Küsitlused, hoovikohtumised, telefoni vastuvõtt, suhtlus sotsiaalmeedias – need on olulisemad tegevused, millega Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko Tallinna suurima linnaosa elanikke kodupiirkonna tegemistesse kaasab.
Veebruaris ametisse asudes ütlesid, et Sinu prioriteediks on koostöö linnaosa elanikega. Kuidas oled lasnamäelasi kodupiirkonna arendamisse kaasanud?
Olen üheksa kuu jooksul selle nimel palju pingutanud, kuid mõistagi on arenguruumi piisavalt. Suurte ja oluliste muudatuste puhul oleme alati korraldanud elanike seas küsitlusi, olgu teemaks Pae pargi rekonstrueerimine, Lasnamäe Spordikompleksi hoone tulevik, Mustakivi tunneli supergrafiti või rattaparklate vajadus. Käivitasin telefoni vastuvõtu, et soovi korral saaksid elanikud kiiresti oma küsimusi esitada ning nagu näitab statistika, meie inimesed seda võimalust ka hea meelega kasutavad. Maist alustasime hoovikohtumistega, kus arutame elanikega nii linnaosa üldisi teemasid kui ka küsimusi, mis puudutavad vaid nende asumit või isegi hoovi. Hoovikohtumisi oleme korraldanud nii kevadel kui ka sügisel ning tagasiside on olnud äärmiselt positiivne. Kindlasti jätkame selle projektiga, eesmärgiks on mõne aastaga jõuda kõikidesse Lasnamäe hoovidesse. Ja loomulikult kasutan suhtluseks sotsiaalmeediat.
Lasnamäe kortermajade ümbruses on väga suured probleemid parkimisega. Milliseid võimalusi näed olukorra lahendamiseks?
Parkimise küsimus on tõesti tõsiseks murekohaks nii Lasnamäel kui ka teistes linnaosades. Kindlasti ei toeta ma parkimiskohtade loomist rohealade arvelt, sest muidu muutume mõne aastaga väga halliks ja ülekuumenenud linnaks, kus ongi ainult autod ja inimestele ruumi ei jäägi. Aga minu meelest on mitmeid erinevaid võimalusi. Esiteks tuleb üle vaadata, ja seda me ka teeme, ülelinnaline lähenemine probleemile. Kindlasti ei saa üks linnaosa välja töötada oma süsteemi, linnas peaksid kehtima ühised põhimõtted. Teiseks on antud küsimuse lahendamisel abiks ka parkimismajad, mida kavatseme luua koostöös erasektoriga. Meil on teada kohad, kus võiksid tulevikus olla parkimismajad. Mitmeid neist on täna töös ja maaomanikud tegelevad detailplaneeringutega. Tulevikus peaks Lasnamäele lisanduma kolm parkimismaja.
Lasnamäel on 17 erinevat asumit ja seal elab peaaegu 119 000 inimest ehk Sinu vastutusala on suurem kui Tartu linnapea oma. Tajud, et pelgalt elanike arvust lähtuvalt oled Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti järel Eestis munitsipaalpoliitik number 2?
Kõlab väga uhkelt, aga pean tunnistama, pole selle peale niimoodi mõelnud. Tajun, et Tallinna linnapea on usaldanud mulle kōige suurema linnaosa ja sellega kaasneb suur vastutus. Ei ole tähtis, kas olen munitsipaalpoliitik nr 5 või nr 2, oluline on, et minu ja minu organisatsiooni töö oleks tehtud võimalikult hästi, et linnaosa areneks ja elanikud oleksid rahul.
Kõrged energiahinnad mõjutavad nii Lasnamäe elanikke kui linnaosavalitsuse allasutuste tegevust. Kuna Vabariigi Valitsus kohalikke omavalitsusi ei toeta, jäävad suurenenud kulud Tallinna linna kanda. Milliseid säästumeetmeid on Lasnamäel rakendatud?
Tõepoolest, ootame pikisilmi Vabariigi Valitsuselt positiivseid sõnumeid, sest kui riiklikku tuge ei tule, pole Tallinna linnal võimalik omi plaane täismahus realiseerida.
Elektrihinnad mõjutavad täna kõiki ja kõike. Kallimaks läheb elekter ise, aga ka sellest tulenevalt kõik kaubad ja teenused. Oleme juba ammu hakanud väga tõsiselt tarbimist jälgima ja teinud linnaosavalitsuse hoones erinevaid tehnilisi muudatusi, et säästa elektrit ning tulevikus ülekütmist vältida. Praegu tegeleme ka hallatavate asutustega ja vaatame, kuidas saame kokku hoida. Säästmine peab aga olema mõistlik, inimeste tervis ei tohi kannatada. Eeskätt räägime ületarbimise vähendamisest, seega Tallinna elanikud ei pea muretsema selle pärast, et näiteks meie haridusasutustes peab talvel mütsis ja käpikutega käima. Seda ei juhtu Tallinna linnas!
Märkimisväärse kommunaalkulude kokkuhoiu annaks kortermajade renoveerimine. Kui suurt huvi tunnevad selle vastu korteriühistud ja kas Tallinna linn omalt poolt toetab renoveerimist?
Tallinna linn pakub toetusi projekti „Fassaadid korda“ raames. Toetusega on võimalik katta kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 20 000 eurot korterelamu kohta. Kindlasti huvi on, kuid tegemist on väga kalli ettevõtmisega ning näiteks Kredex toetab Tallinna linna maju oluliselt väiksemate toetustega kui mujal Eestis ning see kindlasti omakorda vähendab ka huvi nende meetmete vastu. Mina ise elan suures 9-korruselises majas ning meil on otsustatud maja renoveerida. Remondimaksumus on ca 4 miljonit eurot. Jah, me saime mitmeid toetusi, kuid sellegipoolest maksame igakuiselt ka ise 50 eurot kuus rohkem. Vaatamata sellele, et renoveerimine pikemas perspektiivis on mõistlik ja see annab kommunaalarvete pealt kokkuhoiu, on see tegelikkuses paljude inimeste jaoks väga suur väljaminek, seega ka raske otsus.
Tallinnal seisab 2023. aastal ees suur rahvusvaheline väljakutse – esmakordselt kantakse Euroopa Rohelise pealinna tiitlit. Millised tegevused leiavad sellega seoses aset Lasnamäel?
See, et tiitel tuleb alles järgmisel aastal, ei tähenda, et 1. jaanuaril Tallinnas miski “keeratakse pea peale”. Tegelikkuses ka täna mõtleme palju sellest, et meie tegevused oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud ja inimkesksed ning lahenduste otsingutesse oleksid kaasatud elanikud ja lahendused oleksid võimalikult nutikad. Kuid kindlasti tuleb järgmisel aastal uusi tegevusi juurde. Hetkel on natukene vara rääkida konkreetsetest asjadest, sest Tallinna linna järgmise aasta eelarve koostamine alles käib.
Palju tähelepanu on pälvinud rattateedega seonduv. On mõistetav, et iga uus asi vajab sissetöötamist ja harjumist, kuid kuidas on Lasnamäe elanikud uued rattateed vastu võtnud ja mis on selles valdkonnas lähiaastatel kavas?
On neid, kellele rattateed meeldivad ja neid, kellele mitte. Meie tänaseks eesmärgiks on arendada rattateede võrgustikku Lasnamäel ning selle juures on kõige olulisem luua mugav ja turvaline ühendus kesklinnaga. Juba praegu käivad esimese etapi tööd ning järgmisel aastal peaks valmima Tondiraba-Kadrioru vaheline kergliiklustee. Aga ka muude teerekonstrueerimiste juures planeerime alati uusi rattateid ja püüame ka Lasnamäe sees teha rattaga liikumise mugavamaks ja turvalisemaks.
Koeraomanikuna tead, kui oluline on linnatingimustes jalutusväljakute olemasolu. Kui hästi on Lasnamäe nendega kaetud?
Väljakute olemasolu on väga oluline nii lemmikloomade kui tegelikult ka inimeste jaoks. Arvestades, et Tallinna linnas peab avalikes kohtades koer olema rihma otsas, siis sisuliselt ainult väljakul on lubatud koeral lahtiselt joosta. See hoiab looma tervena ja lihased toonuses. Kahjuks kõik inimesed reeglitest kinni ei pea ja lasevad ka parkides koeri rihma otsast lahti, mis mõnikord toob kaasa kurvad tagajärjed. Mida rohkem on jalutusväljakuid, seda vähem rikutakse reegleid. Sel aastal oleme Mustakivi piirkonnas saanud juurde ühe väljakute kompleksi, kus on eraldi jalutusväljakud suurtele ja väikestele koertele ning varsti kerkib samasugune kompleks ka Seli parki. Lasnamäel on palju koeraomanikke ja ka jalutusväljakuid võiks olla rohkem, seega tulevikus ehitame neid veel.
Baltimaade moodsaima tervishoiulinnaku, Tallinna Haigla rajamisele tõmbas peaminister Kaja Kallas kriipsu peale. Millest selline lühinägelik otsus? Kas valitsusjuht tõesti arvab, et Reformierakonna valijad ei soovi kaasaegset ravi saada?
Millest selline lühinägelik otsus tuleb, peab küsima peaministri käest. Minu hinnangul soovis Reformierakond lihtsalt oma endisele koalitsioonipartnerile kätte maksta ja oma võimu näidata, sest haigla rajamine oli ja on Keskerakonna prioriteet. Kahjuks proua peaminister ei mõelnud selle peale, et tegelikkuses teeb ta karuteene mitte Keskerakonnale, vaid suuremale osale Eestimaa inimestest, sealhulgas ka oma valijatele.
Ka jalgpallihallide rajamisse suhtub tänane valitsus leigelt. Kuuldavasti on Lasnamäel aga selles osas rõõmustavaid uudiseid!
Mul on väga kahju, et valitsus loobus kavast ehitada maakonnakeskustesse jalgpallihallid. Õnneks oleme selles küsimuses autonoomsed ja Lasnamäele on lähitulevikus kavas ehitada uus pneumohall aadressile Punane tn 69. Koostöös erasektoriga saab ilmselt tulevikus korda jalgpalliplats Martsa tänaval ning pikemas perspektiivis läbib uuenduskuuri ka Lasnamäe Spordikompleksi jalgpalliväljak.
2023. aasta linnaeelarve arutelud on intervjuu tegemise ajal veel ees, kuid kas saad juba praegu rääkida suurematest investeeringutest Lasnamäele?
Läbirääkimised tõepoolest veel käivad ja on keerulised. Täna peame arvestama inflatsiooni, hinnatõusu, abivajavate arvu kasvu ning ka riigi poolt initsieeritud palgatõusuga. Kahjuks pole riik tulnud välja kohalike omavalitsuste toetamise plaaniga, seega hetkeseisuga peame oma muredega ise hakkama saama. Sellegipoolest jätkab Tallinn oluliste arendustega. Lasnamäel lõpetame ehituse ja avame klientidele Lasnamäe Sotsiaalkeskuse, jätkame Tondiraba-Kadrioru vahelise kergliiklustee rajamisega, valmib Seli park ning liigume edasi Tallinna Haigla ja Klindipargi projektidega. See kindlasti ei ole lõplik nimekiri, aga täpsemalt saab rääkida siis, kui eelarveläbirääkimised on lõppenud.
Lasnamäel ei ole praegu korralikku ujulat ning Ülemiste ja T1 kaubanduskeskuses asuvad kinod on paljude jaoks kaugel. Kui suur murekoht see linnaosa elanike jaoks on?
Minu tunnetus ütleb, et ujula on suurem probleem kui kino. Kinosaalid on meil tõesti olemas Ülemiste ja T1 kaubanduskeskustes ning tegelikkuses inimesed hea meelega neid ka külastavad. Oktoobrikuu lõpuks saame Kultuurikeskusesse Lindakivi uue ekraani, mis võimaldab ka seal filme näidata nagu vanasti. Ujulatega ei ole aga olukord nii hea. Meil on mitu ujulat spordiklubides ja koolides, kuid kindlasti on vajadus suurem. Plaan on koostöös erasektoriga lähitulevikus ehitada Tondiraba jäähalli kõrvale kaasaegne veekeskus, kus oleks nii ujula kui ka spaa. Seda meie elanikud väga ootavad.
Vabal ajal meeldib Sulle sportida – suviti käid SUP lauaga sõitmas ning liigud palju looduses. Kas tegeled ainult tervisespordiga või näeb Sind ka võistlustel?
Pigem tegelen tervisespordiga, et energiat koguda ja end vormis hoida. Käin jooksmas, rulluisutan, talvel uisutan ja suusatan ning suvel sõidan SUP-iga. Aeg-ajalt osalen erinevatel maratonidel. Oktoobrikuu alguses avanes mul võimalus esimest korda elus läbida kaitseväelastele mõeldud NATO test. See oli väga huvitav kogemus. Seekord jäin punktidega väga rahule, kuid arenguruumi on palju. Arvestades, et viimased kuud on minu prioriteedid olnud mujal ja trenni korralikult teha ei jõudnud, siis testi läbimine osutus tõeliseks väljakutseks ning lihased tuletasid veel mitu päeva seda eneseületamist meelde. Võimalus panna end spordinädala raames proovile NATO testil, on minu meelest Eesti Olümpiakomitee ja Kaitseväe poolt väga hea algatus.
Mulle meeldivad väga sellised poliitikud kes hoolitsevad eestimaalaste heaolu eest ja ei topi oma nina teiste riikide siseasjadesse sest nagunii ei muutu maailmas midagi sellest. Tore et meil on tublisid ja hoolivaid inimesi kes valivad selliseid poliitikuid meod valitsema kes aitavad meil inimväärselt elada. tubli naine on olnud Lasnamäe elu juhtimas. Edu talle.
Da on ni tark ja ikalpol kerjudab palju häe jutt!
Meue peaminister in näide sellest milline peaminister olema ei peaka. Mitte midagi ei tee meie inimeste heaks ja raiskab aega vaenu õhutamiseka Venemaa vastu ehkki maailmas ei muutu sellest midagi, lihtsalt ajaraiskamine. Tore kui on teistsuguseid ja hoolivaid poliitikuid.