Samal ajal kui ühiskond ja ajakirjandus arutlevad selle üle, miks peaminister Kaja Kallas ei ole ametist taandunud ning kes võiks olla tema mantlipärija, ei mõista valitsusjuht, miks tema ümber selline möll on lahvatanud. Tema ei ole ju enda meelest midagi valesti teinud.
Laenu võib abikaasale anda, palju jaksu ja tahtmist on ning millega perekonnapea ettevõte täpselt tegeleb, ei kuulu tema huvisfääri. Jah, seaduste vastu ei ole Kaja Kallas ilmselt eksinud ja juriidiliselt peaks kõik korras olema, kuid kõige selle kõrval peab poliitik tajuma ühiskonnas toimuvaid võnkeid.
Nõustun tippjuht Kai Realoga, kelle sõnul ei saa Eesti kõige suurema mõjuvõimuga juht väärtuspõhiseid probleeme ignoreerida ega naeruvääristada, sest väärtustel põhineb usaldus.
Olgu sellega kuidas on – teema lähiajal kindlasti ei vaibu ja küllap tuleb ilmsiks veel üllatavaid asjaolusid. See ei sega muidugi tulevikku vaadata ja võimalikke uute peaministrite teemal mõtteid mõlgutada.
Minu hinnangul tuleb järgmise valitsusjuhi määramisel esmajoones arvesse võtta poliitiku laitmatut mainet. Uus peaminister ei tohi endaga kaasa vedada mineviku taaka. Seetõttu tuleb kindlasti maha kriipsutada meedias suurima soosiku tiitlit kandev Kristen Michal – tema puhul hakatakse kindlasti meenutama Silvergate’i skandaali üksikasju ja niinimetatud valge kampsuni juhtumit. Asendada pada katlaga – see ei lähe mitte.
Spekuleeritud on ka teiste nimede üle. Tartu linnapeale Urmas Klaasile oleks hüpe Eesti riigi tegevjuhi rolli ilmselgelt liiga suur, hoolimata sellest, et tema rinnaesine on kriiskavalt valge. Puhastustuli ei ole lõplikult veel kustunud ka Liina Kersna puhul, kelle suhtes koroonatesti kiirhankega seoses kriminaalmenetlus alustati. Mart Võrklaevast ei hakka ka pikemalt kirjutama. Tema tegevus rahandusministrina näitab selgelt, et õpipoisi aeg ei ole veel möödas. Iseasi muidugi, kas seda peab tegema ministrina.
Praegusel juhul tuleks erakonnasiseselt Kaja Kallasele asendaja leidmisel teha valik kaitseministri Hanno Pevkuri või Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti vahel. Mõlemal mehel on positiivne kuvand, arvestatav kogemus ministriametis ning kuluaarivestluste põhjal on tegemist tasakaalukate juhtidega. Arvestades seda, millise turbulentsiga praegune kriis on arenenud, ei saa välistada ka valitsuse lagunemist ja koalitsiooni ümbermängimist (loe: Keskerakonna kaasamist).
Selleks, et tuua Eesti poliitmaastikule otsustavaid muudatusi, peavad Reformierakonna koalitsioonipartnerid Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond selja sirgu lööma ning nõudma, et peaministri moraalimajakas on külili vajunud. Praegu on Lauri Hussar ja Lauri Läänemets häbelikult teatanud, et otsuse jätkamise osas võtab vastu Kaja Kallas ainuisikuliselt.
Kuigi Kaja Kallas jätkab pokkerinäoga oma ametikohal ja on küüned surunud nahksesse töötooli, seisab peaministrivahetus sellest hoolimata järgmisel aastal tõenäoliselt nagunii ees. Kuulasin tähelepanelikult Kaja Kallase intervjuud Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister» ja sealt jäi kõrva lause, millele ei ole ehk piisavalt tähelepanu pööratud.
Tuleva aasta juuni alguses toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ja raske on uskuda, et Kaja Kallas neid passiivselt pealt vaatab. Ihalus kiuslikust Eestist põgeneda on praegu suurem kui kunagi varem.
Reformierakonna juht kinnitas saatejuhile, et peaministrina ta Euroopa Parlamendi valimistel ei osale. Seda lauset võib mõista mitmeti. Taktikaliselt oleks nutikas põhirivaal Paet peaministriks tõugata, et saaks ise pärituules Brüsselisse purjetada.
Selles valitsuses pole ühtegi poliitikut kes sobiks peaministriks. Keskerakonnas on neid palju.huvitav et Reformierakonna poliitikud ei lahku oma erakonnast. see on ka arusaadav mõnus karistamatu elu. peavoolumeedia poolehoid jne. mina olen alati olnud keskerakonna poolt sest nende sisepoliitiline tegevus on olnud alati kõrgel tasemel.kurb on et Karilaid reetis oma erakonna ja läks isamaa erakonda üle. Isamaalased räägivad küll ilusaid sõnu aga neid ei võeta kuulda ja ja need jutud ei tee meie elu paremaks.karilaid võib nendega koos tegutseda aga Eestimaa elanikele see elu paremaks ei muuda.
on eriline naiivsus hakata reffidele juhte otsima, kusjuures üks pakutud sardellpoliitikutest on nii rumal, et kohalikud ühistupangad on ta juba kaks korda paljaks riisunud
Kuidas saame tahta.et hääletamise teel saadud poliitikud esindaksid oma rahvast kui Põhiseaduslikke valimisi ei toimu?
Keskerakonna kuldaju Leps tegi üksipulgi selgeks miks e valimised ei vasta põhiseadusele aga rattad karilaiud kiiged lootsid ikka hääli saada ja eirasid Lepsi arvamust E valimised ei vasta põhiseadusele sest ei toimu valija füüsilist tuvastamist Nii lihtne see ongi Ka abielureferendum lasti põhja Oi kui palju patte on vaja lunastada et rahva usaldust uuesti ära teenida