Ismail Mirzojev, Tartu linnavolikogu liige ja Keskerakonna kandidaat Riigikogu valimistel Tartu linna ringkonnas
Enamikus Euroopa riikides on kasutusel astmeline tulumaksusüsteem, välja arvatud Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias, mis kasutavad ühtlast maksumäära. Nende kolme riigi majanduskasvu arvnäitajaid vaadates selgub, et need riigid asuvad Euroopa Liidu tabeli viimases osas.
Astmelise tulumaksu on valinud ülejäänud Euroopa, sealhulgas ka Põhjamaad ning teised majanduslikult edukamad riigid. Kõige konkurentsivõimelisemad riigid kasutavad üksikisiku tulu maksustamisel astmelist süsteemi. Maailma kümne konkurentsivõimelisema hulgas pole ainsatki erandit ehk Reformierakond võtab eeskujuks vaesed riigid.
Praegune tulumaksusüsteem ei ole täiuslik ning tekitas algusaastatel palju segadust, kuid aja jooksul on rahvas sellega harjunud. Samas tuleb tõdeda, et aeg on piisavalt küps edasiminekuks ning Eestis tuleks kehtestada päriselt astmeline tulumaksusüsteem, mis oleks kergemini arvutatav ja läbipaistvam. Ja mis peamine, värskendused läbinud süsteem peaks toetama väikese ja keskmise palgaga kodanikke. Nende põhivajadused võiksid saada kaetud nende enda palga eest ning nad ei peaks toetuse saamiseks pöörduma riigi poole.
Astmeline tulumaks on teiste Euroopa riikide näitel end õigustanud. Üks eelistest on, et maksusummad jaotuvad üksikisikutel õiglaselt, sõltuvalt nende jõukusest. See tähendab, et valitsus on asjakohaselt nihutanud maksukoormuse madalama sissetulekuga inimestelt kõrgema sissetulekuga inimestele.
Väiksema maksukoormuse korral võivad vähem teenivad inimesed kulutada rohkem raha esmatarvetele, nagu näiteks toiduained, riided ning hügieenitarbed, mis võib aidata majandust parandada ning tööhõivet suurendada. Nõudluse suurenemine avaldab positiivset mõju ettevõtete müügi- ja kasumlikkuse ootustele. Võib oodata investeeringute kasvu ja seeläbi majanduskasvu veelgi suurendada.
Progressiivne maksumudel aitab valitsusel ka rohkem makse teenida. Kuna üksikisik teenib rohkem raha ja läheb kõrgematesse maksuvahemikesse, panustavad nad kõrgemaid protsente.
See toetab taristuga seotud plaane, nagu teede ja sildade ehitamine või parandamine, ning samuti sotsiaalprogramme. See võib aidata parandada üldisi elutingimusi ja pakkuda madalama sissetulekuga inimestele võimalusi, mis aitavad neil teenida rohkem raha või parandada enda heaolu.
Keskerakonna ettepanek on muuta astmeline tulumaks läbipaistvamaks, lihtsamaks ja õiglasemaks ning see koosneb kolmest sammust: tõsta maksuvaba tulu kõigil alampalgani, mis on 2023. aastal 725 eurot; kuni kahekordse keskmise palgani (3400 eurot) kehtib praegune 20-protsendine tulumaks; kahekordset keskmist palka ületavalt summalt tuleks maksta 30 protsenti tulumaksu.
Sellise muudatuse korral võidavad näiteks alampalka teenivad inimesed võrreldes praegusega 540 eurot aastas ning üht kuni kahte keskmist palka teenivate inimeste võit tuleb kuni 1740 eurot aastas.
Kui jõukad panustavad rohkem, on see küpse ühiskonna tunnusmärk.
Riigina peame tagama, et meie elanikud saaksid iseseisvalt hakkama oma sissetulekutega ning maksusüsteem oleks õiglane ja läbipaistev kõigile. Toetuste pidev väljatöötamine ning maksmine näitab ainult seda, et riigina oleme teinud vigu. Peame rohkem panustama pikaajalise mõjuga meetmetesse.