Eelmise valitsuse ebaõnnestunud majanduspoliitika ja uue valitsuse kallid programmilised lubadused on viinud Eesti olukorda, kus riigieelarve miinus on üle miljardi euro ning selle katmiseks peab vähendama toetusi, tõstma olemasolevaid makse ja ka uusi makse rakendama.
Üks vastuolulisemaid ettepanekuid on automaks, mille abil loodab uus valitsus koguda 120 miljonit eurot aastas. See summa on suur vaid esmapilgul – ainuüksi Reformierakonna poolt pakutud tulumaksureformi iga-aastane hind on kolm korda suurem -, kuid siiski tähendab see keskmiselt 141 eurot maksu ühe auto kohta aastas.
Lööb vaesemaid
Nagu ka tulumaksureform, mis jätab rikkamatele rohkem raha, lööb ka plaanitud automaks just vaesemaid inimesi. Uus valitsus kavatseb automaksu arvutamisel lähtuda vaid auto keskkonnamõjust, mis suure tõenäosusega tähendab CO2 emissioonide maksustamist. Keskmise Eesti auto vanus on 13 aastat ja vanemate autode CO2 emissiooni näitajad on väga suured.
See tähendab, et uute, säästlikumate autode omanikud pääsevad suure automaksu maksmisest, kuid vaesemad inimesed, kelle kasutuses on vanad amortiseerunud autod, peavad tulevikus maksma meeletuid summasid. Näiteks võib põllumehe nö kastiauto automaks olla tuhat eurot aastas, mis on tõsine probleem mitmest vaatenurgast.
Kellele müüa vana auto?
Kindlasti pean mainima, et automaksul on terve rida positiivseid aspekte. Lisaks riigieelarvesse laekuvatele miljonitele on sellel ka positiivne mõju keskkonnale. Linnapildist kaovad autoromud, mille omanikud ei suuda automaksu maksta.
Need inimesed, kes plaanivad uut autot osta, hakkavad tõepoolest teadlikumat valikut tegema, lisaks võivad suurlinnade elanikud autost loobuda ühistranspordi, sõidujagamise või miks mitte ka jalgratta kasuks. Kuid see kõik ei kehti nende inimeste kohta, kes ei saa autota hakkama ning nende kohta, kelle laste kool asub kodust kümnete kilomeetrite kaugusel ja kelle külast sõidab buss läbi korra päevas, kui sedagi.
Need inimesed ei plaani uut autot osta ja nende kodukandi teed ei pruugi jalgratta jaoks sobida isegi suvel, rääkimata talvest. Üldiselt olen nõus ka sellega, et automaksu kehtestamisel peame mõtlema keskkonnale. Kuid rahandusministri jutt, et maamehed võiksid päeva pealt vahetada enda autod säästlikumate vastu, ei ole just kõige adekvaatsem. Mart Võrklaeva ministripalk on 7070 eurot kuus ja tulumaksureformi tulemusena saab ta juurde veel 400 eurot aastas.
Tema võib tõepoolest autosid endale valida, kuid paljude maal elavate inimeste pere-eelarves pole autovahetust lähiaastateks planeeritud. Ja kellele peavad nad enda vana auto müüma? Kes on nii rumal, et ostab endale nende vana auto, mille automaks on 1000 eurot aastas?
«Keskkonnasõbraliku automaksu» rakendamisel saab selle auto viia vaid romulasse – kas see ongi Reformierakonna ettekujutus rohepöördest?
Mul on siiralt kahju, et uued maksud tulevad selleks, et Eesti ühiskonna ebavõrdsus kasvaks veelgi. Kui automaks on vältimatu, siis selle rakendamiseks võiks mõelda kasvõi ühe sammu edasi. Jah, keskkond on oluline, kuid Eesti loodus ei võida, kui vanad autod kolivad prügilasse ja maainimesed kolivad linnadesse. Eesti elanikele võiks anda signaali, et pikas plaanis tasub säästlikuma auto kasuks valikut teha, aga lühikeses perspektiivis ei tohi me karistada neid inimesi, kes sõidavad vana autoga täna.
Kombineeritud mudel
Üks võimalik lahendus on lähtuda automaksu rakendamisel kombineeritud mudelist. Automaks võiks koosneda registreerimismaksust ja aastamaksust ning mõlemad võiksid omakorda koosneda kahest komponendist. Esimese komponendi sisend on auto hind ja selle pealt võetav maksu osa on progressiivne. Mida kallim auto, seda suurema protsendi selle hinnast maksab automaksuna omanik.
Kui inimene ostab ebaproportsionaalselt kalli auto, siis on ta selgelt valmis selle pealt ka ebaproportsionaalselt suuremat maksu maksma. Auto vananemisel väheneks selle komponendi väärtus näiteks 10% igal aastal ja 10 aasta pärast oleks see null.
See tähendab, et vanade autode puhul ei peaks selle omanik hinnakomponendi osa automaksust maksma. Teine komponent sõltuks auto keskkonnamõjust, näiteks 1 euro 1 grammi CO2-e heitkoguste eest. Säästlikumad autod maksaksid vähem, elektriautod ei maksa selle komponendi eest üldse, kuid näiteks uue Tesla ostmisel saaks riik oma raha esimese komponendi kaudu tagasi.
Et anda autoomanikele aega «keskkonnamaksu» suunaga harjuda, võiks kahe komponendi suhe aja jooksul muutuda. Alustada võiks näiteks sellest, et hinnakomponendi osakaal on esimesel aastal koefitsiendiga 0,9 ja keskkonnakomponendi oma 0,1. Seejärel liiguks tasakaal järk-järgult keskkonnakomponendi kasuks (näiteks 5% võrra aastas) kuni kaheksa aasta pärast oleks see 0,5 ja 0,5. Seega, alguses võiks automaks olla suurem kallimatel autodel ja hiljem saastavatel autodel.
Kui kehtestatakse automaks, peaks ka olema mootorratta maks – st. nimi peaks olema – Tehnikamaks. Siia kindlasti kuuluvad ka traktorid, mis kihutavad 70…80 km/h. Unustatud on rahameeste erakonnal kehtestada omale – PAADIMAKS, sest elekripaate pole aga kiirkutrid oma müra ja tossuga häirivad ka puhkamist- see peaks olema ikka nendele miljonäridele – aastas vähemasti 15000.- ja madalaim 1000.-(kalatraalijad).
Automaks kui kehtestada – tuleb kehtestada üle 2200 kg täismassiga sõidukitele ja üle 2500cm3, sest aktsiis on kütuselt nagunii.
Eraldi CO2 põhist maksu ei tohi teistkordselt võtta – me ju müüme pidevalt kasutamata jäänud saastekvooti – kuni maailmas selle müük pole keelatud teisele, ei tohiks ka Eestis CO2 põhjal arvestusi teha!
Üldist sõidukite vähendamist aitab piirata – Õueala märk kõikjale elamurajoonidesse, mis lubab vaid kauba laadimiseks siseneda suurema kandejõu-täismassiga sõidukeid- eraldi lisamärgiga ja nii on väga lihtne – sõidad öösel riigis magalad läbi ja ühekorraga, 1 ööga on riigikassasse 5 miljonit olemas, vähim makse tuleb panna max. karistus- 100.-eur.
Järgmisena tuleb võtta ette ärikad, neid ei ole kuidagi saadud kontrolli alla – pered sõidavad kõik äriettevõtete sõidukitega.
——–Veelgi huvitavam – mitu valitsust pole puudutanud teemat – KUI PALJU raha on riigile LÕIVUDE ja Trahvide kaudu laekumata ning kuidas kohtutäiturid kõik rasvuvad , neil on raha käes ja riigil mitte ? – tuleb panna kruustangide vahele ? mingid erilised korilased ja aina vorbitakse igast ülikoolist ja põhikoolist juurde neid juriste :)?
See ongi teema – hr. Korobeinik , järgmine lugu paluks sellest – kus on see raha?
****veel – kui hakatakse automaksu võtma – palun opositsioonil koheselt sekkuda ja teavitada – milline hulk arvutajaid, palk , võetakse tööle küünelakkijaid seoses sellega ja kuhu ….. või tahetakse kellegi palka tõsta
tegelikkuses tuleks teil panna Riigikogus Veto – et ei tohi mitte ühtegi ametnikku lisaks tööle võtta ja kõigi nende maksude rakendamisel , sest tegemist pidi olema RIIGI KOKKUHOIU eelarvega – mitte lisandiga töökohtadena või lisapalgana ….
et tuleks aga autojuhte B kat. juurde , huvitav et seda VÕRKLAEV ei mäleta , mis tema aeg kehtima hakkas ja muudkui võitlevad Roheliseks ? Maksustaks.
Miks üldse peab vald toetama juhilubade saamist ? Valda rahva meelitamiseks , mujal ääremaastumine ja ehitatakse elamurajoonid parimate põllumaade peale koos sõiduteedega , asfalt ju kuumeneb ja millised sadeveed kanaliseeritakse merre…. , enne looduslikult pinnasesse ja hoidis looduse tasakaalus. Lisaks pedakate vajadus, ääremaadel jäädakse tööta aga linna all puudu ja lasteaedu ning koole ehitatakse nagu seafarme …. Mujal sulgetakse infrastruktuuri, töökohti , kaovad ühendused ja tekib stress , suitsiidsus , vägivaldsus
Igasugune kokkuhoid peaks algama laristamise piiramisega, mitte uute sissetulekute otsinguga lõpptarbija taskutes.
Kui maks on vajalik, siis peaks see olema õiglane, ehk reaalselt tekitatava CO koguse põhine.
Ehk on see juba olemas kütuse aksiisi näol? Mida rohkem tarbid kütust, seda enam toodad heitmeid.
Vana auto töökorras hoidmiseks kasutatavate loodusressursside kogus on tunduvalt väiksem, kui uue auto tootmine.
Kui hästi on läbi mõeldud elektri(roheliste) autode ja nende spetsiifiliste osade utiliseerimine ja kuidas on lood maavaradega, mis vaja uute akude tootmiseks?
Kui ühel kodanikul on mitu liikumisvahendit, siis kasutada on ühel isikul samaaegselt võimalik ainult ühte nn saasteallikat, ehk et liikurite omamine ja ja ühiku pealt kavandatav püsiv maksustamine(mitte soetusega seonduv maks) ole justkui õiglane.
Soetamise maks- maagi kaevajad, töötlejad, insenerid, nende kontorite ehitajad, koristajad, tehased…. kõik maksavad makse. Nüüd peaks valmistoongu soetaja veel maksma lisaks makse. Miskit nagu karjub ülekohtu vastu?
Eelmise riigikorra ajal nimetati vahendajaid spekulantideks ja see tegevus oli karistatav. Nüüd nimetatakse seda äriks ja on igati legaalne. Kuidas inimeste mõttemaailma on vahepeal muudetud/kaasajastatud.
Sellised mõtted keerlevad lõpptarbijal/halli massi esindajal peas…