Eesti Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti hinnangul tuleks valitsusel käimasolevatel eelarvekõnelustel tegeleda majanduskasvu eelduste loomisega, praegu kostab aga hoopis vastupidiseid signaale.
Kõlvart osutas, et kriisil, millesse me hoogsalt siseneme, on mitu põhjust: pandeemia, gaasipuudus ja Venemaa sõda Ukraina vastu. “Kuid kriis iseenesest ei ole ainulaadne – majandus ei saagi kogu aeg kasvada, see areneb tsükliliselt ja kasvule järgneb alati langus ning langusele kasv,” lausus Kõlvart. “Ning languse faasis peaks meie peamine fookus olema sellel, mida saame teha, et langust leevendada ja võimalikult kiiresti liikuda tsükli järgmisesse faasi, kasvu juurde. Valitsus aga pakub vastuse, mis sisuliselt taandub sellele, et me ei tee midagi – hoiame raha kokku, kärbime.”
Kõlvarti sõnul tuleb olukorras, kus me ei saa mõjutada kõiki kriisiväliseid tegureid, igal juhul panustada sellesse, et nii Eesti majandus kui Eesti inimesed elaksid kriisi võimalikult valutult üle.
“Majanduslanguse ajal, kui nõudlus, erainvesteeringud ja reaalsed sissetulekud vähenevad, tuleb investeerida majandusse, et seda vee peal hoida. Maksutõusud mõjutavad kõige rohkem just madala sissetulekuga inimesi. Ettevõtete, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, laenude stimuleerimine, investeeringud haridusse ja infrastruktuuri ning töökohtade säilitamine – kõik need meetmed, mida majandusteadlased nimetavad “vastutsükliliseks reguleerimiseks”, nõuavad riigieelarve kulude poole suurendamist, mitte vähendamist,” ütles Kõlvart.
Ta nõustus, et kokkuhoiukohti tuleb leida, kuid märkis, et planeeritavad järsud kulukärped erinevates valdkondades kindlasti süvendavad majanduslangust. “Kriisi leevendamiseks olukorras, kus tulude pool on piiratud, kaalub hooliv valitsus kas kasvufaasis kogunenud reservfondi kasutamist või laenu võtmist,” ütles Kõlvart.
“Loomulikult peab laenu tagasi maksma, kuid mida tõhusamalt riik majandust toetab, seda tugevamad ettevõtted tsükli järgmises etapis on ning suurenenud maksutulud võimaldavad laenu tagasilöökideta teenindada. Just seepärast ei karda Euroopa Liidu arenenud riigid laenamist ning Eesti peaks siin suuremat aktiivsust näitama. Meie riigivõla suhe SKPsse on madalam kui kusagil mujal ühenduses. Majanduskasvu ajal võib tõesti selle üle uhke olla, kuid majanduslanguse ajal eelarve tasakaalustamine kärbetega on äärmiselt lühinägelik.”
Lõpetuseks tunnistas Kõlvart, et jälgis suure muretundega Vihulas toimunud riigieelarve läbirääkimisi. “Kuid selle asemel, et langetada strateegilised otsused majanduse tuleviku osas, pidasid auväärt valitsuse liikmed maha raamatupidamisliku seminari,” nentis ta.
Minu sissetulekud on nii väikesed. et ma ei maksagi mingit maksu, nagu nad on
ca´200 000 Eestimaalasel ,seega igal 6,ndal inimesel.Need inimesed ei ela mitte suhtelises, vaid lausvaesuses. Oleks ehk mõistlikum nad sellest Lausvaesusest
välja tuua, et nad saaksid ka osta ja inimväärselt elada . Kas mitte see ei aita
müüa ettevõtetel ja kaupmeestel,teenindajatel oma töövilju? Seega rikastades ka neid ja nende ettevõtteid. Aga meil pole neid inimesi vaja, müüa võib ka välismaale,kuigi Vene turg on nüüd keelu all.(kellele on kellele ja kus mitte) Kuigi Eesti kaup on alati nii kallis, et ma seda harva ostan. Kui neid inimesi pole vaja, las nad siis lämbuvad selles suures viletsuses? Riik on ikka inimeste, mitte inimesed riigi tarvis.
Vabandage mu naiivsust. Kannan Teile ju lausa populistlikke fraase väjaütlemiseks ette. Kui olendil pole tugisammast, mis ta keha ülal ja koos hoiab, siis ta sureb. Kui riigil pole kindlat väljakujunenud, Arenevat Eetilist suunitlust, siis ta hääbub.
kõik õige, kapitalistlik majandus ongi tsükliline, ca iga 10 aasta järel korduva tõusu-mõõnaga (vana marksistlik tõde); käimasolevas kriisis aga tulistatakse endale veel täiendavalt jalga, küll rohepöörde, küll Vene vastaste sanktsioonidega, või tahab keegi öelda, et viimastel ei ole paljude Euroopa riikide (eriti Saksamaa), sealhulgas Eesti majandusele märkimisväärset negatiivset mõju (ehk nagu KaKa tunnistas, pidi tema mees meedia algatatud hüsteeria tuules müüma oma osaluse Venega seotud firmas võileivahinnaga, visates maha aastatepikkuse töö – kirjeldus, mis kehtib tegelikult paljude Vene suunalise äriga seotud olnud ettevõtete kohta); Venemaa enda SKP sealjuures kasvab, ostujõu pariteedi võrdluses jõuti 5ndale kohale maailmas.
Tere
Soovin kasutada seda võimalust, et reklaamida meie krediidipakkumist neile, kes vajavad kiiret finantsabi. Krediidinõustajana oleme valmis rahastama investeerimisprojekte “sooduslaenud” vormis
Anname laene nii era- kui ka juriidilistele isikutele väga madala intressimääraga 3% aastas. Olenemata teie olukorrast, füüsilisest isikust ettevõtja, pensionil, halva krediidireitinguga, saame aidata. Kui olete huvitatud, võtke meiega lisateabe saamiseks ühendust juba täna.
Võtke meiega ühendust aadressil: asdaservices24@gmail.com
Aitäh.
Miks küll?
Jätke siis oma asukoht jms.kui juba reklaami teete,või huvitas eelkõneleja mailiaadressi?
Jätke ka leping jm.tingimused,tagatised, euribor jms.