Täna toimunud Euroopa Parlamendi täiskogu istungil esitas Jana Toom (Keskerakond / Renew Europe) petitsioonikomisjoni nimel Euroopa Komisjonile küsimusi õpetajate töötingimuste kohta Euroopa Liidus.
“Räägin petitsioonikomisjoni nimel, kuid mind kannustab ka äsja lõppenud Eesti õpetajate streik,” ütles Jana Toom. “Meie õpetajad, kes nõudsid oma liiga suure koormuse eest õiglasemat tasu, saavutasid pärast mitmepäevast streiki 17 euro suuruse palgatõusu. Ja see on riigis, mis asub PISA testide kohaselt Euroopas kõrgeimal real.”
Kvaliteetne haridus on vajalik mitte ainult arenguks, vaid ka Euroopa Liidu eksisteerimiseks, kuid täna pole Euroopas, sealhulgas Eestis, õpetajaameti väljavaated sugugi helged. Petitsioonikomisjoni aseesimees Jana Toom loetles probleemseid valdkondi, millega seisavad silmitsi peaaegu paljud EL-i riigid: õpetaja elukutse on “vananev”, kvalifitseeritud õpetajate värbamine ja hoidmine muutub üha keerulisemaks, nendest on katastroofiline puudus, eriti maapiirkondades; õpetajate palgatase on ebapiisav, olukorda saaksid parandada tugevad ametiühingud ja kollektiivlepingud, kuid need pole igal pool kättesaadavad; psühholoogiline surve õpetajatele suureneb koos klasside suuruse, halduskoormuse ja vägivalla tasemega koolides.
Viimastel aastatel on petitsioonikomisjon saanud nendel teemadel palju petitsioone, Jana Toom esitas nende põhjal Euroopa Komisjoni esindajatele küsimused:
– kas on olemas hinnang õpetajate töötingimustele EL-is ja nende mõjule hariduse kvaliteedile?
– milliseid vahendeid pakub komisjon liikmesriikidele olukorra parandamiseks?
– milliseid strateegiaid töötab komisjon välja, et tõsta õpetajakutse prestiiži ning pakkuda õpetajatele selgeid karjääriväljavaateid ja korralikku palka?
– kuidas jälgib komisjon õpetajate läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi 2019/1152 rakendamist ELis?
– Milliseid täiendavaid samme kavatseb komisjon võtta, et tagada selle direktiivi rakendamine, sealhulgas õpetajate kollektiivläbirääkimiste õiguse rakendamine?
Debatt Euroopa Parlamendis on esimene samm õpetajate töötingimuste reguleerimise suunas ELi tasandil. “Nagu me kõik hiljutisest streigist nägime, mõistavad Eesti õpetajad, millisesse ohtlikku piiri oleme jõudnud ja võitlevad otsustavalt oma õiguste eest,” kommenteeris Jana Toom. “Kui EL ei taha õpetajateta jääda, tuleb nende töötingimusi täna parandada. Kuna liikmesriigid sellega ei kiirusta, on Brüssel kohustatud sekkuma. Ilma õpetajateta pole Euroopal tulevikku.”
Jana Toomi kõne avas debati, millest võtsid osa Euroopa Parlamendi kõikide fraktsioonide liikmed ja Euroopa Komisjoni esindaja.
Jana Toomi kõne video: https://www.europarl.europa.eu/plenary/en/vod.html?mode=unit&vodLanguage=EN&internalEPId=1707381666960&providerMeetingId=fda5db67-9438-4b3c-a8f8-08dc23019412#
Brüsseli tegelastel om muud huvid. Palju aega on võtnud sanktsioonide koostamine Venemaa rahvale vist selleks et seaksed lapsed nälgiksid. Aga näe imet Venemaa paljurahvuseline pere ei kannatanud sellepärast üldse. nii er see oli ajaraiskamine. Selle asemel oleks võinud hoopis otsida võimalusi vähi, koroona ja teuste haiguste raviks.mitmetes Euroopa riilides toimuvad rahutused.Kas ei peaks aitama nende nõudmiste täitmisel. sõjategevuse lõpetamiseks pole vaja relvi anda vaid leppida kokku et kõik jääks samaks kui enne sõda oli. Nii väike ja vaene riik nagu meie oma ei pea surmarelvi andma vaid EL peaks abistama meie rahvast ja nõudma et meie valitsus abistaks vaesemaid ja ei tõstaks makse. Võiks soovitada astmelist tuöumaksu. Ida riik peab küll olema vaba ja ise otsustama kõike aga kui on selline saamatu valitsus kui meil siis on head nõuanded teretulnud.
mida kavatseb Brüssel ette võtta seoses elektrihinna kallinenisega. kujutage ette olukorda kus inimene kui käis tööl lasi oma najas panna elektrikütte ja minnes pensionile peab maksma suuri summasid. VALITSUS EI TEE ENAM SOODUSTUSI ELEKTRIENERGIA HINNAS JA LOOBUS ABIST MIS OLI VAREM. See valitsus teeb meie rahva elu viletsaks. Parimad poliitikud on Keskerakonnas ja EKRE-s.Brüsseli tegelastelt ja meie valitsuselt pole midagi head loota.
Liiga lillelised ja värvilised riideid. Ka poliitikud peaksid tööalaselt olema riietatud pigem klassikalisse riietusse (ühevärvilised kostüümid, seelikud, püksid jne) ja mitte kasutama oma ametiriietuses erivärvilisi domineerivaid värvitoone. Etiketi kohaselt oleks kõige moodsam riietuda vaid ühte värvitooni: riietus + jalanõud.
Kui sellega ei olda nõus siis kahte, kuid mitte rohkem kui kolme värvitooni. Samas arvestatakse ka konkreetse isiku juuste värvitooniga, mis peaks harmoneeruma tema riietuse värvitooniga. Näiteks punapead ei peaks rõhutama enda välimust üleliigse punase riietusega, see jätab mulje “süüdatud lõkkest”.
Kirjud riideesemed jätavad liiga koduse või vabaaja riietuse mulje, ega lase isiksusel endal mõjule pääseda.
Kui soovitakse kasutada mingit kirjumat riietust (pluusi, seelikut, kostüümi) siis pigem väikese mustriga (täpilist, peent ruudulist jne.) Erinevaid täpilisi ja ruudulisi riideesemeid aga ei kanta ka koos.
Parimat soovitust riietuse ja meigiküsimustes saab anda vaid vastava etiketi spetsialist.
Vabandan kui häirisin, kahjuks polnud muud väljundit.
Tere,
õpetajate puudus on ju kunstlikult loodud. Kui palju õpetajaid on lõpetanud Tartu ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi – tuhanded. Vimane nn õppeasutus oli ja on madala kvaliteediga “diplomivabrik”.
Kui kõikide ministeeriumide eelarvet vähendada 20% siis koondatud spetsialistidega- pedagoogidega saab kõik koolid õpetajatega komplekteeritud ja jääb palju veel ülegi. Kui tekib konkurss õpetaja ametile – saab viletsamad pedagoogid koondada. Samas arvan et laste õpetamisel pingutatakse üle võlli. Kuni gümnaasiumini ei tohiks õppimist kodus olla – aeg peale tunde peaks kuluma sportimisele. Sport ja stressivaba olme peaks saama prioriteediks. Kole on vaadata prillidega noormeest kes ripub kangil nagu “märg pesu” ja ei jõua tõmmata lõuga 10 korda. Sellisest kasvabki täielik jobu. 9. klassi lõpuks peaksid kõik õpilased ujuma 100m teatud ajaga.
Lp. proua Toom – Teie kui vene rahvusest inimene nõuate et tsaar peab kõik korda tegema. Antud olukorras saab asjad lahendada eestis kohapeal. Haridusministeeriumi eelarvet tuleks vähendada 30%. Tuleks lõpetada olemasolevate koolide lammutamine ja nende asemele uute koolide ehitamine. Täielik ogarus. Valgustuse ja ventilatsiooni normikohaseks rekkimine on palju odavam.
Riigi seisukohalt tuleks lõpetada helikopterilt sõnnikuhargiga rahapakkide allaloopimise.
Astmeline tulumaks, pangamaks automaksu asemel, likvideerida kliimaministeerium (selleks sobib keskkonnaministeerium), likvideerida Kulka, Fermi Energia, erastada ERSO, RAM, kõik teatrid, muuseumid, tasuline kõrgharidus jne.
Kas hyään ise ei ole õpetajaks mõelnud minna…
Pedagoogi palk teda vist ei paelu – ja siis peab jälle poest vorsti põue panema…
Aga kuniks europalk tiksub, peab ehk vastu, suitsuraha vähemalt tuleb.