Miinus 6500 eurot aastas!

Suurperede toetamisest, automaksust ja elust maal maksutornaadode keskel.

Hardi Pikkmets (44) – maal elav põllumajandusettevõtja, kuue poja isa, lööb numbrid kokku: muudatustega suurperede toetustes ning planeeritava automaksuga kaotaks tema pere ligi 6500 eurot aastas.

„Äärmiselt tore oli selle aasta jaanuaris kuulda, kui tõsteti kolme-kuue lapsega suurperede toetusi lisaks 650 euro ja seitsme ning enama lapse korral – 850 euro võrra ning jäeti alles tulumaksusoodustused,“ ütleb Pikkmets. „Peale Riigikogu valimisi tormas aga uus valitsuskoalitsioon mõlemat summat 200 euro võrra vähendama, ja lisaks kaotatakse alates tuleva aasta 1. jaanuarist tulumaksuvabastus teise ja enama lapse korral. Minu tagasihoidliku rehkenduse kohaselt tähendab see meie paljulapselisele perele kokku ca 4000 eurot väiksemat aastasissetulekut, aga mu vennal Siimul, kellel on üheksa last, on see lausa ca 7000 €.“

Automaks 2500 eurot

Aga nagu on näha valitsuskoalitsiooni poolt vastuvõetud otsustest, siis jääb riigile sellest veel väheseks, et perede rahakott kuivab kokku ja nüüd virutatakse veel automaksuga ka. „Minu majapidamises on erinevate rehkenduste järgi oodata 1000 kuni 2000 eurot lisakulu aastas – kaks autot on ettevõttes tööautodena ehk soodsamad, aga lisaks on suure perega liikumiseks seitsmekohaline buss ja sõiduauto, mis on väiksema küttekuluga, ja nende pealt on summa juba suurem.

Samas maksame me maal elades juba niikuinii suuremas summas kütuseaktsiisi, kuna sõidame maha rohkem kilomeetreid, kui keskmine Eesti pere linnalises asulas. Meile lähimasse vallakeskusesse, kus asub kool, on 11 kilomeetrit, ja lähim linn on 47 kilomeetri kaugusel. Hommikul saavad lapsed kooli üldjuhul ühistranspordiga, aga lasteaeda ja trennidesse tuleb ikka ise sõidutada, nii et proua on pea pidevalt taksojuhi ametis. Mina hooldan hobikorras 210 hektarit pärandniite (puisniidud ja rannakarjamaad), olen seotud ka Mätiku Mahetalu tegemistega (Mätiku talu on klassikaline peretalu, mida igapäevaselt juhib ema Helga Pikkmets koos oma kahe vennaga). Niitude hooldamiseks on mul kaks traktorit ja üks ATV – kui lisada need, siis võib ju koguni 2500 eurot automaksu aastas minna.“

Maamees ei ole lootust kaotanud

Pikkmetsa sõnul väiksema autode arvuga välja ka ei tule, sest esiteks ei tohi seaduse järgi tööautot kasutada isiklikuks otstarbeks, aga teiseks vajab iga maapere pikkade vahemaade tõttu vähemalt kahte autot, suurpere ka pisibussi, ning kui tegeled veel ettevõtlusega siis vastavalt vajadusele sõltub ka autode arv. Maal ei ole võimalust sõita ühistranspordiga iga 20 minuti tagant ja teede lagunemise ajal pole vahel isegi džiibiga võimalik liigelda. „Riigiteede remondiraha vähendati ju drastiliselt ning kohalikud omavalitsused on olnud alates 2010 alarahastatud nii hariduse kui ka teede korrashoiu kohapealt,“ pahandab Pikkmets. „Kahjuks on maal elavad inimesed vähemuses ja Eesti poliitikas midagi muuta on ääretult keeruline. Minu meelest on kõige hullemad oma valdkonda mitte tundvad ministrid ja fraktsioonide juhid – see on ju ainult ametnike võim! Tänapäeval kiputakse uskuma ainult loosungeid ning ei loeta üldse, mis on asja sisu või mida tähendab väike maksutõus suures pildis. Lisame siia pilti veel 2% käibemaksu kasvu, mis tõstab reaalselt ostukorvi hinda ca 3-5 protsenti.“

Aga kange maamees ei ole lootust kaotanud ja usub eestlase jonnakusse ja talupojamõistusesse: „Ütleb ju ka vanarahva tarkus – igal oinal oma mihklipäev. Küll me leiame viisi, kuidas suure perena toime tulla. Kõige rohkem ärritabki täna, et kui midagi otsustatakse, siis tuleks see asi jätta rahule – stabiilsus on see, mis majanduse päästab,“ on Hardi Pikkmets kindel.

Hardi Pikkmets sündis Oidremal, õppis Lihula Gümnaasiumis, kõrghariduse omandas Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Elab Tonsi talus Oidremal ning tegeleb põllutehnika müügiga ja põllumajandusega