Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aastal püsivhindades 10,5 protsenti vähem toodangut kui aasta varem.
Toodang kahanes tööstuse kõigis kolmes sektoris: energeetikas 21 protsenti töötlevas tööstuses 9,8 protsenti ning mäetööstuses 4,7 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenesid tootmismahud 2023. aastal kõigis kuudes. „Möödunud aasta oli tööstusettevõtetele raske, võrreldes varasemate perioodidega võib täheldada, et nii vähe toodeti viimati 14 aastat tagasi,“ kommenteeris Bunder.
Eelmisel aastal vähenesid tootmismahud enamikul töötleva tööstuse 23 tegevusalast. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine -16,8 protsendiga, toiduainete -3,6 protsendiga, metalltoodete -9,2 protsendiga, ehitusmaterjalide -21,9 protsendiga ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine -8,7 protsendiga. Suurematest tegevusaladest kasvas põlevkiviõli tootmine 18,8 protsenti, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine 4,2 protsenti ning masinate ja seadmete remont ning paigaldus 8,4 protsenti.
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2023. aastal 66,6 protsenti välisturule. Võrreldes varasema aastaga vähenes eksport kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 8,3 protsenti, müük kodumaisele turule aga 7,3 protsenti.
Detsembris vähenes tööstustoodangu tootmismaht 2022. aasta sama kuuga võrreldes 2,5 protsenti ning töötlevas tööstuses 1,6 protsendi võrra. Energeetika valdkonnas kahanes detsembris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 27,7 protsenti, soojuse tootmine kasvas 1,2 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti detsembris võrreldes novembriga tööstuses 5,3 protsenti ja töötlevas tööstuses 5,9 protsenti rohkem toodangut.
Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.
Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
Eks ennegi on olnud viletsaid valitsusi nagu näiteks siis kui olid peaministrid Laar, Ansip, Rõivas kus kõik läks kolinal allamäge. Aga näe imet meie rahvale see ei loe ja saime jälle ühe viletsa valitsuse. Kas tõesti inimesed usuvad nende valesid mida peavoolumeedia soosib. Kas meie inimesed on siis nii mõjutatavad.Tegelikult varem oli hullem sest tegutses reformierakonna tagatuba kus mõeldi välja valesüüdistusi peamiselt keskerakondlastele kes olid takistuseks reformistide võimuletulekul.