Mihkelsoni eksmatrikuleerimine

Mihkelson on ju reformierakondlane ja seega karistust ei saa. peavoolumeedia on ju Reformierakonna hääletoru. Oleks keskerakondlane midagi sellist teinud siis oleks ka karistus järgnenud,

Mida kauem Mihkelson poliitikast lahkumisega venitab seda kauem viitsütikuga miin punaoravate jalge all susiseb Ükskord käib pauk nagunii Kui Pevkur oli sotsiaalminister ja Haapsalus kõrbesid vanurid arvasin lapsiku meelega et mehel jätkub julgust lahkuda poliitikast Võta näpust Täna on mees punaoravate seas austatud kaitseminister See punt ongi üks amoraalne kamp

Õpetussõnad5
Eestikeelne Piibel 1997
1
Jumal loob ja õnnistab maailma
1 Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
2 Maa oli tühi ja paljas ja pimedus
oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
3 Ja Jumal ütles:
„Saagu valgus!” Ja valgus sai.
4 Ja Jumal nägi, et valgus oli hea,
ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
5 Ja Jumal nimetas valguse päevaks
ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik –
esimene päev.
6 Ja Jumal ütles: „Saagu laotus vete
vahele ja see lahutagu veed vetest!”
7 Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse
ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.
8 Ja Jumal nimetas laotuse taevaks.
Siis sai õhtu ja sai hommik – teine päev.
9 Ja Jumal ütles: „Veed kogunegu
taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!” Ja nõnda sündis.
10 Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks
ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
11 Ja Jumal ütles: „Maast tärgaku
haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on
nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis:
12 maa laskis võrsuda haljast rohtu,
seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille
viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et
see oli hea.
13 Siis sai õhtu ja sai hommik – kolmas
päev.
14 Ja Jumal ütles: „Saagu valgused
taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu,
päevi ja aastaid,
15 olgu nad valgusteks taevalaotuses,
valgustuseks maale!” Ja nõnda sündis:
16 Jumal tegi kaks suurt valgust:
suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema
öösel, ning tähed.
17 Ja Jumal pani need taevalaotusse, et
nad valgustaksid maad
18 ja valitseksid päeval ja öösel ja
eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
19 Siis sai õhtu ja sai hommik – neljas
päev.
20 Ja Jumal ütles: „Vesi kihagu elavaist
olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!”
21 Ja Jumal lõi suured mereloomad ja
kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide
järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja
Jumal nägi, et see oli hea.
22 Ja Jumal õnnistas neid ja ütles:
„Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja
lindusid saagu palju maa peale!”
23 Siis sai õhtu ja sai hommik – viies päev.
24 Ja Jumal ütles: „Maa toogu esile elavad
olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad
nende liikide järgi!” Ja nõnda sündis:
25 Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi,
ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende
liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
26 Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo
järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres,
lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi
roomajate üle, kes maa peal roomavad!”

27 Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi,
Jumala näo järgi lõi ta tema,
ta lõi tema meheks ja naiseks.

28 Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile:[b]
„Olge viljakad ja teid saagu palju,
täitke maa ja alistage see enestele;
ja valitsege kalade üle meres,
lindude üle taeva all
ja kõigi loomade üle,
kes maa peal liiguvad!”

29 Ja Jumal ütles: „Vaata, mina annan teile
kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad
vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!
30 Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile
lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on
elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks.” Ja nõnda
sündis.
31 Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud,
ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik – kuues
päev.
Eestikeelne Piibel 1997
2
Jumal loob ja õnnistab maailma
1 Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.
2 Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.
3 Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.
Aadam ja Eeva
4 See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,
5 kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,
6 tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
7 Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.+
8 Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
9 Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
10 Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:
11 esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;
12 selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.
13 Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.
14 Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.
15 Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.
16 Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,
17 aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!”
18 Ja Issand Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.”
19 Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.
20 Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.
21 Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.
22 Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
23 Ja Aadam ütles:
„See on nüüd luu minu luust
ja liha minu lihast.
Teda peab hüütama mehe naiseks,
sest ta on mehest võetud!”+

24 Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!
25 Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.
Eestikeelne Piibel 1997
3
Aadam ja Eeva
1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?”
2 Ja naine vastas maole: „Me sööme küll rohuaia puude vilja,
3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!”
4 Ja madu ütles naisele: „Te ei sure, kindlasti mitte,
5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.”
6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.
7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.
8 Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.
9 Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: „Kus sa oled?”
10 Ja tema vastas: „Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.”
11 Siis ta küsis: „Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?”
12 Ja Aadam vastas: „Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.”
13 Ja Issand Jumal küsis naiselt: „Miks sa seda tegid?” Ja naine vastas: „Madu pettis mind, ja ma sõin.”
14 Siis Issand Jumal ütles maole:
„Et sa seda tegid, siis ole sa neetud
kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas!
Sa pead roomama oma kõhu peal
ja põrmu sööma kogu eluaja!
15 Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele,
sinu seemne ja tema seemne vahele,
kes purustab su pea,
aga kelle kanda sa salvad.”
16 Naisele ta ütles:
„Sinule ma saadan väga palju valu,
kui sa lapseootel oled:
sa pead valuga lapsi ilmale tooma!
Sa himustad küll oma meest,
aga tema valitseb su üle.”
17 Aga Aadamale ta ütles:
„Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust,
millest mina olin sind keelanud, öeldes,
et sa ei tohi sellest süüa,
siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast!
Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!
18 Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid,
ja põllutaimed olgu sulle toiduks!
19 Oma palge higis pead sa leiba sööma,
kuni sa jälle mullaks saad,
sest sellest sa oled võetud!
Tõesti, sa oled põrm
ja pead jälle põrmuks saama!”

20
Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.+
21 Ja Issand Jumal tegi Aadamale+ ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.
22 Ja Issand Jumal ütles: „Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!”
23 Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.
24 Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.

Eestikeelne Piibel 1997
1
Õpetussõnade kasulikkus
1 Saalomoni, Taaveti poja,
Iisraeli kuninga õpetussõnad
2 tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks,
mõistlike sõnade mõistmiseks,
3 et võtta õpetust targaks käitumiseks,
õigluseks ja õiguseks
ning õigeks eluviisiks,
4 et anda kogenematuile oidu,
noortele teadmisi ja otsustusvõimet –
5 kes tark on, see kuuleb seda
ja võtab veelgi enam õpetust;
kes aru saab, see omandab oskuse
6 õpetus- ja tähendamissõnade,
tarkade meeste ütluste
ja nende mõistatuste mõistmiseks.

7 Issanda kartus on tunnetuse algus,
meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.
Hoiatus kurjale teele ahvatlejate eest
8 Kuule, mu poeg, oma isa õpetust
ja ära jäta tähele panemata
oma ema juhatust,
9 sest need on su peale ilupärjaks
ja kaela ümber keeks!
10 Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad,
siis ära nõustu!
11 Kui nad ütlevad: „Tule meiega!
Varitseme verd, luurame süütut
ilma põhjuseta,
12 neelame neid otsekui surmavald,
elusalt ja tervelt
nagu haudaminejaid,
13 küllap me siis leiame
kõiksugust kallist vara
ja täidame oma kojad saagiga.
14 Heida liisku meie keskel
ja meil kõigil olgu ühine kukkur!” –
15 siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed,
hoia oma jalg nende radadelt!
16 Sest nende jalad jooksevad kurja poole
ja nad tõttavad verd valama.
17 Ent asjatu on võrku laotada
kõigi tiivuliste nähes:
18 sest nad varitsevad omaenese verd,
luuravad omaenese hinge.
19 Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu:
selle omanikult võetakse hing.
Tarkuse kutse
20 Tarkus hüüab tänavail,
annab oma häält kuulda turgudel,
21 kisendab lärmakates paikades,
kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
22 „Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust?
Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda
ja alpidel vihata teadmist?
23 Pöörduge minu noomimise alla!
Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu,
teen teile teatavaks oma sõnad.
24 Et ma olen kutsunud,
aga te olete tõrkunud,
olen sirutanud oma käe,
aga ükski pole tähele pannud,
25 ja et te pole hoolinud
mitte ühestki minu nõust
ega ole tahtnud mu noomimist,
26 siis naeran minagi teie õnnetust,
pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
27 kui teie kohkumine tormina tuleb
ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub,
kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
28 Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta,
otsivad mind, aga ei leia.
29 Sellepärast et nad on vihanud tunnetust
ega ole valinud Issanda kartust,
30 et nad ei ole hoolinud minu nõust,
vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
31 peavad nad siis sööma oma tegude vilja
ja küllastuma oma kavatsustest.
32 Sest rumalaid tapab nende taganemine
ja alpe hukkab nende hooletus.
33 Aga kes mind kuulab,
võib julgesti elada
ja olla muretu, kurja kartmata.”
Eestikeelne Piibel 1997
2
Tarkuse otsimise tasu
1 Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad
ja mu käsud enesele talletad,
2 lased oma kõrva tarkust tähele panna,
pöörad südame arukuse poole,
3 jah, kui sa mõistuse appi kutsud
ja tood oma hääle kuuldavale arukuse heaks,
4 kui sa seda otsid nagu hõbedat
ja püüad leida nagu peidetud varandust,
5 siis sa mõistad Issanda kartust
ja leiad Jumala tunnetuse.
6 Sest Issand annab tarkuse,
tema suust tuleb tunnetus ja arukus.
7 Tema talletab õigetele edu,
on kilbiks neile, kes elavad laitmatult,
8 kaitstes õiguse radu
ja valvates oma vagade teed.
9 Siis sa mõistad õiglust ja õigust,
ja seda, mis õige on –
kõiki häid teid.
10 Sest siis tuleb tarkus su südamesse
ja tunnetus hakkab meeldima su hingele.
11 Otsustusvõime valvab su üle,
arukus kaitseb sind,
12 päästes sind kurjalt teelt,
meeste käest, kes räägivad pööraselt,
13 kes hülgavad sirged rajad,
et käia pimedatel teedel,
14 kes rõõmustavad kurja tehes,
hõiskavad pööraste roimade juures,
15 kelle rajad on kõverad
ja kelle teed on eksiteed.
16 See hoiab sind ka võõra naise eest,
muulasest naise eest, kes räägib meelitavaid sõnu,
17 kes on hüljanud oma noorpõlve sõbra
ja on unustanud oma Jumala seaduse.
18 Sest tema koda vajub alla surma poole
ja tema teed varjuderiiki.
19 Ükski, kes tema juurde sisse läheb,
ei tule tagasi ega jõua taas eluradadele.

20 See on siis selleks, et sa võiksid käia
heade teel ja hoida õigete radu,
21 sest õiglased tohivad elada maa peal
ja vagad sinna järele jääda,
22 aga õelad hävitatakse maa pealt
ja truudusemurdjad pühitakse ära.
Eestikeelne Piibel 1997
3
Õpi Jumalat tundma!
1 Mu poeg, ära unusta mu õpetust,
vaid su süda hoidku alal mu käsud,
2 sest need lisavad sulle pikka iga,
eluaastaid ja rahu!
3 Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha!
Seo need enesele ümber kaela,
kirjuta need oma südamelauale,
4 siis sa leiad armu ja heakskiitu
Jumala ja inimeste silmis!
5 Looda Issanda peale kõigest südamest
ja ära toetu omaenese mõistusele!
6 Õpi teda tundma kõigil oma teedel,
siis ta teeb su teerajad tasaseks!
7 Ära ole iseenese silmis tark!
Karda Issandat ja tagane kurjast!
8 See on su ihule terviseks
ja luudele-liikmetele kosutuseks.
9 Austa Issandat oma varandusega
ja uudseviljaga kõigest oma saagist,
10 siis su aidad täituvad küllusega
ja veiniaamid ajavad üle!
11 Mu poeg, ära põlga Issanda karistust
ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine,
12 sest keda Issand armastab, seda ta karistab
otsekui isa poega, kellele ta head tahab!
Tõeline varandus
13 Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse,
ja inimene, kes jõuab arusaamisele,
14 sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast
ja rohkem tulu kui kullast.
15 See on kallim kui pärlid,
ja ükski asi, mida sa ihaldad,
ei ole sellega võrreldav.
16 Selle paremal käel on pikk iga
ja vasakul käel rikkus ning au.
17 Selle teed on armsad teed
ja kõik selle rajad on rahu.
18 See on elupuuks neile,
kes sellest kinni haaravad,
õnnis, kes seda suudab hoida.
19 Issand on tarkusega rajanud maa,
arukusega valmistanud taeva.
20 Tema teadmisel lõhkevad sügavused
ja pilved tilguvad kastet.
21 Mu poeg, ära kaota neid silmist:
säilita arukus ja otsustusvõime,
22 siis on need su hingele eluks
ja kaela ümber kaunistuseks.
23 Siis sa võid käia oma teed julgesti,
su jalg ei tarvitse komistada.
24 Kui sa heidad puhkama,
siis pole sul vaja karta,
vaid sa saad magada
ja su uni on magus.
25 Ei sa siis karda äkilist hirmutust
ega õelate õnnetust, kui see tuleb.
26 Sest Issand on kõigil su teedel
ja hoiab su jalga püünise eest.
Aita, kus võimalik!
27 Ära keela head neile, kes seda vajavad,
kui su käel on jõudu seda teha!
28 Ära ütle oma ligimesele:
„Mine praegu ära ja tule teinekord tagasi,
küll ma homme annan”,
kui sa seda kohe saad teha!
29 Ära kavatse kurja oma ligimese vastu,
kui ta elab usaldavalt su juures!
30 Ära riidle ühegi inimesega põhjuseta,
kui ta ei ole sulle kurja teinud!
31 Ära ole kade mehele, kes on vägivaldne,
ja ära vali ühtegi tema teedest,
32 sest pöörane on Issanda meelest jäle,
aga õigetega on tema osadus!
33 Issanda needus on õela kojas,
aga ta õnnistab õiglase eluaset.
34 Pilkajaile on temagi pilkaja,
aga alandlikele annab ta armu.
35 Targad pärivad au,
aga albid kannavad häbi.
Eestikeelne Piibel 1997
4
Tarkuse hüved
1 Kuulge, pojad, isa manitsust,
ja pange tähele, et õpiksite arukust!
2 Sest ma annan teile hea õpetuse,
ärge hüljake mu juhatust!
3 Kui ma alles olin oma isa poeg,
õrn ja ainus oma ema hoole all,
4 siis õpetas mind mu isa ja ütles mulle:
Su süda hoidku minu sõnu,
pea mu käske, siis sa jääd elama!
5 Taotle tarkust, taotle arukust –
ära seda unusta –
ära kaldu kõrvale mu suu sõnadest!
6 Ära seda hülga, siis see hoiab sind;
armasta seda, siis see kaitseb sind!
7 Tarkuse algus on see:
taotle tarkust ja taotle arukust
kogu oma varanduse hinnaga.
8 Pea seda kõrgeks, siis see ülendab sind,
kui sa seda süleled, siis see austab sind!
9 See paneb sulle pähe ilupärja,
kingib sulle kauni krooni.

10 Kuula, mu poeg, ja võta vastu mu sõnad,
siis saab sulle palju eluaastaid!
11 Ma õpetan sulle tarkuseteed,
ma juhin sind õigeisse rööpaisse.
12 Kui sa seal käid, siis on su samm vaba,
ja kui sa jooksed, siis sa ei komista.
13 Haara kinni õpetusest, ära lase lahti,
hoia seda, sest see on su elu!
14 Ära mine õelate rajale
ja ära astu kurjade teele!
15 Jäta see, ära käi seal,
hoidu sellest ja mine mööda!
16 Sest nad ei saa magada,
enne kui nad kurja on teinud;
neilt võetakse uni,
kui nad kedagi ei ole saanud
panna komistama.
17 Sest nad söövad õeluse leiba
ja joovad vägivalla veini.
18 Aga õigete rada
on otsekui valgusepaistus,
mis muutub üha selgemaks,
kuni päev on saabunud.
19 Õelate tee
on nagu pilkane pimedus:
nad ei tea,
mille peale nad komistavad.

20 Mu poeg, pane tähele mu sõnu,
pööra oma kõrv mu kõnede poole!
21 Ära kaota neid enesel silmist,
hoia need oma südames;
22 sest need on eluks sellele,
kes need leiab,
ja terviseks kogu ta ihule!
23 Hoia oma südant enam kui kõike muud,
mida tuleb hoida,
sest sellest lähtub elu!
24 Saada enesest ära valelik suu
ja hoidu huulte väärusest!
25 Su silmad vaadaku otse
ja su pilk olgu suunatud ettepoole!
26 Pane tähele oma jala suunda,
siis on kõik su teed kindlad!
27 Ära kaldu paremale ega vasakule,
hoia oma jalga kurjast!
Eestikeelne Piibel 1997
5
Hoiatus truudusetuse eest
1 Mu poeg, pane tähele mu tarkust,
pööra oma kõrv minu arusaamise poole,
2 et tallele panna head nõu
ja et su huuled
võiksid säilitada teadlikkuse!
3 Sest võõra naise huuled tilguvad mett
ja tema suulagi on libedam kui õli.
4 Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi,
terav otsekui kaheterane mõõk.
5 Ta jalad lähevad alla surma,
ta sammud veavad põrguhaua poole.
6 Ta ei pea silmas elurada,
ta jäljed ekslevad,
ilma et ta märkakski.
7 Seepärast, mu pojad, kuulake mind,
ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!
8 Hoia oma tee temast kaugel
ja ära mine tema koja ukse ligi,
9 et sa ei annaks oma au mitte teistele
ega oma aastaid armutule,
10 et võõrad ei küllastuks sinu varast
ja su töövaev ei läheks muulase kotta,
11 et sa viimaks ei hakkaks vinguma,
kui su liha ja ihu on lõppenud,
12 ega ütleks: „Miks ma küll vihkasin õpetust
ja miks mu süda põlgas noomitust?
13 Miks ma ei kuulanud juhatajate häält
ega pööranud kõrva õpetajate poole?
14 Peagi oleksin sattunud lausa õnnetusse
keset kogukonda ja kogudust!”
15 Joo vett oma kaevust,
voolavat vett oma allikast!
16 Kas peaksid su lätted valguma tänavale,
su veeojad turgudele?
17 Kuulugu need ainult sinule,
aga mitte koos sinuga võõraile!
18 Olgu õnnistatud su allikas
ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest,
19 kes on otsekui armas emahirv,
kena kaljukits –
ta rinnad joovastagu sind igal ajal,
eksi alati tema kallistustesse.
20 Miks peaksid, mu poeg,
eksima võõra naise juurde,
kaisutama võõramaa naise põue?
21 Sest mehe teed on Issanda silme ees
ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.
22 Õelat tabavad tema enese süüteod
ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega.
23 Ta sureb õpetuse puudusest
ja läheb eksiteele suurest rumalusest.

66
Hoiatus laiskuse ja valelikkuse eest
1 Mu poeg, kui oled hakanud
käendajaks oma ligimesele,
kui oled löönud kätt võõra heaks,
2 kui oled oma suu sõnade pärast
võrku mässitud,
oma suu sõnade pärast kinni püütud,
3 siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda,
sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse:
mine, alanda ennast ja anu oma ligimest!
4 Ära anna und oma silmadele
ega suikumist laugudele!
5 Päästa end gasellina lõksu eest
või otsekui lind püüdja käest!
6 Mine sipelga juurde, sina laisk,
vaatle tema viise ja saa targaks!
7 Kuigi tal ei ole pealikut,
ülevaatajat ega valitsejat,
8 valmistab ta siiski suvel oma leiva
ja kogub lõikusajal oma toiduse.
9 Kui kaua sa, laisk, magad,
millal sa ärkad unest?
10 Veel pisut und, pisut tukkumist,
pisut pikutamist ristis kätega,
11 siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel
ja puudus nagu relvastatud mees.

12 Kõlvatu inimene, nurjatu mees,
käib, vale suus,
13 pilgutab silmi, annab jalaga märku,
viitab sõrmedega,
14 tal on kavalus südames,
ta kavatseb kurja,
ta külvab alati riidu.
15 Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt,
ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.
16 Neid kuut asja vihkab Issand,
jah, seitse on tema hingele jäledad:
17 ülbed silmad, valelik keel,
käed, mis valavad süütut verd,
18 süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi,
jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
19 valetunnistaja, kes väidab valet,
ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
Hoiatus abielurikkumise eest
20 Pea, mu poeg, oma isa käsku
ja ära hülga oma ema juhatust!
21 Seo need alatiseks oma südame külge,
mähi need enesele ümber kaela!
22 Need juhtigu sind, kui sa kõnnid,
valvaku sind, kui sa magad,
ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!
23 Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus,
ja korralekutsuvad manitsused on elutee,
24 et sind hoida halva naise eest,
võõramaa naise libeda keele eest.
25 Ära himusta oma südames tema ilu
ja ära lase ennast kütkestada tema silmalaugudest!
26 Sest hooranaise jaoks jätkub pätsist leivast,
aga teise mehe naine püüab kallist hinge.
27 Kas keegi võib kanda põues tuld,
ilma et ta riided põleksid?
28 Kas keegi võib käia tuliste süte peal,
ilma et ta jalad kõrbeksid?
29 Nõnda on sellega,
kes läheb oma ligimese naise juurde:
ei jää karistamata ükski,
kes puutub temasse!
30 Eks põlata varast, isegi kui ta varastab,
et oma kõhtu täita, kui tal on nälg?
31 Ja tabamise korral
peab ta tasuma seitsmekordselt,
ära andma kogu oma koja varanduse.
32 Kes abielunaisega abielu rikub, on meeletu;
seda teeb ainult see,
kes oma hinge tahab hävitada.
33 Teda tabab nuhtlus ning häbi
ja tema teotust ei saa ära pühkida.
34 Sest armukadedusest tekib mehe viha
ja ta ei halasta kättemaksupäeval.
35 Ta ei hooli mingist lepitushinnast
ega rahuldu, kuigi sa lisaksid kingitusi.