Kaja Kallase poolt väljendatud seisukoht, et toimiv tasuta ühistranspordi süsteem võtab tohutult raha, aga ei too juurde teenuse tarbijaid, on peaministri järjekordne vale, ütleb Mulgi vallavanem Imre Jugomäe, kommenteerides Vabariigi Valitsuse plaani kaotada tasuta maakondlik bussiliiklus.
“Ka enne reformi jõustumist 2018. aastal rääkisid kriitikud eelnevalt, et keegi ei kasuta ega vaja piletita sõitu. Ometi kasvas pärast seda Viljandimaa reisijate arv esimese kuuga tervelt 50% ehk ligi 36 000 reisija võrra,” võrdleb Imre Jugomäe. “Käesolevaks aastaks on Viljandimaal Prognoositud kaks miljonit sõitu, 2017. aastal oli vastav näitaja alla 1,4 miljoni. See tähendab, et lisandunud on rohkem kui 630 000 reisi! Tasuta ühistransport ei ole ainult kulu, vaid investeering meie ühiskonda ja võrdsematesse võimalustesse! Süsteemi lõhkumise asemel on vaja suunata ressurssi kohaliku liinivõrgu arendamiseks!”
Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juhatus võttis vastu avalduse, mis mõistab hukka Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna plaani kaotada alates järgmisest aastast tasuta ühistransporditeenus maakondades.
“Tegemist on kahetsusväärse ja lühinägeliku otsusega, mis suurendab ebavõrdsust ning puudutab valusalt kõiki elanikkonna gruppe,” kommenteerib Imre Jugomäe avalduse sisu. “See on eriti oluline neile, kes ei saa endale isiklikku sõidukit lubada ning kasutavad bussivõrku oma igapäevasteks tööle ja koju sõitudeks. Tasuta ühistransport pakub tänases keerulises olukorras majanduslikku leevendust ja vähendab survet perede sissetulekutele ning teisalt soodustab jätkusuutlikku eluviisi ja aitab vähendada keskkonnamõju.”
Imre Jugomäe sõnul avaldab inimeste toimetulekule mõju elukallidus, mis on aastaga tõusnud rohkem kui 21 protsenti ning seda just eeskätt esmatarbekaupade osas. “Kokkuhoid sõidukuludelt võimaldab neil säästa raha, mida on tarvis toidule, majapidamiskuludele või tervishoiule,” lausub omavalitsusjuht. “Järjekordselt saab pihta eelkõige maapiirkonna inimene, sest paljud kasutavad ühistransporti just tööl käimiseks. Ühistranspordi teenuse piiramine tähendab ka keskkonna säästmise mõttes probleemi, sest ainuke alternatiiv on siis autod. Tulevase automaksu valguses tahetakse maainimese elu muuta veelgi kallimaks.”
Viljandimaa Ühistranspordikeskuse nõukogu liige lisab, et prognoosi kohaselt lisandub tasulise sõiduga terve Eesti peale süsteemi suurusjärgus 2,5-3 miljonit eurot. Kokku on käesoleval aastal tekkepõhise kulu prognoos 74,3 miljonit, kuid Transpordiameti andmetel on praeguse taseme hoidmiseks 2023. aastal puudu 18-20 miljonit eurot ning see puudutab nii bussi, rongi kui ka praame. “Põhipõhjus, miks ühistransport igal pool ei toimi kvaliteetselt ja kättesaadavalt on riigipoolne alarahastus. Piletihinna sissetoomine seda olukorda ei paranda, sest moodustab tuludest väga väikse osa,” täiendab Imre Jugomäe.