Loodav valitsuskoalitsioon eirab tervisevaldkonna peamisi väljakutseid. Solidaarse tervishoiusüsteemi tugevdamise asemel flirditakse erarahastuse suurema kaasamisega, mis tõlkes tähendab ebavõrdsuse süvenemist arstiabi kättesaadavuses.
Koalitsioonileping kõneleb küll digilahenduste uuendamisest ja personaalsest lähenemisest, kuid ei paku lahendusi ravijärjekordade lühendamiseks, perearstikriisi ületamiseks, ravimite kättesaadavuse parandamiseks, kõigile ravikindlustuse tagamiseks ega vajalike taristuinvesteeringute teostamiseks, sh aastakümneid oodatud Tallinna Haigla rajamiseks.
Eesti tervisesüsteemi rahastusmudeli jätkusuutmatusele on tähelepanu juhtinud nii mõttekoda Praxis, Arenguseire Keskus kui ka kohalikud ja rahvusvahelised tervisevaldkonna organisatsioonid juba aastaid. Vajame erakondade ülest kokkulepet solidaarse tervisesüsteemi tugevdamiseks ja jätkusuutliku rahastuse tagamiseks. Töötasin selle nimel ministrina ning rõhutasin sama ka valimiseelsetes debattides. Paraku piirdub loodava valitsuskoalitsiooni kokkulepe pelgalt lubadusega viia läbi tervishoiu rahastamise analüüs. Kuigi neid analüüse on tehtud juba aastaid ja tulemusedki ette teada.
Mõlemad Jüri Ratase juhitud valitsused tugevdasid solidaarset tervishoiusüsteemi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ametiajal hakkasime maksma riigi poolt ravikindlustusmaksu ka mittetöötavate vanaduspensionäride eest, mis toob valdkonda sadu miljoneid lisaraha. Minu ministriks oleku ajal eraldasime tervisekassale aastateks 2021-2024 täiendavalt 540 miljonit eurot tegevustoetust raviteenuste kättesaadavuse parandamiseks.
Samuti tegelesime tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide järelkasvu suurendamisega, sõlmides õdede konsensusleppe, rahastades psühholoogide kutseaastat ja tõstes residentuuri vastuvõtuarve. Suunasime hädavajalikku lisaraha ka hambaravisse ning panustasime märkimisväärselt tervishoiutaristu uuendamisse kogu riigis.
Nüüd tuleb astuda järgmised sammud, mitte naiivselt loota, et aastakümneid kestnud tervisevaldkonna alarahastus iseenesest laheneb või mingi müstiline eraraha rahva tervise päästab.
Eestis on inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel niigi liiga kõrge moodustades ligi 25 protsenti tervishoiu kogukuludest (rahvusvaheliselt peetakse rahuldavaks 15-protsendilist taset). Praeguse rahastusmudeliga jätkamine tähendaks ravijärjekordade pikenemist, tervishoiutöötajate puuduse süvenemist ning inimeste omaosaluse kasvu ehk kokkuvõttes solidaarse tervisesüsteemi murenemist. Jutud eraravikindlustuse laiendamisest ja muust säärasest on asendustegevus, mis ei aita kuidagi suuremat osa patsientidest.
Tervisevaldkonnale lisaraha leidmiseks on laias laastus kaks võimalust: eraldada tervisekassale ka edaspidi täiendavat tegevustoetust muude maksutulude arvelt (nagu tegime minu ametiajal) või suurendada ravikindlustusmaksu kogumist laiendades maksubaasi ehk tuluallikaid, millelt ravikindlustusmaksu tasutakse.
Aasta-aastalt kasvab inimeste arv, kes ei tööta traditsioonilise töölepinguga ning ei panusta tihti ühisesse ravieelarvesse, kuid vajavad sarnaselt meile kõigile tervishoiuteenuseid. Tervishoiu rahastamise reformiga koos tuleks tagada kõigile Eestis elavatele inimestele ravikindlustus ehk kehtestada universaalne ravikindlustus (nagu enamikes Euroopa Liidu riikides ja Põhjamaades).
Ühtlasi pean väga oluliseks tiheda koostöö jätkamist Eesti Perearstide Seltsi ja tervisevaldkonnaga laiemalt esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisel ja rakendamisel. Panustades esmatasandisse toome terviseteenused elanikele lähemale, sekkume varem, et ennetada haiguste süvenemist, tagame õigeaegse ravi krooniliselt haigetele ning hoolitseme inimeste eest kogu elukaare vältel.
Samuti tuleb jätkata tervishoiutaristu uuendamisega üle riigi ja Tallinna Haigla rajamisega, et tõsta tervisesüsteemi võimekust ja kriisivalmidust. Kaasaegsed ja läbimõeldud tööruumid toetavad tervishoiutöötajaid, võimaldavad kasutada uusi seadmeid ja tehnoloogiaid ning pakuvad patsientidele mugavamaid ja ohutumaid terviseteenuseid.
Tervisevaldkonna ees seisvate väljakutsete hulk on tegelikult veel suurem, kuid kõigi nimetatud tegevustega jätkamine on tervisesüsteemi toimepidevuse eelduseks. Seetõttu loodan siiralt, et nõrka ja diletantlikku koalitsioonilepingut suudab tasakaalustada valdkonda mõistev ja pühendunud minister.
veel mitte rahandusminister aga tundes juba pilvedes ennast – põrutas Isamaa esindajale , naisterahvale paari kordusega – … mingid sõnaühendid sigatsemine ….
Saatejuht pidi isegi märkust tegema – aga ei kollast ega punast kaarti:)?!
Vähemasti on algus tehtud – see ongi see reformikate labane keel , mida nad tahavad muuta vihakõneks teiste poolt kasutamisel. Aga see ei ole vihakõne, see on labasus ja pesuehtne!