Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimehe Mihhail Kõlvarti hinnangul soodustab uue valitsusliidu koalitsioonileping hinnatõusu, kärbib Eesti majanduse konkurentsivõimet, kahandab riigi usaldusväärsust ja tekitab ministeeriumide tegevusvaldkondade ümberjaotamisega kaose.
“Koalitsioonileping seab kahtluse alla riigi usaldusväärsuse ja järjepidevuse. Peaminister Kaja Kallas kinnitas veel enne Riigikogu valimisi, et maksud ei tõuse, kuid vaatamata sellele tõstetakse neid ikka,” ütles Kõlvart. “Kui riik lubas alles mullu maksta suurperedele toetust ja võttis vastu seadusemuudatuse, siis ei saa seda mõni kuu hiljem muuta.”
Kõlvarti sõnul on suurperede toetuste osas heitlikku meelt väljendanud eeskätt sotsiaaldemokraadid, kes andsid ühes teiste erakondadega suurperede toetuse seaduseelnõu sisse, võtsid hiljem sellelt allkirjad tagasi, andsid eelnõu uuesti sisse ja on nüüd taaskord meelt muutnud.
“Koalitsioonilepingust kumab läbi Reformierakonna mitmeaastane tegevusplaan, kus panustatakse sellele, et tänased ebapopulaarsed otsused on nelja aasta pärast unustatud ning järgmisteks Riigikogu valimisteks on riigikassa maksutuluga kosunud nii palju, et valijatele taaskord meelehead pakkuda. “Teatavasti avalikus sektoris alampalga tõstmine 60 protsendile mediaanpalgast on Euroopa Liidu direktiivist tulenev kohustus,” märkis Kõlvart. “Iseküsimus on, kas sotsiaaldemokraadid on veel valitsuses, kui nende lubaduste täitmise aeg kätte jõuab.”
“Maksutõusud ega kahanevad taristuinvesteeringud ei toeta paraku Eesti majanduskasvu. Nii ei ole plaanis Tallinn-Tartu ega Tallinn-Pärnu maantee väljaehitamine ja seda ka vaatamata Euroopa Liidu ees võetud kohustustele,” tõdes Kõlvart. “Koalitsioonilepingust jääb ebaselgeks põlevkivisektorit puudutav osa, sest põlevkivi ei tähenda üksnes elektritootmist. Varustuskindlus energiaga on niisama oluline kui ka uued tehnoloogiad, CO2 vähendamine ja hoiustamine. Ent löögi alla satuvad teisedki sektorid – pärast rasket koroonapandeemiat hotelle eest ootav käibemaksutõus 9 protsendilt 22-le, on kahetsusväärne.”
Ühtlasi tekitab Kõlvarti sõnul arusaamatust ja küsitavust ministeeriumide segipaiskamine ja uute moodustamine. “Selgusetuks jääb nende otsuste ajend, millele toetudes need otsused tehakse. Ka ei olnud kahe ministeeriumi ehk keskkonna- ja maaeluministeeriumi senisel kujul kaotamine ning majandusministeeriumi ülesannetest ilmajätmine arutusel valimiste eel. Maaeluministeeriumi kaotamine tähendab enamat kui ühe riigiasutuse likvideerimist, andes signaali sajandite vältel meie rahvale oluliseks olnud maaelule. Eesmärk peaks olema olemasolevate ministeeriumide tõhususe tagamine, sest kuidas kujutame ette maaeluministeeriumi baasil ühistransporti, muuhulgas lennundust juhtivat ministeerimi? Loodetavasti ei lõpe see kaosega eluga maal ega õhus,” rääkis Kõlvart.
Eesti Linnade ja Valdade Liitu juhtiva Kõlvarti hinnangul ei ole ka kohalikele omavalitsustele maksutulude jaotus piisav, et tagada nende toimetulek ning siinkohal ei saa ka lähtuda nö rikkamate ja nõrgemate omavalitsuse toetuste ümberjagamisest. “Kõik maksu- ja hinnatõusud tekitavad toimetulekuprobleeme ning täiendavat koormust ka kõigile kohalikele omavalitsustele, ent paraku selleks täiendavaid vahendeid selleks ei ole. Reklaami- ja turismimaks annab omavalitsusele väikseid tulusid, samas kui täiendavaid makse tuleb küsida ikka sellesama maksumaksja käest, keda ootavad niigi riiklikud maksutõusud,” nentis Kõlvart.