Reformierakonna poliitikutele meeldib otsesõnu valetada, et riigieelarve puudujäägis on süüdi kõik peale nende endi. Tegelikkuses kasvasid riigi püsikulud kõige kiiremini just peaminister Kaja Kallase valitsuste ajal, mil rahandusministri ametikohta on täitnud eranditult reformierakondlased. Konkreetselt 2023. aastaks ehk riigikogu valimiste aastaks kavandati riigieelarve nominaalseks puudujäägiks lausa 3,9 protsenti.
Nüüd siis on asutud iseenda tekitatud probleemi kangelaslikult lahendama lastelt ja peredelt raha ära võttes ning kõikvõimalikke makse tõstes. Minu jaoks on küsitavad nii täielik enesekriitika puudumine kui meeleheitlik soov riigieelarvet mitme samaaegse kriisi (sõda, energiakriis, rahvastikukriis, majanduslangus) ajal tasakaalu saada.
Avalik debatt keskendubki liiga palju riigieelarve vormilisele poolele ehk tulude ja kulude tasakaalule ning võlakoormusele. Tegelikult on kõige olulisem eelarve sisu ehk eesmärgid, mida soovime sellega saavutada.
Minu hinnangul peab riigieelarve adresseerima Eesti riigi kõige olulisemaid murekohti – ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamine, rahvastikukriisist väljumine, majanduskasvu taastamine ning loomulikult julgeoleku kindlustamine. Praegune valitsuskoalitsioon on kõik eelnimetatud peale julgeoleku sisuliselt ära unustanud.
Käibemaksutõus ja peretoetuste kärbe tuleks ära jätta
Käibemaksu tõstmine, peretoetuste kärpimine ja automaksu kehtestamine on plaanis ainult Reformierakonna ülikalli valimislubaduse ehk tulumaksureformi rahastamiseks. Samal ajal suurendavad need otsused ühiskondlikku ebavõrdsust, kuna löövad valusamalt väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesi, perekondi ja maapiirkondade elanikke. Samuti süvendavad majanduslangust, halvendades nii inimeste kui ettevõtete toimetulekut.
Astmelise maksuvabastuse kaotamisest võidavad aga kõige enam keskmisest jõukamad inimesed, sh riigikogu liikmed. Riigieelarvest võetakse selle otsusega rahandusministeeriumi enda arvutuste põhjal ligi 500 miljonit eurot aastas. Rääkida samal ajal üldrahvalikust pingutusest kärpekohtade leidmiseks, on pehmelt öeldes veider.
Eesti on sajandi tõsisemas rahvastikukriisis, mille lahendamisse peavad panustama nii riik kui kohalikud omavalitsused. Vajame usaldusväärset ja läbimõeldud rahvastikupoliitikat, mistõttu tuleks valitsusel kindlasti loobuda lühinägelikust peretoetuste kärpimise plaanist, mis kevadel valitsuse usaldushääletuse teel läbi suruti.
Põhiseaduse järgi on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ning kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Peretoetuste ootamatu vähendamine on selle põhimõttega totaalses vastuolus. Tegelikult tuleks kiire hinnatõusu tingimustes indekseerida kõik igakuised peretoetused, et tagada edaspidi ka lapsetoetuste stabiilne kasv. Samuti ootab täitmist valimistest valimistesse korduv lubadus tagada igale lapsele lasteaiakoht.
Tervishoid ja eakad vajavad lisaraha
Loodav valitsuskoalitsioon eirab ka tervisevaldkonna peamisi väljakutseid ja alarahastatust, mis muudab tervishoiuteenuste kättesaadavuse üha ebavõrdsemaks. Eesti tervisesüsteemi rahastusmudeli jätkusuutmatusele on tähelepanu juhtinud nii mõttekoda Praxis, Arenguseire Keskus kui kohalikud ja rahvusvahelised tervisevaldkonna organisatsioonid juba aastaid.
Mõlemad Jüri Ratase juhitud valitsused tugevdasid solidaarset tervishoiusüsteemi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ametiajal hakkasime maksma riigi poolt ravikindlustusmaksu ka mittetöötavate vanaduspensionäride eest, mis toob valdkonda sadu miljoneid lisaraha. Minu ministriks oleku ajal eraldasime Tervisekassale aastateks 2021-2024 täiendavalt 540 miljonit eurot tegevustoetust raviteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Samuti tegelesime tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide järelkasvu suurendamise ja taristu uuendamisega.
Nüüd tuleb astuda järgmised sammud, mitte naiivselt loota, et tervisevaldkonna alarahastus iseenesest laheneb või müstiline eraravikindlustus rahva tervise päästab. Eestis on inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel niigi liiga kõrge moodustades ligi 25% tervishoiu kogukuludest (rahvusvaheliselt peetakse rahuldavaks 15% taset).
Tervisevaldkonnale lisaraha leidmiseks on laias laastus kaks võimalust – eraldada Tervisekassale ka edaspidi täiendavat tegevustoetust muude maksutulude arvelt (nagu tegime minu ametiajal) või suurendada ravikindlustusmaksu kogumist laiendades maksubaasi ehk tuluallikaid, millelt ravikindlustusmaksu tasutakse. Siiani pole ma paraku kuulnud ühtegi valitsuse ettepanekut ega veel vähem otsust tervishoiusüsteemi tugevdamiseks.
Pension peab tõusma
Pean ainuõigeks edasi minna ka erakorraliste pensionitõusudega. Keskerakonna valitsuste ajal viisime ellu kolm erakorralist pensionitõusu, mille tulemusena on keskmine vanaduspension praegu ligi 50 eurot kõrgem, kui olnuks ilma meie otsusteta. Eesti eakate sissetulek võrreldes keskmise palgaga on paraku jätkuvalt madalam kui enamikes Euroopa Liidu riikides. Seetõttu tuleb leida ka edaspidi lisaraha eakate toetamiseks, kelle toimetulekut halvendavad nii ülikiire hinnatõus kui valitsuskoalitsiooni häältega otsustatud käibemaksutõus.
Lisaraha vajavaid valdkondi on Eesti riigis loomulikult rohkem, kuid praegu on väga oluline just inimeste ja ettevõtete toetamine kriisi ajal. Seda vajadusel ka puudujäägis eelarve hinnaga, kuniks pole valmisolekut Eesti maksusüsteemi tervikuna üle vaadata. Küll aga peab riigieelarve koostamine olema selgete eesmärkidega ja läbipaistev protsess.
Praegu on võimatu aru saada, kas ja mis on valitsuskoalitsiooni prioriteetideks ning võimalikud kärpekohad on otsustatud sootuks salastada. Neil põhjustel tuleb riigieelarve parlamendis põhjalikult lahti võtta ning Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitab sinna kindlasti omapoolsed sisulised muudatusettepanekud.
Tuleb Kõlvart võimule ja ka sina hakkad mõistma!
Kui Ratas kaotab ilusa soenguga “sõbra” on iks kurb küll…
Miks on käibele lastud kumu nagu oleks Kõlvart eestluse vastu ja Kiik kõva patrioot Kõik vastupidi Kõlvart igasuguse homonduse vastu Kiik homode eestkõneleja Kõlvart traditsioonilise abielu pooldaja Kiikkõlblusetu poolabielu tuline pooldaja Kõlvart EKRE ga koostõõ pooldaja Kiik tuline vastane Kõlvart erakonnale annetatud raha poolt Kiik nina vingus koos oma kumiiri Ratasega vastu Keda siis valima peaks Kas tasakaalukas kogenud poliitik või närviline papagoi kelle ainus teene oma kumiiri kintsu kaapimine
Kõik mis on meil halvasti ongi reformierakondlaste süü See on nii alati olnud kui nad on valitsuses. Ma ei tea mitte midagi head kui valitses Ansip. lõik veeres allamäfe ja ega nüüd pole ka midagi head loota.
Kiiks ajab jälle vahtu suust välja. Kesikutelt tuleks kõik ära konfiskeerida ja see kriminaalne seltskond laiali saata. Kesikud võiks saata näiteks nursipalule kus neid võiks kasutada lihtsalt sihtmärkidena. Saaks sitast lahti ja õhu puhtamaks.
Mjna ka ei mõista neid printsiipe ja ei mõista ka neid inimesi kes valisid sellise valitsuse.