Sulge pani haarama Postimehe juhtkiri (06.02.23) pealkirjaga «Eakate heaks saab rohkem teha». See põhineb uudisel, et oleme pensionäride heaolus eelmisel aastal tunamullusega võrreldes madalamale langenud. Kas see just uudis ongi, sest Euroopa Komisjoni korduvad analüüsid on juba ammu terava probleemina välja toonud Eesti pensionäride vaesuse.
Kahjuks on meie pensionärid Euroopa vaesemate hulgas
OECD hiljutine uurimus tõi kriitiliselt välja, et Eesti on Lõuna-Korea järel suuruselt teine suhtelises vaesuses elavate pensionäridega riik. Miks see nii on?
Olen lõpetamas riigikogu viiendat koosseisu ja seetõttu mäletan küllaltki täpselt kogu seda aastatepikkust tralli pensionide ja varem, Mart Laari valitsuste ajal veel elatusrahadeks nimetatud toetuste ümber. Elatusrahad olid mitu aastat järjest külmutatud ehk tõusid paari krooni võrra ja peaminister ähvardas neid isegi vähendada. Alles Keskerakonna võimule tulekuga koos Reformierakonnaga sai pensionipoliitikat muuta ja pensione suurendada.
Tahtmata kriitiline olla, pean siiski ütlema, et pensionide tõstmise osas on Keskerakonnal olnud läbi aegade väga raske teiste erakondadega konsensust leida. Kuigi keskpartei valimisplatvormides on vanema põlvkonna elatustaseme tõstmine alati esikohal olnud, pole koalitsioonikaaslastega selles osas ühist keelt leitud.
Ka praegu, vaadates paljulapseliste perede külluslikku toetust, tundub 20-eurone pensionitõus ikka enam kui nadi. Võime küll öelda, et iga-aastane palga kasvuga seotud pensionide indekseerimine kasvatab eakate sissetulekuid, kuid see kasv on minimaalne, samas kui elukalliduse pikkade sammudega ees astub. Kui hinnakasv ja inflatsioon on palkade tõusust suuremad, langeb kohe ka eakate toimetulek, elatustase ja elukvaliteet.
Reaalpension langeb
Koos ostujõud kukkumisega langeb ka reaalpension, sest pensionäride ostukorv on märksa erinev tavatarbijast. Kallid arstirohud, abivahendite ost ja rent, taastusravi ja muu spetsiifiline, mida eakas vajab rohkem kui tavainimene, madaldab veelgi ta elujärge. Ja mõistagi mõjutavad eaka toimetulekut ka enam kui teisi ka kõikvõimalikud tarbimismaksud – käibemaks, aktsiisid, sest need on oma iseloomult regressiivsed.
Mida väiksem on sissetulek, seda rohkem sa suhtena pensionisse oma igapäevase toidu tarbeks ära maksad. Vaesematel lähebki toidule üle poole sissetulekust. Seepärast aitaks eakaid väga palju toidu käibemaksu alandamine, milliseid ettepanekuid on Keskerakond korduvalt teinud ja mis pole kahjuks kunagi teiste erakondade toetust leidnud.
Nagu teame, on eriti raske toime tulla üksi elavatel eakatel ja selleks on Keskerakond korduvalt teinud ettepanekuid lesepensioni sisseseadmiseks, et üksi jäänud inimene saaks selle pensioni, mis abikaasal ehk suurem oli.
Parlamendis pole ettepanek toetust leidnud. Jälle teada fakt, et 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis koges suhtelist vaesust eelmisel aastal 82,8% elanikest, mis on liikunud kahjuks tõusujoones. Mõjuriks on suuresti keskmise vanaduspensioni suurus, mis jääb alla suhtelise vaesuse piiri.
II samba tühi lubadus
Kui II pensionisammas vabaks lasti, lubati, et nüüd saame selle võrra eakate pensione rohkem tõsta. Lubati tagasi maksta see raha, mida oligi aastaid pensionifondist nooremate II samba tarvis ära võeti ja mistõttu olidki pensionid aastaid väiksemad. Seda aga kahjuks ei tehtud.
Kui rääkida pensionide iga-aastasest indekseerimisest, siis sellega saaks rahul olla alles siis, kui pensionid oleks tõstetud Euroopa keskmisele tasemele. Kuni nad seda ei ole, tulebki pensione erakorraliselt tõsta, ainult see viiks meid arenenud riikidega võrdsemale positsioonile.
Kahjuks on see jutt aastaid läinud kurtidele kõrvadele. Need inimesed on meie vanaemad, vanaisad, emad, isad. Pensionärid on oma panuse ammu andnud ja maksud meie tänasesse ellu juba ette ära maksnud. Nüüd väärivad nad ka paremat pensioni, kuid kahjuks üks valitsuskoalitsioon teise järel, vaatab küsimusele läbi sõrmede. Meie kohus on nüüd neile pensioni maksta.
Tegelikult on Eesti riik meie pensionäridele ammu võlgu jäänud. Keskerakond on püüdnud seda ülekohut vähendada, kuid erinevate koalitsioonikaaslastega pole see alati õnnestunud. Postimehel on õigus, et eakate heaks saab rohkem ära teha. Saaks, kui riigil selleks tahet oleks. Aga seda tahet ei paista olevat ka märtsivalimiste lubadustes valijaile.
Jälle üks imearmas keskerakondlane ja kõik on õige mida ta kirjutab. Selle valitsuse ajal mis praegu on pole pensionäridel midagi head loota. Kõige hullrm oli Laari valitsemise ajal kus kõik läks kallimaks eriti korterihinnadö tekkisid kodutud ja nende seas oli ka pensionäre. Siis tuli Siim Kallas ja kutsus valitsusse edgar Savisaare kes tõstis pensioni 30 protsenti ja elu läks paremaks ka mitmes teises valdkonnas. Kaks tarka meest suudavad palju. Siim Kallas on Ainuke reformierakondlane keda ma austan. Omad laimasid teda ja asemele tuli Ansip kelle valitsemise ajal kõik veeres allamäge, kaotati arstiabu saamise võimalus kohapeal, õpetajate palgad olid imeväikesed, pensione ei tõstetud jne. Võib palju kirjutada mida ei tehtud.Praegune valitsus ei hooli vaesematest inimestest ja midagi positiivset on raske leida nende tegevuses.Keskerakondlik valitsus on teinud palju head ja teeks veel. Andke võimalus.
See Laul ju enam ei laula!
Läks pinsile.
Ei laula, ei kantiteeri kah.
enam ei kandideeri, pole vaja ka luulutada.
Variserlik jutt. Reformi ja teiste paremliberaalide poolt seetõttu, et valetavad nagu alati. Keski poolt aga seetõttu, et tegelikkuses on nad arad ja ütlevad lubadustest lahti. Miks loobus Ratas kergesti, vähimagi võitluseta valitsusjuhi kohast, kui korruptsioon Porto Francoga seonduvalt ei ole praeguseni tõendatud? Kesk saab 15 protsenti, ja neile on i asespiikri ja mõni komisjonikese koht väga hea, ja kõik on rahul. Valida tuleb sirge seljaga aus erakond, kes nii kergesti alla ei anna ja oma lubadustest ei tagane.
Jah, arvasite õigesti, mis erakond see on. Nelja tähega….
Rahvuslik omapära ?
Siis seepärast omgi vaja lesepensionut,mitte aga lisa KÕIKIDELE üksikutele alla 500 eur pensioniga eakatele,et
Marika pensionileläheb. Kas riigikogulase pensi. ei jatku.
Muidu aga kirjutab õigust,
nt.jaanuar 2023 , normtunnid , +4 ületundi , +4 tundi riigipüha ja sissetulek 678.- netto. Töölkäimise kaugus – 2*47 km. Buss – äripäevadel saab liigelda, puhkepäevadel tööle ei saa – siis tuleb vaksalisse magama minna kuni tööle.
Tööl ei käiks kui 45 aasta pensioniaastate eest ei saaks tühist raha – 640.- , tegelikult töötatud aastaid 50, arvesse ei lähe töötuna oldud aeg 2* 6 kuud ja mõned aastad langetavad aastaid – kus palk oli alla keskmist palka.
Tegelikkus on meie riigis – mida kõrgemaks tõstetakse riigi keskmine palk ühelosal töötavaist, seda madalamaks jääb pensioniaastate staaž enamus teeninduses töötavail kohtadel olijail ja pension – toimetuleku alus.