Esimene maksutõus hakkab tõsiasjaks saama. Loodav valitsuskoalitsioon on otsustanud ära kaotada Keskerakonna initsiatiivil käivitatud tasuta ühistranspordi ja kehtestada ühistranspordimaksu ehk bussiga sõitjatel tuleb hakata piletiraha maksma. Loomulikult teeb Keskerakond kõik endast oleneva, et see plaan teoks ei saaks, kuid samas on kurb vaadata, kuidas maainimeste käekäigu eest seista lubanud sotside esimees Lauri Läänemets laseb sel kõigel juhtuda.
Poliitilisse olukorda süvenedes ei ole selles tegelikult midagi imekspandavat, sest Läänemets teab väga hästi, et kui sotsid peaksid hakkama läbirääkimistel nõudmisi esitama, öeldakse neile kiiresti «Adjöö!». Samuti riigikogusse valitud Jürgen Ligile (Reformierakond) ei ole mul selles suhtes aga midagi ette heita, sest tema käib Järva- ja Viljandimaal ainult kandideerimas ning on teada, et tasakaalustatud regionaalne areng talle korda ei lähe.
Luksemburgis on terves riigis tasuta transport
Kui palju võiks Järvamaal bussipilet maksma hakata? Täit selgust veel ei ole, kuid võrdluseks saab tuua, et Pärnumaa ühistranspordikeskuse korraldatavatel maakonna bussiliinidel tuleb sularaha eest tunnipiletit soetades välja käia kaks eurot. 30 päeva pilet maksab 15 eurot, mis teeb igapäevasõitjatele aastaseks kuluks 180 eurot. Mõistan, et valitsust moodustavate erakondade juhtivpoliitikutele, kelle kokkupuude ühistranspordiga on tagasihoidlik, ei ole tegu märkimisväärse kulutusega, kuid maainimene loeb praeguses erakordse inflatsiooni tingimuses hoolega iga eurot.
Ligi viis aastat eri Eesti maakondades kehtinud tasuta ühistransport on muutunud inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning reisijad kinnitasid «Aktuaalse kaamera» tehtud uudislugudes, et uue valitsuse plaan ei ole neile meeltmööda. Aga ju teavad Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside juhid paremini.
Kriitikud toovad esile, et tasuta ühistransport ei jõua hajaasustusega piirkondades iga talumajani ja bussid vuravad külateedel pooltühjalt, kuid siinkohal tuleb ausalt tunnistada, et piletiraha kehtestamine seda probleemi ei lahenda. Keskerakond ei ole pead liiva alla peitnud ning oleme nõus, et ühistransport peab ühiskonnas toimuvate muutustega sammu pidama ja mööname, et mõnedes piirkondades tuleb liinivõrk üle vaadata. Kindel on aga see, et tasuta ühistranspordi kaotamine ja inimestele lisakoormise kehtestamine reisijate arvu ei suurenda.
Vastupidiselt valitsuse plaanidele tuleks tasuta ühistransporti lisaraha ja -tähelepanu suunata ning teha piletivaba sõit võimalikuks kõikjal Eestis. Meil tasuks võtta eeskuju Luksemburgist, kus kehtestati 2020. aastal üleriiklikult tasuta ühistransport nii elanikele kui ka turistidele. Seda nii bussis, trammis kui ka rongis. Riik, kus keskmine palk on ligikaudu 6000 eurot, püüab selle abil toetada vähekindlustatud inimesi ja vähendada liikluskoormust.
Järvamaal reisijate arv suureneb
Pärast Covid-19 pandeemiat on tasuta ühistranspordi kasutajate arv kõvasti suurenenud. Tallinna ühistranspordiga tehtud valideeritud sõitude arv on tõusnud rohkem kui 30 protsendi võrra kui võrrelda 2023. aasta esimesi kuid 2022. aasta esimeste kuudega. Siinkohal tasub meenutada, et kui tasuta ühistransport 2018. aastal Järvamaal kehtima hakkas, tõusis aastane reisijate arv 100 000 võrra. Rõõm on tõdeda, et kasv jätkub. Kui 2021. aastal oli Järvamaa ühistranspordis ligi 472 000 reisijat, siis mullu kasvas see ligi 500 000-ni. Ka käesolev aasta kulgeb tõusvas joones – kui 2022. aasta jaanuaris oli 43 500 reisijat, siis tänavu esimese kuu jooksul oli nende arv kerkinud 46 600-ni.
Mulle läks sügavalt hinge Põhja-Pärnumaa vallavanema Aivar Mäe hiljutine tõdemus, et uue riigikogu prioriteet peaks olema vaadata Tallinnast ja Tartust kaugemale ning uurida reaalset elu, sest kümne aasta pärast, kui kõik on kokku varisenud, on hilja hakata mõtlema, kuidas inimesi maale tagasi suunata. Kahjuks on tasuta ühistranspordi kaotamine esimene samm maaelu väljasuretamise suunas.