Meditsiini areng on toonud kaasa eluea pikenemise. Sellega seoses kasvab ka pensionäride arv, mis omakorda nõuab üha suuremaid kulutusi sotsiaalsfäärile. Saabumas on aeg, kus arvukale pensionäride hulgale väljamaksete kindlustamiseks jääb vajaka maksumaksjatest. Midagi tuleb ette võtta, et säästa vananevat ühiskonda elatustaseme drastilise languse eest.
Pensioniea tõstmisele on alternatiiv
Ühe võimalusena on räägitud pensioniea tõstmisest, ent kellele see meeldiks! Praeguse pingelise viiepäevase töönädala tulemuseks ongi paradoks, et eluea pikenemise taustal kahaneb tervelt elatud aastate arv. Seega kasvab pensionäride arv kahest küljest: ühelt poolt seoses eluea pikenemisega ja teiselt poolt tervelt elatud aastate vähenemisega.
Eluea pikenemine on muidugi igati tervitatav, aga meie ülesanne on suurendada tervelt elatud aastate arvu, et võimaldada tulevastel põlvkondadel täisväärtuslikult elada. Meie inimesed lihtsalt pigistatakse 65. eluaastaks tühjaks.
Mis aitaks?
Kindlasti pakuks lahendust see, kui oleks rohkem aega ennast taastada, olla perega ja koguda positiivset energiat. Seda kõike võimaldab neljapäevane töönädal, millest on viimastel aastatel kogu maailmas üha rohkem kõnelema hakatud. Töönädala neljapäevaseks kärpimisest on räägitud Soomes, Saksamaal, Venemaal ja Ameerikas. Eestis katsetas seda edukalt pilootprojektina Elisa.
Mida neljapäevane töönädal annaks ühiskonnale?
Kui tuua piltlik näide, siis 24 tundi ööpäevas töötav mootor on napilt aasta möödudes omadega täiesti läbi, kuid kui sama mootorit koormatakse 14 tundi ööpäevas, siis püsib see kaua aega heas korras. Sama kehtib ka inimeste puhul. Kui on aega taastumiseks, võib säilitada aktiivse eluviisi ja töövõime ka 70-aastasena.
Pidevalt rakkes olles võib aga juba 40-ndates läbi põleda ja jääda ühiskonnale ülalpeetavaks. Lühema töönädala sidumine pensioniea tõusuga vähendaks tunduvalt pensionäride arvu ja langetaks seeläbi eelarve kulutusi sotsiaalhoolekandele.
Neljapäevase töönädala puhul jääb inimestele kolm puhkepäeva, mis on tänast stressirohket elu- ja töökeskkonda silmas pidades taastumiseks hädavajalik. Tööaeg väheneks 20 protsenti ja vaba aeg kasvaks 33 protsenti. Ületöötamine ja sellest tuleneva stressi tagajärjeks on suur enesetappude arv, alkoholism, narkomaania ja kasvav perevägivald.
Neljapäevase töönädalaga väheneks inimeste väljavool maapiirkondadest linnadesse, kuna kolme vaba päeva korral on mõistlik sõita nädalavahetuseks koju. Kahe päeva puhul jääb see aeg liiga lühikeseks. Sama põhimõte kehtiks ka Soomes töötamise korral.
Privaataja suurenemine mõjub hästi peresuhetele, kuna abikaasad saavad olla rohkem koos ja pühenduda laste kasvatamisele. Külad ei jookseks elanikest tühjaks ja säiliks elu ka väljaspool suuri tõmbekeskusi. Olude paranedes võib inimene, kes käis tööl linnas, leida tööd ka kodu juures või hakkab seal ettevõtlusega tegelema.
Neljapäevane töönädal võimaldab inimestel pühendada rohkem aega tervise eest hoolitsemisele. Kasvab nõudlus vabaajateenuste järele, nagu sport, turism, teater ja muu meelelahutus. Väheneb haiguspäevade arv ja invaliidistumine, mis omakorda vähendab kulutusi tervishoiule ning sotsiaaltoetustele.
Uued töökohad
Tekib juurde uusi töökohti, kuna samas mahus tootmiseks ja teenuste osutamiseks tuleb iga nelja töötaja kohta võtta juurde üks uus. Need töökohad täidetakse inimestega, kes pensioniea tõusu tõttu jäävad tööturule.
Elanike tervise paranemine ja pensionäride arvu vähenemine pensioniea tõusu tõttu langetab riigi kulutusi sotsiaalhoolekandele ning tänu sellele saab vähendada maksukoormust. Selle tulemusel jääb neljapäevase töönädala juures töötaja palk samaks või isegi suureneb.
Selleks, et neljapäevase töönädala kehtestamine annaks majanduslikku efekti ja looks uusi töökohti, on vajalik rangelt kontrollida tööajast kinnipidamist. Igasugune ületunnitöö tuleb välistada, sest see on ka praegu üks elanike kehva tervise põhjus.
Neljapäevasele töönädalale üleminekul ja pensioniea tõstmisel 70. eluaastale tuleb esmalt panna paika protseduur. Kas üleminek toimub järk-järgult või kindlal tähtajal? Välja tuleb töötada seadusandlik raamistik ja korralduslikud aktid. Meil on ju veel inimesi, kes osalesid tegevustes, kui kuuepäevaselt töönädalalt mindi üle viiepäevasele. Otstarbekas oleks sõlmida ühiskondlik kokkulepe, mis probleemi tähtsust arvestades oleks erakondadeülene.
Neli päeva tööl ja kolm päeva vaba – see aitaks lahendada väga paljusid probleeme. Aga teeme selle siis ära!
Elektri hinnast võetakse EKRE valitsedes välja CO2 kulu, mis moodustab hinnast umbes poole. Teiseks langetatakse kaevandamis- ja keskkonnatasusid, mis moodustab umbes poole allesjäänud hinnast. Lisaks lõpetab EKRE Eesti Energia kasumi kaudu riigieelarvesse raha kantimise, tagades endiselt firma finantsilise jätkusuutlikkuse, kuid nii, et elektrit müüakse tootmishinna ja kapitalikulu arvestades, mitte ülikasumit taotledes. Kõigi nende sammude astumise järel elektri hind langeb, mis omakorda vähendab ka hinnale lisanduvat käibemaksu. Lõpphind tarbijale saab olla taas 3 senti kWh, nii nagu see oli mõne aasta eest.
EKRE-l on juba, mida ette näidata. 2019.–2021. aastal valitsuses olles andis rahandusminister Martin Helme Eesti Energiale korralduse peatada vanemate energiaplokkide lammutamine ning tagada meie tarbimisvajaduse katmiseks vähemalt 1000 MW tootmisvõimsust. Sellega hoiti ära tuhandete inimeste töötuks jäämine ja just tänu sellele korraldusele on meil praegu üldse elektrit.
Meenutagem meie Mart Helme mõningaid väljaütlemisi, millele alati järgnes kohutav kiljumise ja nahutamiste laviin.
Koroonaviiruse vastu soovitas Mart Helme hanerasva rinna peale määrida. Hiljem teatasid professionaalsed meedikud, et see meede tõepoolest hõlbustab mõningaid haigusnähtusid.
Mart Helme rääkis õõnespeadest, kes Tallinna ülikooli kasutavad kanalina sisserännuks Eestisse. Mõni aeg hiljem tuvastas PPA, et väide vastab tõele.
Mart Helme juhtis tähelepanu sellele, et Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyeni tegevuse tulemusel on Bundeswehri võitlusvõime oluliselt kahanenud, ja soovitas igaks juhuks välja töötada plaani B usaldusväärsete sõjaliste liitlaste leidmiseks. Nüüd on selgunud, et Bundeswehri arsenalides on varustusega tõesti probleeme.
Enne Vene-Ukraina sõja uue aktiivse faasi algust 24. veebruaril 2022 näitas Mart Helme kaardil, kuidas Ukraina on geograafiliselt kolmest küljest sisse piiratud, ja märkis murelikult, et selline seis lausa kutsub agressorit olukorda ära kasutama ning alustama pealetungi. Mis ka juhtus.
Suur-suur osa meestest ei ela juba praegu pensionieani. Ligi veerand sureb 50.eluaastates. Riiki see ei huvita.Ühiskond aga vaesub, sest naised jäävad 40 aastaselt leskedeks, teismelised lapsed jäävad isadeta, 70-aastased emad matavad oma poegi ja mehe ülesanne pere heaolu loomisel jääb täitmata. Kust see rikkus siis tuleb? Et siis ei pea seda 500-eurost pensioni maksma? Üleliigsed mehed? Haige mõtteviis. Täiesti HAIGE !!!