Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas esmaspäevasel istungil Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb digitaalsete reisidokumentide kasutuselevõtmist Euroopa Liidus.
Komisjoni aseesimehe Maria Jufereva-Skuratovski sõnul toetab Euroopa Liidu asjade komisjon passi ja isikutunnistuse digitaliseerimist, et hõlbustada reisimist. “Usun, et digitaalsed reisidokumendid kiirendavad märgatavalt piiriületuspunktide tööd, lühendavad reisijate ooteaega ja parandavad ka piirikontrolli turvalisust,” ütles ta.
“Digitaalsete dokumentide arendamisel on vaja erilist tähelepanu pöörata nende turvalisusele, võimalike väärkasutuste ennetamisele ja andmekaitsereeglitele. Digitaalne dokument peab olema vähemalt sama turvaline kui füüsiline reisidokument,” rõhutas aseesimees.
Istungil toodi välja, et digitaalse reisidokumendiga saab pardale minna näobiomeetria alusel ning lisaks peab digitaalne reisidokument olema mobiilirakenduses. Esialgu peab digitaalse reisidokumendi kõrval ilmselt kaasas olema ka füüsiline dokument, ent pikemas plaanis ei pea Euroopa Liidus reisides edaspidi passi ega muud isikut tõendavat dokumenti enam kaasas kandma. Füüsilise dokumendi kasutamise võimalus peab jääma neile, kelle näobiomeetriat pole võimalik lugeda või kes ei kasuta nutitelefoni.
Komisjoni kinnitatud seisukohtades osutatakse, et loodav Euroopa Liidu tasandi lahendus peaks toetama digitaalsete reisidokumentide globaalset koostalitlusvõimet ning lähtuma ühtsetest Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standarditest. Samuti peaks digitaalsed reisidokumendid sobima väljatöötatava Euroopa digiidentiteedi kukru lahendusega.
Eesti seisukoha järgi peaks Euroopa Liidu riigid digitaalsed reisidokumendid kasutusele võtma korraga või vähemalt tunnustama loodavat lahendust ja tagatud olema piisav üleminekuaeg. Eesti toetab esimese etapina lahendust, kus digitaalse dokumendi andmed on seotud füüsilise dokumendiga. Veel osutatakse Eesti seisukohtades, et digitaalset reisidokumenti peaks saama luua ja kasutada oma kodakondsusriiki naasmiseks juhul, kui füüsiline dokument on välisriigis varastatud või kaotatud.
Komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti toetada. Istungil märgiti, et avalikule konsultatsioonile järgneb mõjuhinnang ja seejärel on veel sel aastal kavas välja tulla määrusega.
Istungil tutvustas valitsuse esitatud seisukohti ja vastas komisjoniliikmete küsimustele siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik.
Palun Eestil teada anda – et siia ei ole oodatud usuhullud ja muud värvilised , kes laiskelajatena ei soovi omas kodus korda majja panna ja soovivad oma vähese hariduse baasil(nii ju võib arvata) tulla põletama ja lõhkuma Euroopasse kõikjale kui nad ei saa toetusi või neile ei meeldi kord.
Nad ei pea tulema siia, mingu kaevaku labidatega viha väljaelades Niilusest keset Aafrikat veekanal nagu Stalin Venemaal tegi ja õitsegu seal siis palmipuude all või jõura -jõura-jõura mögafonidest päevad läbi lastes ja oma rätikultuuriga. Mina ei lähe nendesse riikidesse , sest nad on mulle vastuvõetamatud. Kui läheksin ,on see kultuurireis ja mitte pagulus Eesti kartulikoorte söömise eest ning põletama teiste vara ka ei lähe. Need on hullemad kui loomad, kes süütute inimeste vara lihtsalt hävitavad. Milleks meile selliseid ja kindlasti tuleb väga jälgida , keda isegi sellise dokumendi olemasolul üldse lubada.
Ja mis kasu sellest me saame. Kas elu meie riigis läheb sellest paremaks või.