President Alar Karis sõnas hiljuti Vikerraadiole antud usutluses: „Kui rääkida maksuküürust, siis ma ei ole kindel, et iga valija, kes läks hääletama, selgelt aru sai, mis see maksuküür on.“
Valimiste eel ei pidanudki me sellest teadma, niisamuti nagu riigi rahanduse tegelikust seisust, mis reformierakondlasest rahandusministri kinnitusel olevat olnud vastutustundlik ning eelarvetasakaalu poole liikuvat. Alles pärast valimisi selgus, et veidi – ca 1,5 miljardit – on puudu.
Nüüd on valimised läbi ja kõik, mida erakondade valimisplatvormidest võis lugeda, tuleb unustada. Valitsuskoalitsiooni otsustatut, mida seal ei olnud, tuleb juurde fantaseerida – tulumaksu tõus, käibemaksu tõus, automaks jne. Keskerakond oli ainus, kes vähemalt proovis maksutemaatikat üles tõstata. Õppetund tulevikuks nii erakondadele kui ka valijatele – vahet pole, mida programmi kirjutad. Kuid karmim õppetund ootab veel ees ja just väiksemat sissetulekut teenivaid inimesi.
Kokkuhoid nõrgimatelt
Niinimetatud „maksuküüru“ kaotamine, mis oli Reformierakonna põhilubadus, maksab ca 470 miljonit eurot. Sisuliselt tähendab see senise tulumaksuvaba miinimumi astmelisuse kaotamist. Süsteemi lõpetamist, mille käigus tehti 2018. aastal ära aegade suurim tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni (täna 654 eurot), madalat ja keskmist palka teenivad inimesed võitsid kuni 64 eurot kuus, alates 2100 eurot teenivad inimesed panustasid maksuna enam 36 eurot, sest nende tulumaksuvaba miinimum oli null. 2017. aastast on selle ümber käinud madin – küll on liiga keeruline, küll karistab töökat ja lõhub pürgimist edu pilvedesse.
Nüüd on koalitsiooni plaan tõsta tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kõigile. Seega nt 3000 eurose kuupalga puhul on täna netosissetulek 2313 eurot. Reformierakonna plaaniga oleks see 2453 eurot. Enam kui sada eurot kuus rohkem, pole paha! Teenides 1500 eurot brutopalka, oleks täna summa kontol 1244 eurot. „Uue ja parema“ süsteemiga oleks see aga hämmastav 1296 eurot ehk võit 50 eurot.
See on muidugi tohutult palju parem ja õiglasem maksuküür kui see eelmine… Need numbrid muidugi muutuvad, sest plaanis on ka tulumaksu tõstmine paari protsendi võrra. Huvitaval kombel tehakse see 2025, samal ajal kui käibemaks tõuseb juba 2024… Totaalse segaduse, teadmatuse ja hindade taustal eriti veider järjekord.
Käibemaksu tõus keset hinnarallit!
Nüanssidesse ja pikemasse vaidlusesse minemata, tuleks täna vastata, kas see ikka on rekordinflatsiooni ja toiduhindade kõrval kõige põletavam probleem. „Aga me küsisime selleks mandaati ja saime!“ võiksid reformierakondlased muidugi vastata. Aga muuks te ju mandaati ei küsinud! Mitte ainult sibul ise, aga ka selle hind ajab juba nutma. Niisamuti ka kõik teised toiduainete hinnad. Raviks pakub koalitsioon keset hinnarallit käibemaksu tõusu! Selgelt tähendab see ostukorvis veelgi suuremaid valikute tegemisi just väiksemat sissetulekut teenivate inimeste poolt, kelle põhikulud kommunaalarved ja toiduarved ongi.
Isegi tasuta ühistransport on valitsejate hinnangul see koht, kust tuleb võtta ära kindlasti ca 10 miljonit eurot. Just see on summa, mis võiks olla tulu, kui kaotada tasuta sõit. Tuletame meelde, et ühistransport, sealhulgas bussisõit on niikuinii suuremas osas alati olnud doteeritud. Asi, millest võimulolijad ei ole kunagi hästi aru saanud on, et eriti just maapiirkondades on tegemist sisuliselt sotsiaalse projektiga, mis võimaldab käia kaugemal tööl ning mitte oma niigi väikest palka tööl käimiseks ära kulutada.
Maksutõusudega võiks leppida, kui…
Ootan huvi ja kartusega automaksu. Jevgeni Ossinovski tõi välja, et automaks on oluline muu hulgas kliimaeesmärkide täitmiseks. Kuigi konkreetseid otsuseid ei ole veel välja öeldud, sõnas Mart Võrklaev, et automaksu põhikriteerium saab olema CO2 heitmed.
Nendest lausetest saab järeldada, kuhu riigi käsi hakkab olema suunatud. Ega uued autod ei tossa, ikka vanad. Näis, kas tehakse selgeks seegi, et see 98. aasta diisel Passat tuleks nüüd elektriauto vastu vahetada. Vastasel juhul maksad seni, kuni jõuad endale paremat autot lubada. Vat see paneb pea tööle, kuidas rikkust kasvatada!
See, et Eesti maksukoormus on üks Euroopa madalamaid, on tõepoolest ju kirjades nii. Ja riigi rahanduse seisu parandamisega võiks ka justkui nõus olla. Kvaliteetsed teenused maksavad ja raha on juurde vaja nii tervishoidu, riigikaitsesse kui ka mujale.
Aga prioriteedid ja alguspunktid on totaalselt valed. Me ei räägi mitte mingilgi määral nt pankade kasumite maksustamisest, välismaiste tehnoloogiahiidude maksustamisest, kinnisvaramaksudest… ei, me alustame kõige väiksemat palka teenivatest inimestest ja lapime miljardit mõne miljoni kaupa, korjates eurod vaesematelt. Nüüd siis ikkagi teame, mida see maksuküüru kaotamine tähendas – madalapalgaliste lohku tõmbamist.
Ju meil on siis palju rikkaid sest vaesemad poleks ju hakanud hääletama reformierakonna poolt teades et mitte midagi head nendelt loota pole. kes ei tahaks riigikokku, hea palk ja paöjudel pole seal midagi teha, tõsta kätt ja ole selle poolt mida nõuavad reformierakondlased.Muidugi on ka neid kes on vastu aga nad on vähemuses.endale tõstavad palka aga üliõpilased peavad tööl käima ja õppima. nendele raha ei jätku, maal suletakse koole, õpetajad läävad töötuks, lapsed peavad kaugel koolis käima jne. rikkad sõidavad limusiinidega päise päeva ajal müüda linna vaesemad kasutavad linnatransporti kuid ka siin see tasuliseks teha. muidugi Kaja Kallast ei huvita vaesemate elu ja vaevalt ta tebki sellest midagi. ta ju õõtsub rahahunniku otsas ja ei hooligi sellest et mõned lapsed on näljas. sellelt valitsuselt ei saa oodata midagi head.Aga ju siis nende valijad ootavad.olen väga pettunud.