Salaja sepistatud HLÜ seaduse muutmise eelnõu on üdini mäda

Andro Roos. Foto: Tartu-Hoiulaenuühistu Facebook

Andro Roos, Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees

Rahandusministeeriumi kabinetivaikuses ja tagaselja sepistatud eelnõu, mis asjaosalistele vahetult enne aasta lõppu tutvumiseks saadeti, ei kannata mingit kriitikat. Liiatigi on selle eelnõu sellisel kujul menetlemine vastuolus Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga ning tegemist on inimlikus vaates ka tegutsevate hoiu-laenuühistute otsese mõnitamisega, kus hoiu-laenuühistute arvamust ei peeta millekski. See on meile kui kodanikele, liiatigi veel oma valdkonna praktikutele, täiesti vastuvõetamatu.

Vastavalt „Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4 lõikele 2 kaasatakse eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaasamise heast tavast ning huvirühmade kaasamise vajalikkusest kõneleb ka „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lõige 5. Kaasamise hea tava ise on kinnitatud ja avaldatud Riigikantselei kodulehel (https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava). Nimetatud kaasamise hea tava rikkumise kohta Rahandusministeeriumi poolt pole võimalik isegi ühtegi konkreetset tsitaati välja tuua, sest kõnealuse eelnõu menetlemisel on Rahandusministeerium rikkunud selle igat punkti!

Hoiu-laenuühistutele ei ole varem kõnealust seaduseelnõu näidatud. Ainus põgus tutvustamine toimus rahandusministri ja hoiu-laenuühistute esindajate kohtumisel 13. detsembril 2022. Juhin tähelepanu, et kohtumise teate saatis eelnõu üks koostajatest, finantsteenuste poliitika osakonna asejuhataja Thomas Auväärt, kes kirjutas kohtumise teates muuhulgas järgmist: „Lisaks tulenevalt Hoiu-laenuühistute Liidu poolt edastatud kirjast (lisan selle siia), võiks Liidu esindaja teha kohtumisel omapoolse ettekande/lühikese esitluse, et mida täpsemalt võiks kehtivas regulatsioonis muuta – eelkõige palume keskenduda järelevalve/kontrolliga seotud nõuete muutmisele“. Tegelikkuses kujunes kohtumine vaid hoiu-laenuühistute ministeeriumipoolseks teavitamiseks sellest, mida ministeerium on juba valminud eelnõuga otsustanud muuta ning mingiks hoiu-laenuühistute omapoolseks ettekandeks võimalust ei antudki, kuigi esmased vastukommentaarid kuulati pealtnäha viisakalt ära, et „linnuke“ kirja saaks. Nagu tabavalt ütles kogu kohtumise lõpetuseks Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu, mis koondab 7 vanimat hoiu-laenuühistut, juhatuse esimees Uno Silberg: „Arvasime, et meid kutsuti pulma, aga sattusime hoopis matustele“.

Lausa tragikoomiline on eelnõu menetlemisel asjaolu, et hoiu-laenuühistutele kui asjassepuutuvale huvirühmale, esitatakse 17 lehekülje pikkune eelnõu koos 82 lehekülje pikkuse seletuskirjaga esimest ja ainsat korda arvamuse avaldamiseks pühadevahelisel ajal, jättes arvamuse andmiseks formaalselt 4 tööpäeva. Mõnitamise ja küünilisuse tipptasemest jäi puudu vaid seik, et kaaskirja lõppu ei olnud lisatud „Kaunist aastavahetust!“ või midagi sellist.

Eelnõu kaaskirjas on lause: „Arvestades teema kiireloomulisust, siis palun Teie seisukohta hiljemalt 2. jaanuaril 2023. a.“. Milles seisneb teema kiireloomulisus, jääb täiesti arusaamatuks, kuigi vastusele vihjan mõne lõigu pärast.

13. detsembril 2022 Rahandusministeeriumis toimunud kohtumisel, millel eelnõu autorid ise ei osalenudki (sic!), ütlesid minister ja temaga kaasas olnud ametnikud muu hulgas, et eelnõu puhul on tegemist poliitilise tellimusega ja et eelnõu peab jõudma jaanuari teisel nädalal kindlasti Riigikokku, sest nii olevat käskinud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk kui ministri sõnul tema otsene ülemus. Aivar Kokk ise on sellepeale sotsiaalmeedias vastanud, et minister valetab. Kas see on nii, pole hoiu-laenuühistute hinnata, ent ilmselgeks sai asjaolu, et hoiu-laenuühistute arvamuse küsimine enne eelnõu esitamist Riigikogule saab olema vaid formaalsus ning ühegi märkusega arvestada ei kavatseta, sest selleks pole aegagi. Kaaskirjas nimetatud „teema kiireloomulisus“ vaid kinnitab seda seisukohta.

Eesti Hoiu-laenuühistu Liit, sh minu juhitav Tartu Hoiu-laenuühistu, on esitanud oma üldised seisukohad Rahandusministeeriumi kavandatavate muudatuste hukatuslikkuse osas juba varem, sest eelnõu ettevalmistajad, nimeliselt näiteks Thomas Auväärt, on midagi sarnast üritanud erinevatele ministritele ette suruda juba aastaid, kuid senini tulutult. Eelnevad ministrid pole sulaselgete lolluste soovinud oma nime siduda. Minister Akkermanni, tundub aga, suutsid bürokraadid ära rääkida.

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit on aastal 2020 esitanud ka omapoolse eelnõu hoiu-laenuühistute seaduse muutmiseks, kuid see on Rahandusministeeriumi poolt arvesse võtmata jäetud ning mingit arutelu pole toimunud. Nii ongi kokku saadud eelnõu, mis kas vastavalt poliitilisele tellimusele või ametnike küündimatusele tooks seadusena jõustumise korral kaasa hoiu-laenuühistute kui ühistegelise ettevõtluvormi hävingu Eestis. Põhjendused, miks see nii on, oleme korduvalt Rahandusministeeriumile esitanud, kuid need on jäänud tähelepanuta ning ei vääri seega siinkohal üle kordamist – kõik on arhiveeritud ning Rahandusministeeriumile ka hästi teada.

Üks detail väärib veel esitamist. Nimelt 13. detsembri 2022 kohtumisel ütlesid Rahandusministeeriumi esindajad, et Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu aastal 2020 esitatud eelnõust võeti tänasesse eelnõusse sisse reklaamiseadusesse tehtavad muudatused intressi reklaami keelamiseks. Paraku meile valetati häbematult. Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu pakutud eelnõus oli muu hulgas kirjas reklaamiseaduse § 29 täiendamine lõikega 37 järgmisest sõnastuses:

“(37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“.

Ettepaneku mõte oli võrdse kohtlemise põhimõttel keelata intressi reklaamimine nii krediidiasutuste ehk pankade kui ka finantseerimisasutuste (sh hoiu-laenuühistute) poolt selleks, et välistada inimeste hullutamine sobimatu hurraa-reklaamiga. Sellest ettepanekust sai Rahandusministeeriumi „spetsialistide“ töö tulemusena eelnõusse järgmine säte:

„(3) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.

Seega oleks intresside reklaam keelatud vaid hoiu-laenuühistute puhul, mis veel kord näitab, kui väga miskipärast vihatakse Rahandusministeeriumis just hoiu-laenuühistuid ning ollakse valmis neid eraldi diskrimineerima.

Piisab sellest ühest näitest, et saada tervikpilt kogu eelnõu olemusest – hävitada Eestis ühistuline finantstegevus. Kas selleks on tõesti poliitiline tellimus, et muuta Eesti kogu maailmas unikaalseks?

Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu kuuluvad hoiu-laenuühistud nõuavad üksmeelselt, et juhul, kui hoiu-laenuühistute tegevust soovitakse kuidagi täiendavalt reguleerida, toimuks selle kavandamine kooskõlas kaasamise hea tavaga, millele viitasin oma artikli alguses. Et rahandusminister kohtumisel hoiu-laenuühistute esindajatega viitas sellele, et tegemist on poliitilise tellimusega ja eelnõu sellisel kujul peab jõudma jaanuari keskpaigaks Riigikokku, et see suudetaks vastu võtta enne märtsis toimuvaid valimisi, siis peavad Eesti hoiu-laenuühistud oma „võitlustandri“ üle viima Riigikogu tasemele, kus loodetavasti valitseb veel terve mõistus, sest Rahandusministeeriumi jaoks on asjassepuutuva huvirühma seisukohad paljas õhk.

3 kommentaari
  1. aeg nimega imelik 3 nädalat ago
    Reply

    kui tähelepanna, on antud probleem üks killuke aga tegelikkuses on mingi tugev roiskumine ja see pole seotud sõjaga vaid vabandusega sõja nimel. Kui sõda mõjutab inflatsiooni, see on selge. Kui otsuseid võetakse ja treitakse valmis suvaliselt, tundub pigem loovimisena aju sagarates. On tunne, et haldussuutlikus väheneb. Tegelikkuses peaks HLÜ varad riik tagama kodanikele samal moel nagu teistes pankades. Riik saab kodanike käest suurel määral TM, raha on käibes ja muidu oleks kuskil sukasääres. HLÜ tuleks samas keelata SMS laenude andmise teenus või vahendamine sellistele ja peaks olema määratletud kindel EV majandusliku kasumit taotlevate projektide ning ühisosade tugevdamiseks.
    Teiseks, lastetoetuste seadus – see oli ju ka nali , et hala vähesest iibest lõpuks jõudis tasemele , et 1 lapse sünnitaja saab vähem ehk üldse mittemidagi. Lõpuks hakkab midagi muutuma, samas on imelik – naiste kära on TÜHINE ja pigem tõstavad mehed häält, et seadus on toores. Emandad, kes te olete- ? Isanime varjajad? Tegemine oli häbiasi?
    Esimese lapse toetus peaks olema samasuur kui – isata saadud:) irw:) lapse toetus isa lahkuminekul ehk siis vähemasti 200.- EUR (elatisraha suurus).
    Veel ametnikest – kui nt.PPA uurib liiklusavariid ja teab olevat kõrvaloleval ,juhtumi kohas , asutusel kaameraid olevat ning saadab siis mitte asutuse üldmeilile palve video väljastada, vaid “koristajale” – tekib küsimus , kes on need ametnikud – tuhajuhanid ?
    Ja nii käriseb riik praegu – lumehelbekeste sula ? või ajutus? tegelikkuses on kompetentsi puudumine.
    Maanteedeamet – see hakkas ka äkki elama : kuskile on sahtlisse jäänud seisma Punktiarvestus liikluses karistamisel….
    **Hea , et see on seisma jäänud ja see peabki seisma jääma – lihtsalt tuleb võtta rohkem juhilube hoiule ja debiilikutele üldse mitte väljastada(hullumaja tõend oli selleks vanasti). Nüüd soovitakse Veapunktide süsteemi – TEGELIKKUSES TAHETAKSE LUUA UUS ARVESTUSKESKUS, ET kohe järjest pensionile suunduvad riigiametnikud saaksid(ka nt. politseis ju väheneb ealiselt ametnike hulk) analüüsijaiks kuskile kabinetti ehk siis riigipalgale. Mingu koristajateks, äriühingutesse(riik tellib sealt oma asutustele min.palgaga hankeid, irvitamaks nende tööd).
    Seega on tegelikkuses soov kindlustada oma sõpruskonnale mittemingit tulu toov keskus.
    Kui riigiametnikel on praegu juba paljudel – copy-paste süsteem , järgneb abs. teadmatus -arusaam Liiklusest, see on võigas! Milline idiootlik põhjendus – paljudes Euroopa riikides on (aga kõikjal pole niipalju ajutuid ja rahapesijaid 1 m2 kohta).
    Riigis on ikka midagi kõvasti mäda – kui sugutatud lapsi peab kasvatama lasteaed ning kool, kellele seatakse piir ja lapsed võivad kõike teha ning koos vanematega irvitada, sest meil töötab Andmekitse.
    Riigis on abs. väärastunud arusaamad ja tegelikkuses -1. lapsevanem on kasvataja, 2. lasteaed on lapse hoidmiseks kui vanem on tööl ja enne kooli elementaarsete asjade nägemuse saavutamine, 3. kool on haridusetempel, kus antakse teadmisi
    Meil on aga muutunud need kohad realiseerimiseks – riigipalgalistele kohtadele, keda Ülikoolis toodetakse juurde ja praalivad helbekesed.
    Kas keegi on mõelnud- kui riigiametites töötab nt. 20000 ametnikku, spetsialisti ja lisame riigi ameteid toetavate asutiste ning nõukogude jms. kogum- ilmselt 2* niipalju, on see arv mingi keskmisena 45000 ? Jagage see koolis-lasteaias käijate arvule – saate iga lapse kohta vähemalt 1…1,5 ametnikku- ikka vähe veel ?
    Kui isamaalased on võimu juures – on pidevalt plära , vajame juurde usklikke koolidesse ja psühholooge ….
    Haigete laste koht on erikoolides ja lasteasutustes. Idioote ei saa integreerida teistega koos. Tulem on kui Ahvideplaneet, et ettemõeldes oleks parem kui seda aega ei näe – kus mingi…….. mõistab kohut ja otsustab terve mõistusega inimese üleselt.
    Nii on meil viimasel ajal pidevalt tüür …..
    Märtsikuu valimistel tuleks väljalülitada Reformierakond pikemaks ajaks, EKRE ja KESK peaksid saama teha valitsuse koos ning paati võtma lihtsalt siis kolmandaks , SDE või IRL(selle nime enam ei teagi – õigemini, kes nad seal on :), nimi on pidevalt isamaalikumaks muutunud kuid tulutult ja vahel siis midagi suutnud väljakäimistest teha, põhiliselt manipuleerides palkadega hariduses). Isamaalastele tuleks edaspidi lubada vaid – Sots.min ja soovoliniku kohta; justiitsmin., siseministri – siis saaks nende vaadetest kõik selguse koheselt. See pedagoogide jõuguga manipuleerimine nende ja ka teiste poolt , ajab iiveldama – kuskilt ei saa täpset arvu ja nimistikku, ametite loetelu kuuluvusest. Alati järgneb mingil hetkel siis – ülikoolide skp ja siis lastehoiu omad jne. , kummipaelana venimine.
    Meie poliitikute värk on nagu ütlemine: pehmega või näpuga tehtud.
    Keegi ei tea siiani piiri küsimuses – kuhu see 50 milj. EUR mõniaeg tagasi kadus(tegelikult tõsteti palkasid?) , kaugele ollaks piiriehitusega jõutud – meedia on vait , ühtki sõna pole 2022.a. teostusest(Nursipaluga viiakse tähelepanu mujale…).
    Nii on ka see HLÜ teema- riik tahab hämada , et tohutult inimeste poolel aga tegelikkuses lõhnab suurpankade mänguritena , kustutada HLÜ võimalused.
    Millega aga siis see Mart Laar oma nõukoguga Pangas tegeleb ja Finantsinspektsioon ? – Vaikus , nagu Brežnevi aeg – siis sai vähemasti Nõmmiku ja Baskini, Aabeli, Aava … poolt huumorit . Nüüd on huumor keelatud – siis on kohtu keiss kohe , sest lumehelbekestel on ainuke taju – kraapida ja lakkuda nutti , mujale aju ei küüni ja isegi sealt ei leia nad endi väljamõeldud idiootsusi alati üles.

    Head Uut Aastat!

  2. Kuna 3 nädalat ago
    Reply

    ma ise sahkerdamisega ei tegele, ei oska ma ka asja sisuliselt hinnata.
    Kuid kindlasti olen ma intressi/kasviku salastamise vastu. See peab igal sahkerdajal olema avalik ja tagatisega. Kasvõi oma varaga.
    Ei peagi olema mingi kindel arv, vaid kindel suhe, nt eelarvesse. Et HLÜ (ja ka pank!!!) tagab hoiustajale hoiustatud raha kindla muutumissuhte jooksva eelarvega, v.a. 0,5% teeninduskuludeks.
    Toon näite (hoiustaud 2023a 10000€):
    Aasta Eelarve 99,5% suhtest eelarvesse
    2023 17 miljardit 10000
    2024 19 miljardit 9950×(19/17) = 11120,58
    2025 22 miljardit 9950×(22/17) = 12876,47
    Jne.
    Mitte aga nii, et pank maksab aastas 0,25% kasvikut, samas kui eelarve kasvab 10%.
    Kui HLÜ toodab kasumist, jaotub see võrdeliselt liikmete vahel. Kui kahju, jaotub see samuti võrdeliselt liikmete vahel. Kuid hoiustamiseaegne lähteseis peab olema ajas tagatud. Kui seis kehveneb, peavad liikmed selle hüvitama.
    Et ei esineks mingit pettust, peab iga HLÜ ja panga lehelt nägema raha liikumist ja hetke seisu (arvel, võlg, kasum).
    Ainult nii on HLÜ ja pank usaldatav.
    Mõtlen isegi oma paarsada eurot kaalule panna. Eelmise aasta eest sain Sibipangast lausa 3 senti intresse!

    • seb panga intressid 3 nädalat ago

      0.65 eur senti oli intress ja sellest tulumaks riigile , palju kokku sai ? = 1 toos tikku 🙂 oli kasum , millisega ei saa isegi 1 kuu pliidile tuld teha

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.