Vene kaart on olnud Reformierakonnale aastaid viigileheks, millega on enda tegematajätmistelt tähelepanu eemale püütud juhtida. Seetõttu mõjus ka peaminister Kallas nendel kaua läbiharjutatud teemadel mõnda aega isegi veenvalt, aga kui vene kaardiga hakati põhjendama juba omaenda oskamatust riigi majandust suunata ja energeetikat korraldada, kiskus jutt pigem naeruväärseks.
Nüüd, mil Reformierakonna valitsus üritab läbi suruda arvukalt revolutsioonilisi otsuseid, milleks ta valimiskampaania ajal mandaati ei küsinud, on mõistagi taas käes aeg see vene kaart välja võtta, et valijate tähelepanu mujale juhtida. Esimesed valvegrafomaanid, näiteks Pärtel-Peeter Pere, on tekstide tootmisega juba ka alustanud. Viimase teemana üpris ühetaolistest artiklitest meenub etteheide Tallinna haridussüsteemile, mis justkui ei liigu nii kiiresti eestikeelseks kui peab.
Kuigi täna oleks minu hinnangul palju olulisem rääkida sellest, kuidas abieluvõrdsusele järgmise sammuna saavad inimesed hakata ilma arstideta oma sugu määrama, kuidas automaksu egiidi all mängitakse mõttega kõiki sõidukijuhte ööpäevaringselt jälgima hakata ning miks lubatud ettevõtlust edendava majanduspoliitika asemele saabus pärast valimisi lihtsalt inimeste vaeseks maksustamine, võime ka selle Tallinna haridusküsimuse ära klaarida. Siis saab Reformierakond loodetavasti vene kaardi taskusse tagasi panna ning keskenduda oma tööle.
Tallinna linnasüsteem on eestimeelne
Mina põlise eestlase ja võrukana ei ole kohanud linnasüsteemis seda venemeelsust, millest Reformierakond räägib. Meil on erinevaid perekonnanimesid, aga töö ja mõtteviis on vähemalt minu kolme aasta jooksul linnaosavanemana olnud alati eestimeelne.
Mäletate, kuidas kaks aastat tagasi esines Eesti lipu päeva puhul Vabaduse väljakul Kaitseväe orkester, kelle Tallinn likvideerimisest päästis, ning Jaani kiriku tornist kõlas spetsiaalselt selle sündmuse tarvis kirikukelladele seadistatud Eesti lipu laul? Selle sündmuse korraldas Tallinna Kesklinna Valitsus üksnes paari päevaga, kui selgus, et riik sel päeval mitte midagi pealinnas kavandanud ei ole. Ja initsiatiiv ning ideed selle sündmuse korraldamiseks tulid just minu tublidelt venepäraste nimedega kolleegidelt.
Loosungeid on lihtne maalida
On selge, et loosungite maalimine käib lihtsamalt kui päris töö. Lihtne on valitsusel hariduselu planeerides sõita omavalitsustest teerulliga üle ning panna neile ülesandeid, mida ei ole võimalik täita. Lihtne on ignoreerida opositsioonierakondade muudatusettepanekuid, mis aitaksid seaduse mõtet paremini täita ning mul on kahtlus, et sujuv eesti keelele üleminek ei olnudki valitsuse eesmärk omaette. Mulle tundub, et täiesti ettekavatsetud oli seada omavalitsustele ebarealistlikke ülesandeid, et jätta endale võimalus neid hurjutada. „Leidke lahendus!“ ütleb valitsus, aga ignoreerib asjaolu, et meie lahendused olidki muudatusettepanekutes, mida nad ise otsustasid eirata!
Tänaseks on kõik päriselt eestimeelsed poliitjõud saanud aru, et kui viia haridus eestikeelseks forsseeritud tempos, siis ei ole tulemuseks mitte eestikeelne haridussüsteem, vaid segaklassid, kus eestikeelne õpilane peab vähema keeleoskusega klassikaaslaste taga ootama. Inimesed ei ole robotid, keda saab hoogtöö korras ringi programmeerida. Aga igaüks, kes päriselt teab, kuidas haridussüsteem toimib, näeb kindlasti, et Tallinn liigub väga kindlal sammul õiges suunas.
Loomulikult on asju, mida oleks pidanud juba kakskümmend aastat tagasi teisiti tegema – neid kogemusi on igal erakonnal. Aga neid asju ei saa heita ette linnapeale, kes on enda valitsemisajal teinud linnasüsteemis täpselt nii palju uuendusi, kui seda on stabiilsust hoides võimalik teha. Täna räägivad kõik meie koolijuhid nõutaval tasemel eesti keelt. Sellest kevadest on ametis ka uus haridusameti juht – anname temalegi aega atra seada! Ning ettevalmistamisel on uus hariduse arengukava.
Eelmisel aastal näitas meie ametnike võimekust see, kuidas saja päevaga suudeti luua uus kool Ukraina lastele, mis tähistas maikuus oma esimest sünnipäeva. Ka sealsed lapsed räägivad juba eesti keelt!
Tallinna haridus on kindlates kätes!
Nii et rahustan siinkohal Reformierakonna maha – Tallinna haridus on kindlates kätes ja te võite südamerahuga keskenduda omaenda tööle – sellele, kuidas majandada Eesti riiki ilma inimesi laostamata ja ettevõtteid surnuks maksustamata. Ja Tallinna viimase aja praktikate näitel on mul peaministrile veel üks soovitus – selle asemel, et üritada halbu otsuseid ruttu läbi suruda, lootuses, et siis inimesed need uuteks valimisteks unustavad – kaasake hoopis inimesi! Arutage oma plaanid läbi inimestega, keda need otsused päriselt puudutavad ja te võite üllatuda – tegelikult keegi ei kiusa teid, vaid ka inimestel valitsusest on väga toredaid ja leidlikke mõtteid, millega saab probleeme lahendada. Ja siis polegi vaja valimistel kellegi halva mälu peale loota, sest riigi kõrgeima võimu kandja – rahvas – on saanud kaasa rääkida.
Kui oleks keskerakondlik valitsus siis areneks haridus õiges suunas ka mujal.