: „Kõik, mida sa oled ütelnud, oled sa rääkinud vagast südamest, ja ei ole kedagi, kes sinu sõnadele vastu vaidleks.
    29 Sest sinu tarkus ei ole ilmsiks saanud alles täna, vaid niikaua kui sa oled elanud, on kogu rahvas tundnud sinu tarkust, ja et see, mida sa oma südames mõtled, on hea.
    30 Rahval on aga suur janu, ja nad sundisid meid tegema nii, nagu oleme neile ütelnud, ja võtma enda peale vande, mida me ei või tühistada.
    31 Palveta nüüd meie eest, sest sa oled jumalakartlik naine, et Issand annaks vihma meie kaevude täiteks ja meil enam ei oleks puudust!”
    Juudit lubab tuua lahenduse
    32 Juudit ütles siis neile: „Kuulake mind! Mina teen ühe teo, millest meie rahva poegade keskel jutustatakse põlvest põlve.
    33 Täna öösel seiske väravas, mina lähen välja koos oma teenijaga, ja nende päevade jooksul, mille järel te lubasite linna anda meie vaenlastele, kaitseb Issand Iisraeli minu käe läbi!
    34 Aga ärge uurige minu tegemisi, sest ma ei räägi sellest teile enne, kui olen oma töö lõpetanud!”
    35 Ussija ja ülemad ütlesid siis temale: „Mine rahuga ja Issand Jumal käigu sinu ees kättemaksmiseks meie vaenlastele!”
    36 Seejärel nad lahkusid telgist ja läksid tagasi oma kohtadele.
    Eestikeelne Piibel 1997
    Juuditi palve
    9
    1 Aga Juudit heitis silmili maha, pani enesele tuhka pähe ja võttis ennast kotiriide väele, millega ta oli riietatud. Ja parajasti toodi Jeruusalemma jumalakojas õhtust suitsutusohvrit. Juudit hüüdis siis suure häälega Issanda poole ja ütles:
    2 „Issand, minu isa Siimeoni Jumal,
    kes sa andsid tema kätte mõõga,
    et nuhelda võõraid rahvaid,
    kes kuritööks avasid neitsi üsa,
    häbistamiseks paljastasid tema puusad
    ja rüvetasid tema lapsekoja, et seda teotada!
    Sina olid ju ütelnud:
    „Nõnda ei tohi!”
    Ometi nad tegid.
    3 Sellepärast sa andsid
    nende ülemad tappa,
    ja nende voodi,
    mis häbenes pettuse pärast,
    andsid sa verevalamiseks:
    sa lõid maha sulased koos vägevatega,
    jah, vägevad nende aujärgedelt.
    4 Ja sa andsid nende naised riisuda
    ning tütred vangideks,
    kogu sõjasaagi neilt jaotamiseks
    sinu armastatud poegade vahel,
    kes tarmuga vihastasid sinu eest,
    põlastasid oma vere rüvetamist
    ning hüüdsid sind appi.
    Oh Jumal, minu Jumal,
    kuule ka mind, leske!
    5 Sest sina oled teinud,
    mis oli enne neid tegusid;
    need ja pärast neid,
    nüüdset ja tulevast
    oled sina kavatsenud,
    ja mida sa oled kavatsenud,
    see on sündinud.
    6 Ja need, mida sa otsustasid,
    astusid ette ja ütlesid:
    „Vaata, siin me oleme!”
    Sest kõik sinu teed on valmis,
    ja sinu kohtuotsus on juba tehtud.
    7 Sest vaata, assüürlased
    on teinud suureks oma sõjaväe:
    nad ülistavad hobuseid ja ratsanikke,
    kiidavad jalameeste käsivart;
    nad loodavad kilpide, piikide,
    ambude ja lingude peale
    ega tea, et sina oled Issand,
    kes lõpetab sõjad.
    8 Issand on sinu nimi.
    Löö maha nende vägi oma rammuga
    ja purusta nende võim oma vihas!
    Sest nad on otsustanud
    teotada sinu pühi paiku,
    rüvetada telki,
    kus hingab sinu auline nimi,
    mõõgaga raiuda maha
    sinu altari sarv.
    9 Vaata nende ülbust,
    saada oma viha nende pea peale,
    anna minu, lese käele
    rammu mu ettevõtteks!
    10 Löö minu teesklevate huulte abil
    orja koos isandaga,
    ja isandat koos oma sulasega,
    murra nende kõrkus naise käe läbi!
    11 Sest sinu võim ei sõltu hulgast
    ega sinu valitsus vägevaist,
    vaid sa oled alandlike Jumal,
    nõtrade aitaja,
    jõuetute tugi,
    meeleheitel olijate kaitsja,
    lootusetute päästja.
    12 Tõesti, tõesti, minu isa Jumal
    ja Iisraeli pärisosa Jumal,
    taeva ja maa valitseja,
    vete looja,
    kogu oma loodu kuningas,
    kuule sina minu palvet
    13 ja tee minu sõna ning kavalus
    haavaks ja vermeks neile,
    kes on pidanud kurja nõu
    sinu lepingu,
    sinu pühitsetud koja,
    Siioni mäetipu
    ja sinu laste asupaiga vastu.
    14 Ja anna arusaamist kogu oma rahvale
    ja igale suguharule,
    et nad teaksid,
    et sina oled Jumal,
    kõige väe ja võimu Jumal,
    ja et ei ole kedagi teist,
    kes kaitseb Iisraeli sugu,
    kui ainult sina!”

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.