Janika Usin: Inimesed kukuvad kodus üha rohkem

Janika Usin

Janika Usin, Päästeameti ennetustöö osakonna juht

76aastane naine kukkus kodus ja jäi seejärel mitmeks päevaks abituna põrandale. Trepikojas oli kuulda appikarjumist: abivajaja oli 92aastane naine, kes oli voodist välja kukkunud. 60ndates naine kukkus ratastoolist ja oli kogu öö põrandal. Vanem mees hüüdis appi – ta oli kukkunud ega suutnud iseseisvalt maast tõusta. Need on vaid mõned häirekeskuseni jõudnud kodus juhtunud kukkumised. 

Kukkumistega seotud väljakutsete arv suureneb iga aastaga. 2019. aastal sai päästeamet 726 kodukeskkonnas kukkumisega seotud väljakutset, eelmiseks aastaks oli see arv tõusnud juba 943-le. Näib, et kukkumistraumasid ja -surmasid ei ole palju, sest nendest ei räägita ning uudistest käivad tihedamini läbi liiklusõnnetused ja tulekahjud. Kuid statistika näitab, et kukkumine on suur probleem.

Kui eelmisel aastal suri mootorsõidukiga toimunud õnnetustes 71 inimest ning vingugaas ja tuli võtsid meie hulgast 32 inimest, siis kodus kukkumine sai vanemate kui 70aastaste hulgas saatuslikuks 70 inimesele. 

Me ei räägi kodus juhtunud õnnetustest küllalt palju. Ilmselt toetab seda arvamus, et mis juhtub kodus, peab jääma koduseinte vahele. Kuid kodudeski toimuv, kui see ohustab inimese tervist, peab meid huvitama. Eriti peaksime tähelepanu pöörama eakatele ja erivajadustega inimestele, sest neid ohustab kodus kukkumine kõige enam.

Eakate ja erivajadustega inimeste seas on kukkumise põhjusi mitu: liikumisharjumuse puudumine, terviseprobleemid, ebasobiv kodukeskkond, soov iseseisvalt hakkama saada ning mis kõige murettekitavam – lähedaste puudumine, aga ka lähedase vastu huvi puudumine.

Lähedase tuge ja abi peame eakate toimetulekul väga tähtsaks. Sotsiaalse läheduse kõrval annab see ka vaimse kindlustunde, et mul on keegi, kes mind vajadusel abistab. 

Väga suur osa päästeameti väljakutsetest eakate või erivajadusega inimeste juurde jääb toppama lukustatud ukse taha ja enamasti on uksele võtmedki sissepoole ette jäetud. Nii kulutavad päästjad aega muude lahenduste leidmisele ning sisenevad abi andmiseks akna kaudu või hullemal juhul lõhuvad ukse.

Ma soovitan turvalisuse mõttes hoida uks muidugi lukus, kuid jätta võti sissepoole ukse lähedusse, et vajadusel see seestpoolt avada. Veel parem on, kui ukse võti ripub näiteks koos telefoniga kaelas.

Veel soovitan leida maja trepikojast usalduslik inimene, kelle kätte jätta oma koduukse võti. Kui leiaksime lukustatud ustele lahenduse, oleme juba suure sammu edasi astunud, sest eakate ja erivajadustega inimeste kukkumiste puhul on kiire tegutsemine ja õigeaegne abi kõige olulisem.

Kukkumisi saab ära hoida, kui kohandada oma kodu turvaliseks. Seda saab teha väga väikeste muudatustega. Aitab juba seegi, kui eemaldada või kinnitada lahtised vaibad ja muud põrandakatted ning korjata põrandalt ebavajalikud asjad. Näiteks juhtmed, et need ei segaks liikumist, hoida vannitoas põrand alati kuiv, kasutada pimedas liikumisel alati valgustust. Ning muidugi, mis on peamine, kanda mugavaid ja jalga toetavaid susse, mille tallad ei ole libedad.

Kodus olgu asju pigem vähem, kui rohkem. Nii on õnnetuste juhtumise tõenäosus väiksem ning kodu on kindlus ja turvaline paik, mitte lõks. Muidugi on oma eakale lähedasele üpris keeruline selgeks teha, et ta peab loobuma esemetest, mis on teda saatnud aastaid või isegi aastakümneid, kuid turvalisuse huvides on see paraku vajalik.

Väga palju saame ära teha lihtsalt üksteise vastu hoolimist üles näidates. Häirekeskus sai näiteks mõni aeg tagasi väljakutse, kus naabrid teatasid, et nad pole juba nädal aega näinud oma 67aastast naabrinaist. Abi osutamine jäi aga paraku hiljaks, sest päästjad leidsid kukkumise järel saadud traumaga naise oma kodust surnuna. Tähtis on märgata enda ümber inimesi ja olla tähelepanelik, kui tavapärases toimub mingi muutus. Olen veendunud, et märkamine ja kiire abi oleksid päästnud selle eaka naise elu.

Me ei oska seda ehk hinnata ja peame igaühe isiklikku elu millekski, kuhu me ei sekku isegi siis, kui häda käes. Ma soovitan vastupidist. Sellest on tõesti abi, kui tunnete oma eaka lähedase või naabri käekäigu vastu huvi ning küsite aeg-ajalt, kuidas tal päriselt läheb ja kas ta vajab milleski abi.

Igapäevane kontrollkõne eakale on juba suur samm edasi ning võib anda vanurile palju eluaega juurde. Hoolimine on muidugi seegi, kui võtate aega, et oma lähedase kodu kriitilise pilguga üle vaadata ja teha seal vajalikud kohendused. 

Veel on oluline hoida oma keha liikuvana ning pöörata regulaarselt tähelepanu oma tervisele. Arstid soovitavad aktiivsuse hoidmiseks näiteks 30minutilist rahulikku jalutuskäiku iga päev. Peale füüsilise koormuse annab jalutuskäik põhjuse kodust välja minna ja ehk mõne sõbragi jalutuskäigule kaasa kutsuda, sest füüsilise koormuse kõrval ei tohiks ära unustada sotsiaalset suhtlemistki.

Mõne kukkumise puhul on eakale saatuslikuks saanud näiteks ebasobiv ravimidoos, mis on kas liiga väike või suur, põhjustanud vererõhu kõikumist, uimasust või pearinglust. Ravimite tarvitamise ja kukkumiste vahel esinevad olulised seosed, seda nii konkreetsete ravimite toime kui ravimite hulgikasutuse puhul. Seetõttu on regulaarne tervisekontroll väga tähtis.

8 kommentaari
  1. kas nad tahavadki edasi elutseda vanadekodu haigete osak. 7 päeva ago
    Reply

    SEST KODUTEENINDUS JA KODUPÕETUSSÜSTEEM EESTIS PRAKTILISELT PUUDUB !
    NAGU MEIL PUUDUVAD POOLTELE VANADELE NORMAALSED PENSIONID .NEIST ON TEHTUD KERJUSED!
    NAGU MEIL PUUDUVAD PALJUD TEENUSED JA TERVISLIKUD KAUBAD, HOOLIV SUHTUMINE MISTAHES AMETNIKE JA MEDITS.SÜSTEEMI POOLT:, MIS EUROOPAS ON ENESESTMÕISTETAVAD:
    TUNDUB LAUSA, NAGU OLEKS MEIE AMETNIKEL , JUHTIVAMETNIKE JA POLIITIKUTE MITTE AINULT ELUKAUGED, VAID KA PAINDUMATUD, MÕTLEMIS- JA EMPAATIAVÕIMETUD AJUD.
    TAVALINE KÜSIMUS ON – KAS TEIL SIIS POLE KEDAGI, KES SELLE VÕI TEISE ASJA ÄRA KORRALDAKS, AITAKS,ÕPETAKS jne.jne.jne.
    KUI KA ETTEP. TEHA EI TEHTA NEIST VÄLJAGI VÕI MOONUTATAKSE ETTEVÕTMINE HOOPIS
    ÄRA NÜANSSE MITTE NÄHA JA MÕISTA TAHTES, OSATES.
    45 a. EEST KÄISIN ROOTSIS VANATÄDIL KÜLAS, KES ELAS SOTS.KORTERIS, MIS OLI IMELINE, REMONDITUD, PUHAS. KELDRIS OLID PESUMASINAD, KUIVATID , KIIRKUIVATID jms. SEAL EI OSATUD SELLE PEALEGI TULLA,
    ET MEIL EESTIS SAAVAD SOTS.KORTERID OLEMA OMANIKUTASUGA JA IGA 3.a TAGANT OTSUSTAVAD KOHALIKUD JÕMMID VOLIKOGUST, KAS SANDIKE TOHIB SAMAS KoDU EDASI MÄNGIDA VÕI MITTE.
    KUI TÄDI JUBA VÄGA VANA OLI KIRJUTAS TA MULLE, ET PRAEGU KIRJUTAN SULLE JA MU KÕRVAL SEISAB TÜDRUK, OOTAB, ET SEDA POSTI VIIA. TEINE KEEDAB KÖÖGIS KOHVI. MITTE,ET TÄDI POLEKS ISE SAANUD KOHVI TEHTUD. TAL OLID KA 2 INIMESEKÕRGUST KÜLMIKUT JA TOITU TÄIS. TA SAI VÄIKEST PENSIONI, SEST OLI PAGULANE JA SEEVÕRRA VÄHEM STAAZI. KUID STAAZI OLI.
    SELLEST PENSIONIST KÄIS TA REISIMAS ITAALIAS VENEETSIAS, AAFRIKAS, KANADAS, USA-s. EGIPTUSES MITTE EI PINGUTANUD VANAS EAS TÖÖTADA, ET OTS-OTSAGA KOKKU SAADA JA SIIS RIIK LUBAB VÄHEM MAKSU MAKSTA KUI TÖÖTASU JA KERJUSLIK PENSION KOKKU SAAVAD.
    OSTETUD OLI
    VÄGA SUUR RIIULITÄIED RAAMATUID -NAGU MEILGI NÕUKAAJAL KOMBEKS OLI. TA KÄIS VÄGA KENASTI RIIDES JA SOENGUD , HILJEM KA PARUKAID: TA EI PIDANUD MIDAGI KERJAMA, KÕIK OLI ETTE NÄHTUD JA ENESESTMÕISTETAV. TAL ÜPOLNUD TARVIS MÕELDAGI MINGITE VOLIKOGUDE PEALE JA KARTA VÕI PUGEDA. TA PIDI LAHKUMA SELLEST KORTERIST TERVISE PÄRAST 101.a. -TÕENÄOLISELT
    VAJUS TA MARASMI LÕPUKS. HAIGLAS JA SURI.
    OM TEIL MIDAGI SARNAST PAKKUDA UKRAINA VÕI AAFRIKA PAGULASTELE? OMADELE VANAKESTELE.???
    SELLEST ON MÖÖDAS 45 a.!!!
    JÄTAKS EHK MÕNE TANKI OSTMATA, MÕNE DIPLOMAATILISE JÕHKRUSE VÄLJENDAMATA -LAS SEDA TEEVAD SUUREMAD, MIKRORIIK EI PEA VÄLJAKUTSEID ESITAMA.

  2. Teadlane. 6 päeva ago
    Reply

    Meie 7. palat korraldas ka uuringu kukkumise teemal. Tulemustest selgus,et libedaga ja vanusega kukub inimesi rohkem. Järgmisena hakkame uurima kas kukutakse rohkem selili või kõhuli.

  3. aspirant 6 päeva ago
    Reply

    Jah, see on nagu inglaste uurimus, meie ajal!!!, et kas kalad tunnevad valu?
    Ons nad mingid veerobotid nagu iseliikuv tolmuimeja? Mis iganes nad ka tunnevad.
    Nüüd võiks uurida sarnast ka eakate kohta… Äkki nad ei tunnegi enam midagi ja siis pole tarviski kulutusi teha….

  4. Põhiline on hoopiski 3 päeva ago
    Reply

    et KOV ei määra teatud eakatele kohustuslikult sots.töötaja poolset külastust ja üks asi mis siin segab – sots.osak. KOV ei tohi otse saada tänu loodud Andmekitsede ametile , eaka tervise kohta andmeid.
    Suhtluse küsimus on tühine osa, pigem on teatud hulgal tarvilik kindel toit ja toitumine iseenesest väär, ka vitamiini vaegus. Kui eakatele ei korraldata sund väljasõite – see on liikumine, kuhu saab dressidega minna aga teatrisse sa ei lähe soenguta ega piduriideta ,jääbki ainult väljasõidud – suvel metsa, mereäärde , kasvõi pisut veeretavad palli või suplema …. Kui päevade viisi vahtida TV ja külitada, ajalehti tellida ei jõua ning küla on täis võõraid – seaduse järgi ei tohigi kõnetada (vanasti võis saata mõne noore poodi , nüüd on tundmatud ja ei tea kas rahagi tagasi saad ning lisaks kõnetamise eest) – on seadus: tükkisid ligi noorele, soovisid orjastada poodi saatmise mõttega, …. jne. Ühiskond on haige ja väga haige! Kõik on mingitele teenustele ja rahale allutatud – AGA RAHA POLE! On vaesus!
    Ega herkulopudrust ikka luud ja lihased toonuses ei seisa, päevast päeva süüa. On vaja ka liha ja muud. Sojasoust igas toidus, ka see pole elurikkus!
    Kord kuus, peaks KOV vähemasti Puu-juur-köögivilja päeva tegema – kus vähemasti puuet omavale ja üksikpensionärile ja üle 75 aastasele tuuakse koju linnatüüpi rajoonides(pole aiamaad jne.)- sest sa ei jõua kanda. Isegi need Euroopa abipakid on ju rasked – 15 kg! Istepingid puuduvad maal ja siis tirid 1 km või rohkem käeotsas…. See käik aga pole liikumine, see on tegelikkuses tervise tapmine. Probleem on sügavam. Asulast väljaspool, maal, pole ka supikööke.

  5. to põhiline 3 päeva ago
    Reply

    KORRALDATAGU INIMESTELE KODUTEENUSED-JA PÕETUSVÕRGUSTUK, KINNITATAGU EUROOPAS NORM.PENSION, SIIS POLE VAJA SUPIKÖÖKE JA EUROPAKKE KOHALIKEST KONSERVIEST=SELGE VÄHK KÕIGI NENDE NITRAATIDE, NITRITITE JA ALZH. ALUMIINIUMPURGIST. PAREM ANTAGU SEE RAHA NEILE KÄTTE, AGA SEE NII VÄIKE, ET HÄBI ANDA.
    POLE VAJA KELLELGI TERVISEANDMEID TEADA, SIIS HKATAKSE SEDA ROHKEM VANAINIMESE KINNISVARA jms. KOHALIKE JÕMMIDE VÕI NENDE SUGULASTE VÕI LIISHAAVELLASTE POOLT HIMUSTAMA. JA TEDA PANEMA SINNA, KUS TA OLLA EI TAHA.
    SOTS.TÖÖTAJAD EI SAA MIDAGI TEHA, ISEGI KUI NAD TAHAKSID, SEST NEIL POLE VÕIMU KOHALIKE VOLINIKE ÜLE JA NENDEGA SEOTUD ETTEVÕTJATE ÜLE, ÜLEMUSTE ÜLE. LIHTSALT – NAD EI SAA TEHA SEDA, MIS POLE KUHUGI KIRJA PANDUD JA MÄÄRATUD. JA KUI ONGI, SIIS KOHALIK nn.ABISTAJA, LAISK KUI RASVAUSS, TEEB OMA ELU LIHTSAKS SELLEGA, ET TA LIHTSALT EI OSUTA VAJALIKKE TEENUSEID,
    VAID VEENAB KOV-i VANADEKODUSSE PANEMA SEDA INIMEST, SEST OMA PALGA SAAB TA KUUPALGANA, MITTE TEAT.TEENUSE OSUTAMISE EEST EI MAKSTA TALLE. MAKSA SIIS IMESTADA KUI MÕNI VANAINIMENE PÕRANDALT LEITAKSE, KUI LEITAKSE, SEST ÄREVAKS TEEB SELLINE OLUKORD, ÄREVUS AGA VÕTAB TASAKAALU. KA INFEKTS.
    SEEPÄRAST EI TOHI SELLIST SÜSTEEMI KOV-i HALLATA JÄTTA. VAID RIIGI. ABISTAJAD PEAKSID KA HOOPIS KAUGEMATEST VALDADEST OLEMA JA MITTE SÕLTUMA KOV, KUS NAD TÖÖL KÄIVAD. JA MITTE OLEMA SELLE PALGAL.
    SAGELI-ENAMASTI ON VANADEKODUD JA NENDE EELASUTUSED nn.ELAMISMAJAD, KUS MÕNI AEG ENNE VANADEKODUSSE SAATMIST PANNAKSE OMA KODUST VÄLJAMEELITATUD EAKAS SEE KUULUB SIIS MÕNELE VOLINIKULE. EAKA PENSION VÕETAKSE ÄRA JA TALLE JÄÄB HEAL JUHUL 15-30 eur. TOIT TUUAKSE..ELANUD SEAL MÕNI AEG, SUUNATAKSE EDASI HOOLDUSASUTUSSE.MINGEID ÕIGUSI TAL POLE, SEST SEE ELAMISPIND EI KUULU TALLE.
    NII KA SOTS.KORTERITEGA, PALJUKS NEID VEEL ON. SELMET KORRASTADA TA KODU, AIDATA TEENUSTEGA JMS. KEEGI ISEGI EI MÕTLE SELLELE EGA TEENUSTENIMESTIKULE, MILLISTE VAJADUS ESILE KERKIB JOOKSVALT.

    • .... 2 tundi ago

      sellest mida kirjutad, eelnev kirjutis oligi – põhimõte. kui sa kirjutad väga pikalt , siis selles osas on ka veel puudu palju, mis paneks selle süsteemi põhimõttest+sinu lisatu +….. lisamata , sest süsteem toimib vaid siis kui on terviklikult tehtud , mitte pidev osaline – meil EV kombeks jupitada , et muudkui mingite programmi rahade üle kaubelda ja jagada . Meil ei ole siiani Ühtsust, oleks nagu vasallriik.
      Ja ära kirjuta suurte tähtedega , see ei anna midagi juurde , pigem ei kutsu lugema

  6. to eelmisele 5 minutit ago
    Reply

    AGA SÜSTEEMI LOOMIST MA JU JUST TAOTLENGI !!!
    ÜLERIIGILISE VÕRGUSTIKU LOOMIST . RIIKLIKU ALLUVUSEGA. KODUTEENINDUS -JA PÕETUSVÕRGUSTIK.
    SELLEST ON PROJEKT TEHTUD, SEDA 15-20 a PAKUTUD ! KÕIK VALMIS JA ETTE TEHTUD !
    MA EI SAA SEDA JU SIIA PANNA JA MIS SEST KASU SIIA PANNA OLEKSKI. KUHU MA PEAN TA PANEMA SIIS ?!
    SUURTE TÄHTEDEGA KIRJUTAN, ET OLEKS SELGE JA PAREMINI LOETAV. EI SAA ARU, MIKS ISEGI SELLINE TILLUKE ERINEVUS EESTLASTELE NÄRVIDELE KÄIB? SEE MAAL KA NII, ET ERINEVAT EI SALLITA- KADEDUS, MINGI?

  7. järg 2 sekundit ago
    Reply

    SELLES ON SUL ÕIGUS, ET KOV i TEHA MIDAGI JÄTTA EI SAA: AGA KOVid ON PARTEIDE KÄEPIKENDUSED.
    JA PÕHJAMAADE EETIIST TASET MEIL POLE EGA SAAGI OLEMA , EGA INIMESTE VABA VAIMU. PIGEM
    SUNDIJA POOLT, IKKA RÄÄGIVAD TEMA POOLT, MITTE OHVRI, ABIVAJAJA.
    INIMESI JA NENDE SOOVE, VAJADUSI KÄSITLETAKSE KUI ESEMEID RAAMATUPIDAMISES. NAD ON ARVEL, MITTE ELUSAD JA ÕIGUSTEGA VABAD KODANIKUD VABAL MAAL.—demokraatia.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.