Jaak Aab: kas Kallas mõtles, et kuna meedia peaministrit kiusab, siis võiks ka neile kehtestatud soodusmäära tõsta?

Reformierakonna valitsus on sidunud maksutõusud ja peretoetuste vähendamise usaldushääletusega. Eelnõusid on menetletud kiirkorras, kasutades „teerulli“ riigikogus, kuulamata huvigruppide, ettevõtjate ja omavalitsuste arvamust.

Kaja Kallas nimetab opositsiooni tegevust riigikogus valitsuse töö takistamiseks ja riigikogu liikmeid lausa klounideks. Keskerakonna fraktsioon seisab oma põhimõtete eest ning oma tahte saavutamiseks on tõepoolest mõnikord vaja omajagu jonnakust. Aga esikohal peab olema inimeste ja ettevõtete toimetulek, mitte kalli maksuvabastuse tegemine keskmisest suurema sissetulekuga inimestele. Kuigi maksutõusudega nullitakse ka see, sest käibemaksu ja tulumaksu tõusud viivad kõigi inimeste sissetuleku nii või teisiti miinusesse. Kiirkorras valitsuse poolt riigikokku toodud peretoetuste vähendamine ja maksutõusud on just nimelt Reformierakonna jonn oma kõige kallima valimislubaduse täitmiseks.

Maksutõusude ja maksusoodustuste kaotamise ainuke põhjus on astmelise või valikulise tulumaksuvabastuse kaotamine, mis on Reformierakonna peamine ja kõige kallim valimislubadus. See suurendab 2025. aastal riigieelarve miinust või defitsiiti ligi 500 miljonit (rahandusministeeriumi hinnang 494 miljonit). Rahandusminister püüab žongleerida numbritega ja näidata, et defitsiit on väiksem – 300 miljonit, aga see on tulumaksumuudatuse kogumõju, kus eelarve miinust vähendab üldise maksumäära tõus 20-lt 22 protsendile ja mitmete maksusoodustuse kaotamine – sh lastega seotud soodustused või siis eluasemelaenu intresside soodustus.

Kui arvutada kokku maksutõusude ja peretoetuste vähendamise kogumõju, siis see suurusjärgus ongi ca 500 miljonit. Ehk siis maksudest laekuva lisatuluga ja toetuste arvelt kokkuhoidmisega ei saa abi ükski rahapuuduses vaevlev valdkond, sellest ei jagu sentigi pensionide tõusuks, arstiabi tagamiseks, õpetajate palkade tõstmiseks ega ka riigieelarve puudujäägi vähendamiseks (või lubatud riigirahanduse kordategemiseks). Miks sellega on nõustunud koalitsioonipartnerid koalitsioonilepingus, lihtsalt ei saa aru. Eesti 200 on juba enne valimisi lubanud jäägitult toetada Reformierakonna programmi, neilt polegi midagi loota, ei saa ainult aru, miks Eesti ühiskonnale ja demokraatiale on vaja teist Reformierakonda. Sotsid on aga täiesti loobunud oma maailmavaate ja valimislubaduste kaitsmisest, selleks pole neile Reformierakonna poolt ka midagi lubatud. Sotsid lähevad koalitsioonis kaotama astmelist tulumaksu, tule taevas appi! Kindlasti ajalooline saavutus, mida mujal maailmas sotsid kunagi teinud ei ole. Ju siis on valitsusse kuulumise hind oma vaadetest loobumine.

Peaminister ja rahandusminister korrutavad valet, et varasemad Jüri Ratase valitsused on riigieelarve defitsiidis süüdi. Tuletan siis veelkord meelde, et 2019. aastal, mil olid eelmised riigikogu valimised ning kui Jüri Ratas juhtis valitsust 2016-2019, oli riigieelarve plussis. Võrdluseks 2023. aastal, riigikogu valimiste aastal on riigieelarve 4,3 protsendiga miinuses. Kaks viimast aastat oli peaminister Kaja Kallas ja rahandusministri portfell Reformierakonna käes. Kallase eelmine valitsus ei teinud mitte midagi meeletu hinnatõusu ennetamiseks ega leevendamiseks – tulemuseks pankrotis ettevõtted, toimetulekuraskustes inimesed ja omavalitsused ning Euroopa kõige suurem majanduslangus. Ja sellele raskele olukorrale pole näha lõppu, kuna ka praegune Kaja Kallase valitsus tegeleb vaid asendustegevusega ja Reformierakonna pool miljardit maksva valimislubaduse täitmisega. Inimesed, ettevõtjad ja omavalitsused vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Meeletu hinnatõus on neil kõigil reaalselt tulusid vähendanud ja nüüd „kingib“ valitsus neile veel maksutõusude paketi.

Kiirkorras Reformierakonna huvides kokku klopsitud maksueelnõude kohta pole saanud arvamust avaldada huvigrupid, mõjuanalüüüsid on tehtud kiirkorras. Üks konkreetne näide. Majutusasustuste käibemaksu tõstmisest 13 protsendi võrra lootis koalitsioon saada 50 miljonit lisaraha eelarvesse, nüüd selgus sõltumatult ja neutraalselt tehtud mõjuanalüüsist, et selle maksutõusuga laekub eelarvesse hoopis vähem raha, kogu turismisektor kaotab üle 10 protsenti käibest ja tööta jääb ca 450 inimest.

Käibemaksuseaduse menetlemise ajal tuli aga Kajale pähe veel üks „hiilgav idee“ – kuna meedia peaministrit kiusab, siis võiks ka neile kehtestatud soodusmäära tõsta 5 protsendilt vähemalt 9-le protsendile. Eriti kummaline otsus, sest just Kaja Kallase üle-eelmine valitsus selle soodusmäära kehtestas. Olin tookord valitsuses ja sellele soodusmäärale olid selged põhjused. Peamine neist kodumaise meedia konkurents rahvusvaheliste digihiidudega, kes korjavad Eesti turult iga aastaga sadu miljoneid reklaamitulu. Kodumaine meedia mitu korda vähem. Euroopa Liidu tasandil pole aga digihiidude maksustamises seni kokkulepet, sest USA lihtsalt torpedeerib seda OECD tasandil, sest nende hiidude kodumaa ju Ameerikas. Euroopa Liidus loodi seepärast 2021. aastal võimalus langetada meedia käibemaksumäära lausa nullini. Eriti raske on maakonnalehtedel, kes endiselt ilmuvad paljuski paberil ja pole suutnud piisavalt müüa digitellimusi. Maakonnalehtedel oleks vaja rohkem aega digiüleminekule, mis hetkel siiski veel pooleli.

Suur küsimärk on maksutõusude mõju majandusele, vähegi tõsiseltvõetavat analüüsi pole tehtud. Eesti Pank ja eelarvenõukogu on öelnud, et selline analüüs on võimalik teha kõige varemalt selle aasta augustiks. Arvestades teema olulisust, lubas Eesti Panga president täna riigikogus esialgse mõjuhinnangu avaldada juunis. Koalitsioon tahab maksueelnõud kiirkorras riigikogus vastu võtta, teadmata nende kõiki mõjusid riigieelarvele, KOV eelarvetele ega ka laiemalt Eesti majanduse olukorrale. Eriti valusalt mõjuvad maksutõusud ja uued maksud (automaks) maapiirkonna inimestele ja peredele, kelle sissetulekud niigi palju väiksemad kui Harjumaa kuldses ringis.

Milleks tuleb ellu viia Reformierakonna kinnisideed, mis kedagi ei aita ja pigem halvendab Eesti inimeste, ettevõtjate ja majanduse olukorda? Ja kindlasti ei aita see kaasa eelarve defitsiidi vähendamisele, sest kogu majanduse täiendav jahutamine tähendab kindlasti ka praegustest prognoosidest veelgi väiksemat maksulaekumist. Selgelt on näha, et Reformierakond on siiani valedega saavutatud valimisvõidu pohmellis ja pilvedes. Kutsun ülesse kõiki riigikogus esindatud erakondi peatama Kallase maksuteerull!