Kahetsusväärsel kombel ei ole Vabariigi Valitsus monumendiseaduse koostamisel arvesse võtnud valdkonna asjatundjate arvamust ning on rakendanud kultuurilist pärandit kandvate hoonete fassaadid ja interjöörid valimisvankri ette, lausub Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kommenteerides, miks tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku monumendiseadus esimesel lugemisel tagasi lükata.
“On arusaamatu, millist kasu antud seadusemuudatus kaasa toob või millist probleemi aitab lahendada. Kas tõesti kellelegi tundub, et monumentide teisaldamine ja sümboolika eemaldamine rikastab meie kultuuri ja taastab ajaloolist õiglust? On raskesti usutav, et Estonia laemaalingute ülevärvimine, kino Sõpruselt sümboolika eemaldamine ja Stockmanni vastas oleva maja fassaadi osaline lammutamine tugevdavad meie julgeolekut,” ütleb Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Tallinnast valitud saadik on enda sõnul samal seisukohal Eesti Kunstiakadeemia rektori ja arhitektuuriajaloolase Mart Kalmuga, kes on öelnud, et tema silmis on hoopis julgeolekuoht ning probleem selles, et punamonumentide lammutamise kampaania on ühiskonda lõhestanud.
“Juba ainuüksi üks muudatus, mille kohaselt saab hooneid lammutada, kui sümboolika pole muul moel võimalik eemaldada, tekitab küsimuse eelnõu adekvaatsuse kohta,” märgib Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Antud eelnõu on suunatud lisapingete tekitamiseks ja ühiskonna lõhestamiseks. Arusaadav, et see on teatud poliitilistele jõududele kasulik, kuid ühiskonnale jääavad pikaajalised negatiivsed tagajärjed.”
Anastassia Kovalenko-Kõlvart toob välja, et Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi peavarahoidja Anu Soojärv on samuti rõhutanud, et Nõukogude aja monumentaal-dekoratiivkunst ei ole punapärand, ning ajaloolased Kaarel Vanamölder ja Madli Vanamölder on seisukohal, et erinevate sõnumitega mälestusmärkide rohkus on tervitatav.
“Täna Riigikogus eelnõu esimesel lugemisel küsimustele vastanud justiitsminister Lea Danilson-Järg jäi oma vastustes paraku üldsõnaliseks ja lükkas kogu vastutuse loodava – kas jälle salajane?! – komisjoni õlgadele. Sinna ei kutsuta aga kultuuri-, ajaloo ega arhitektuurieksperte, kuid oma kultuuriteadmisi saavad jagada ja teostada julgeolekueksperdid,” räägib Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Tänane valitsus tegeleb asendustegevusega, kuigi peaks keskenduma energiakriisile ning ettevõtjate ja inimeste toimetulekule.”
Läbi ajaloo ongi Tallinn okupatsiooni monumente täis. Praegune Presidendi loss. Nii Taani, Saksa, Rootsi okupatsiooni ajal ehitatu tuleb lammutada . Vanalinna asemele plekist kaubanduskeskus.
Harimatus , mis muud. Kitsas silmaring,
Aga teisalt, saksaaegset sümboolikat ei ole kusagil…
Summa summarum – pugejalikkus.
Ka kirikud okupatsiooni sümbolid . Ristirüütlid tõid mõõgaga oma usu. Eestlane ju taara usku
Ei ole sel eestlasel üldse mingit usku. Oleks veel, et mõtleks ise välja nidagi kõrgusundi väärilist. positiivset.
A ei viitsi, ei ole hinges kutset, ei ole aega, on stress ja rahategemine ja hirm ja intriigid. Tasakaalutu seega
hingelt. Haavatav hingelt. Ei ole teadmisi kõrgusunditest, et mõtlema panna. See on out, uih-vuih !
Põgeneb enese eest läbusse, sauna, pudelisse, narkotsi, poliitikajampsi, nõia juurde, ahnitseb.
Taarausk pole kõrgusund. Loodushoid on igati hea ja see seotud osaliselt taarausuga. Puudub filos. vundament.
Praegune valitsus annab välja igasuguseid totraid seadusi, topib oma nina teiste riikide siseasjadesse ja palju muud halba. Aga ainuke mida nad ei yee ja milleks nad on valitud ei hooli meie inimeste heaolust, ei tegele oma otseste kohustustega.
meie valitsus on selge näide sellest milline valitsus ei peaks olema.
olen samuti sellega nõus, et kunst peaks jääma.
Mingid matmiskohad ja suvalised ausambad võpsikutes olematutele langenutele, need tuleb koristada ja vajadusel ümbermatmised teha – tänasel päeval on olemas selleks head võimalused – dna jms. määramised, lahendused.
Kuulasin, hr. Kalm selgitas hästi ja viisakalt.
On imelik, et EV on asunud natsionaliseerimise ja kgb taolisele teele. Keegi aga ei näita Parekile näpuga – et miks ta omalajal lubas sisemin. olles, kgb tööle võtta jõustruktruurides.
On keegi kuulnud, kuidas piirijoone ehitamine kulgeb? Jne., probleeme on kuhjaga.
https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/5115ab4b-06ab-410a-b90f-09fd938563ae
Maaülikoolis tehtud töö , juhendaja Mari Nõmmela , aastal 2011.
Nõukogude perioodil Teise maailmasõja mälestuseks rajatud memoriaalid ning nende roll Eesti kultuurmaastikul
Soovitav tutvuda :)!