Pidutsemise lainel noored saavad kerge vaevaga kätte kõik ebaseaduslikud ja tervist rängalt hävitavad mõnuained. E-sigarettide maitsete keelamine mõjub selle teadmise juures vastu tuult sülitamisena.
Ajal kui Kaja otsib Mardiga uusi imelisi makse soovitan alustuseks kaotada olemasolevaid piiranguid, mis pärsivad eelarve laekumisi. Eestis on keelustatud või ebamõistlikult kõrge aktsiisiga maksustatud mitmeid tootegruppe, mis meie lähinaabrite või siis teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on lubatud.
Selline lihtsustatud ja elukauge käskude ja keeldude poliitika toidab salaturgu, millel on negatiivne mõju nii eelarvele kui ka inimeste, eeskätt noorte tervisele. Vastupidiselt oodatule on kõik keelatud kaubad salaturul kättesaadavad, ning ka alaealised saavad ohtliku kauba mustalt turult kätte ühe sõrmenipsuga.
Vaatame naabreid
Vaadates, kuidas lahendavad sarnaseid probleeme meie naabrid, siis näiteks noorte tervisele erakordselt suurt tähelepanu pühendavas Rootsis antakse endale selgelt aru, et nende noored alustavad nikotiini tarbimist snusist, mis on mujal Euroopas keelatud. Sellegi poolest teatas Rootsi valitsus tänavu sügisel kavatsusest vähendada noorte seas populaarse mokatubaka aktsiisi 20 protsendi võrra, tõstes samal ajal põlevate tubakatoodete aktsiisi 9 protsendi võrra, põhjendades seda tervisekahjude vähendamisega. Tegemist on sammuga ulatuslikust tervisekäitumise kavast, millega praeguseks on saavutatud Euroopa madalaim suitsetamise tase.
Rootsi kogemus näitab, et arukas reguleerimine toimib jäigast keelamisest paremini, kuna nii noorte kui ka sõltlaste nutikus keeldudest mööda hiilimiseks on piiritu.
Huuletubakas ja e-sigaretid levivad Eesti koolinoorte seas ohjeldamatult. Komponentide ja maitsete musta turgu ei hoia üleval mitte odavam hind, vaid maitsevedelike müügi ära keelamine. Ainetega mustal turul kauplemine tekitab põnevust, täiskasvanute üle mängimine pakub rahuldust.
Senine poliitika keskendub mõnede lõõgastavate ainete puhul ennekõike keeldudele. Kusjuures pole selget vastust, miks eelistatakse ebaefektiivseid või isegi vastupidise mõjuga keeldusid kontrollitud lubamisele. Poliitikud aga ka ametnikud justkui arvavad, et me asume üksikul saarel, kuhu puudub ligipääs. Sotsiaaltöötajatele ja politseile on uute nikotiinitoodete must turg üle pea kasvanud, sest ühisel ja avatud Euroopa Liidu turul on need lubatud ja lihtsalt kättesaadavad.
Analoogne võitlus on kordunud ka varem, näiteks võitles sotsiaalministeerium pikalt tubaka kuumutamise seadme IQOS vastu. Eestis pidurdati seadme müüki lubamist ja taheti ära keelata. Ostjad hankisid seadet naaberriikidest, jättes sinna nii maksud konkreetse toote eest, kui ka kõige muude reisil tehtud kulutuste eest.
Musta turu riskid
E-sigaretid lubati turule üpris ladusalt. Kuid sotsiaalministeeriumi tugeva lobitöö tulemusena jõudsid poliitikud seisukohale, et e-sigarettidele lisatavad maitsed tuleb keelata, sest peibutavad uusi suitsetajaid, eriti noori. Maitsete müümine keelati. E-sigarettide maitsete keelamisega saavutati juba mõned aastad tagasi olukord, et vedelike seadusliku müügi osatähtsus ulatub vaid viiendikule kogu turu mahust. Ideed, kuidas veenda e-sigarettide tarvitajaid maitsevedelike mustalt turult ära tulema, ei paista kusagilt.
Keeldudega tekitatud musta turuga kaasnevad oluliselt suuremad terviseriskid. E-sigarettide täite- ja lõhnaainetes kasutatakse kemikaale, mis võivad tekitada terviseriske. Omal käel valmistatud suitsetamiskokteilide puhul pole lootustki terviseriske kontrollida, nende eest inimesi hoiatada ja oodatavaid tervishoiukulusid vähendada.
Kui Eestlased ostavad maitseid Lätist, siis loogika põhjal nendele toodetele kehtestatud maksud lähevad sinna ja tervishoiukulud tulevad meile, ehkki ametlikku statistikat selle kohta pole.
Sotsiaalministeeriumi väited, et nikotiinitootele lisatud maitseid ei tohi lubada, sest peibutavad just lapsi neid kasutama, ei tugine Eestis läbi viidud uuringule ega arvesta tegelike oludega. Päris elus lapsed vilistavad sellele keelule, sest tänu õitsevale mustale turule saavad nad oma mõnuained kätte lihtsamini kui eales varem.
Olen veendunud, et kui keelud asendada mõistlike ja kontrollitavate piirangutega, toimivad need paremini. Moodne digiajastu pakub mitmeid lisavõimalusi olukorra haldamiseks. Näiteks võiks alkoholi ja nikotiinitooteid müüa vaid kaardimaksetega. Paljud nüüd muidugi hõiskavad, et kaardimaksel ei ole ju kirjas, mida osteti. Vastab tõele, kuid kas peabki olema sest järelevalve seisukohalt on võimalik see fakt tuvastada ka ilma vastava märketa kaardimaksel. Samas kui soovime sinna lisada ka näiteks vanemliku järelevalve siis saaks ju seda piirangut täiendada tingimusega, et sellise ostu puhul peab kaardimaksel olema äratuntav märge. Lapsevanem saaks kohe teate, kui tema võsuke midagi lubamatut ostab.
Pigem korjakem kõikidelt lubatud lõõgastusainetelt maksud Eesti riigikassasse ja kulutagem seda raha rahva tervise parendamiseks, pakkudes ka sotsiaaltöötajatele uusi ja tänapäevaseid töömeetodeid.
Artikkel on ilmunud Postimehes.