Kuldar Õunapuu: enne juba sõjamaks. Käibemaksu tõus tõstab hindu 5% kindlasti

Ametisse astunud valitsusliit püstitas eesmärgi, mis näib maailma riikide majanduspoliitikat vaadeldes unikaalse ja revolutsioonilisena – muuta ühiskond rikkamaks maksude tõstmise abil. Mina ei pea seda võimalikuks.

Kui valitsus kehtestaks ajutise või igavese sõjamaksu, suudaksin seda palju rahulikumalt alla neelata kui meile loosunglikus vormis saadetud pikka nimekirja ilma põhjendusteta tõstetavatest maksudest.

Ühegi maksutõusu puhul pole esitatud mõjuanalüüsi ning sageli puudub ka selgus, millest lähtuvalt ja millise metoodikaga maksu kehtestama või tõstma hakatakse. Kuivõrd äsja lõppenud valimistel ei räägitud maksude tõstmisest mitte sõnagi, võiks eeldada, et Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200 esitasid oma platvormi 2027. aastal toimuvateks riigikogu valimisteks. Kuid valitsusliit on oma kavatsustele juurde kirjutanud ning peagi saabuvad tähtajad.

Kuigi me täna ei tea maksutõusude suurusjärku ja tagajärgi, võib väita, et kannatavad nii eraisikud kui ka ettevõtjad. Ettevõtte tegevjuhina talun võib-olla natuke paremini nii käibemaksu paariprotsendilist tõusu kui ka automaksu. Ma pole aga kindel, et kõigil meie ettevõtte töötajatel läheb sama hästi.

Kallineb märksa enam

Käibemaksu tõstmine 2% võrra toob endaga kaasa kindlasti palju suurema hinnatõusu kui proportsionaalselt eeldada võiks. Kaupmees põhjendab käibemaksu tõusuga lihtsalt ära kaupade vähemalt 5% kallinemise. Palju räägitud võitlus Eesti majanduse konkurentsivõimet pureva ülisuure inflatsiooniga lendab aia taha. Maksude tõstmine mõjub justkui tulekahju bensiiniga kustutamine.

Eriti ebameeldivalt mõjub automaksu kehtestamise kavatsus. Kõik mootorsõiduki omanikud maksavad juba praegu kütuseaktsiisi, mis oma olemuselt on automaks. Seletamata põhjusel seoti esialgu teede korrashoiuks ja ehitamiseks mõeldud maks aadressist lahti. Nüüd võiks seda hakata kasutama sihtotstarbeliselt.

Kuigi enamik meie ettevõtte Tallinna töötajatest jõuaksid mõningase lisapingutusega tööle ka ühistranspordiga, puudutaks auto ülalpidamise kallinemine neidki valusalt, sest mootorsõidukist on kujunenud pereelu korraldamise möödapääsmatu abivahend. Samal ajal meie Saaremaa töötajad satuvad raskesse olukorda, sest neil ei ole ilma isikliku sõiduautota võimalik töökohta jõuda.

Seda, kuidas ükski kavandatav maksutõus meie konkurentsivõimet suurendab, pole valitsuspoliitikud poole sõnagagi selgitanud. Ideed, et kogu riigieelarve aukude lappimiseks vajalik raha tuleb kokku korjata siseturult, selgitatakse tõhustamise ja rohepöörde loosungitega.

Siseturust ei piisa

Eesti riik ja rahvas on väike ning seetõttu on väikesed ka meie majandus ja siseturg. Kui ligi 40 miljoni elanikuga Poola ja ligi 6 miljoni elanikuga Soome suudaks siseturu arvelt tulemusi saavutada, siis Eesti 1,3 miljonile elanikule käib see üle jõu. Nüüd aga pannakse isegi turismivaldkond sõltuma üksnes siseturust, kui tõstetakse majutusasutuste käibemaksu. Enamik Eesti ettevõtteid on väikesed ning maksutõusudest võidavad üksnes monopoolsed riigile kuuluvad suurettevõtted, nagu Eesti Energia ja Elering.

Eesti majanduspotentsiaal seisneb ekspordivõimes, kuid maksutõusudega kahjustatakse meie konkurentsivõimet välisturgudel. Rohkem raha suudaksime riigikassasse teenida vaid poliitikaga, mis annab edukatele eksportijatele maksusoodustustena eeliseid. Kuid viimasel ajal suhtutakse tootmisettevõtetesse pigem vaenulikult ja tõrjuvalt.

Ma ei suuda ette kujutada, et praeguses õhustikus sooviks mõni välisfirma Eestisse investeerida ja siin uusi töökohti luua.

Meie ettevõte, mis toodab nii ehituskillustikku kui ka sise- ja välisviimistlusmaterjali, vaatab ehitusturu arengut mureliku pilguga. Arendajad pingutavad, hambad ristis, et veel pooleli olevad objektid valmis ehitada, sest pooleli jäänud ehitus kujuneb veelgi kallimaks. Uute elumajade ehitamist enam ei kavandata.

Hinnaeelis libiseb käest

Teedeehituse pani riik täielikult seisma. Skandinaaviasse eksportinud betoonitehased kaotavad turgu, sest varasem Eesti toote hinnaeelis libiseb käest. Dolomiidist ja paekivist valmistatud materjalidega, mis kuuluvad viimistlusmaterjalide luksusklassi, võib minna samuti. Näiteks rootslased suudavad toota meiega võrreldava kvaliteediga tooteid, kuid me oleme seni suutnud pakkuda paremat hinda.

Ettevõtjana ootan suure põnevusega maksutõusudele loodetavasti eelnevat parlamendidebatti, sest võibolla kõlab seal vähemalt mõni idee, kuidas Eesti majandust elavdada kavatsetakse. Seni on poliitikud ettevõtjate jutu peale kõrvad kinni pannud ja rääkinud ennast õigustavat juttu.