Riigikogus andis riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” haridusvaldkonnast ülevaate minister Kristina Kallas, kes rääkis käivatest ja planeerivatest reformidest. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev tõdes, et valitsusel ei paista olevat kindlat plaani, kuidas lahendada olemasolevaid ja lähitulevikus tekkivaid probleeme, mis aina kuhjuvad ja süvenevad ning otsustavate muutusteta vajub haridussüsteem ühel hetkel lihtsalt kokku.
“Haridusvaldkonna tulevikust rääkides minister küll kirjeldas mõningaid aktuaalsemaid probleeme ja moodsamaid tendentse nagu näiteks tehisintellekti areng, aga millest jäi puudu, on lahendused, mida valitsus pakub nende kitsaskohtade lahendamiseks. Viimased aastad on näidanud pigem seda, et Eesti riik seisab silmitsi suure õpetajate ja tugispetsialistide puudusega, pedagoogide keskmine iga kasvab ning järjest rohkem on neid, kes loobuvad tööst läbipõlemise tõttu,” loetles kultuurikomisjoni kuuluv Vadim Belobrovtsev.
“Oleme olukorras, kus koolides on kõige tagasihoidlikumate arvestuste järgi puudu umbes tuhat õpetajat, Eesti Haridustöötajate Liit räägib aga kahest või lausa kolmest tuhandest. Iga aastaga see number aina kasvab ning haridusministril puudub plaan, kuidas kasvavat defitsiiti katta. Ei saanud ma konkreetset vastust sellele küsimusele ka haridusministrilt endalt nagu ka küsimusele, kust võtta uusi tugispetsialiste, kellest on samuti suur puudus,” lisas ta.
Meil on suur ja kasvav õpetajate puudus, olemasolevad pedagoogid on tugevas stressis ja põlevad läbi ning uusi õpetajaid pole kuskilt võtta.
Selle asemel, et akuutseid probleeme lahendada, veab ministeerium Vadim Belobrovtsevi sõnul haridustöötajatega vägikaigast palgatõusu pärast, mis päädis üleriigilise õpetajate streigiga, koostab nimekirju maakoolidest, mida võiks kinni panna, ning viib kiiruga ellu kohmakat ja läbimõtlemata eestikeelsele haridusele üleminekureformi. “Ministeeriumi sammud süvendavad õpetajate puudust ja pärsivad noorte motivatsiooni end haridusvaldkonnas teostada. Ja kõige selle kõrval hakatakse läbi viima juba uut reformi, mille järgi pikeneb õppimiskohustus 18. eluaastani, mis oma läbimõtlematuse pärast on juba pälvinud rohkelt kriitikat,” rääkis Keskerakonna saadik.
Vadim Belobrovtsev lisas, et praeguses olukorras peaks Haridus- ja teadusministeerium oma tegevuses keskenduma rohkem kahele peamisele eesmärgile: esiteks, tagada jätkusuutlik õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv, väärtustades veelgi enam tänaseid pedagooge ja rakendades tegevuskava, mis ütleks konkreetselt, kust need uued õpetajad ja tugispetsialistid tulevad.
“Meil on suur ja kasvav õpetajate puudus, olemasolevad pedagoogid on tugevas stressis ja põlevad läbi ning uusi õpetajaid pole kuskilt võtta. Riigil peab olema terviklik strateegia, mis ütleks konkreetselt, kuidas teha õpetaja amet eelkõige noorte jaoks praegusest palju atraktiivsemaks ja hästi tasustatavaks, töötingimused palju sobilikumaks, koormus väiksemaks ning tulevik selgemaks,” märkis Keskerakonna juhatuse liige. “Kahjuks pärast ministri tänast esinemist süvenes arusaam, et riigil pole midagi ligilähedastki lauale panna.”
“Oluline probleem on ka see, et täna vajavad ettevõtted spetsialiste konkreetsetes valdkondades. Eestis on aga vastava kvalifikatsiooniga töötajad puudu, kuna haridussüsteem ei tööta sünkroonselt muutuva majanduskeskkonnaga. Riigil oleks vaja terviklikku strateegiat – kaardistada hetkeolukord ning sõnastada eesmärk, mida tahame majanduses saavutada ja kuhu poole liikuda. Siis tekib meil arusaam, millise valdkonna töötajate koolitamisele peame riigina keskenduma. Ja seda tuleb teha nüüd ja praegu, mitte viie või kümne aasta pärast,” lausus Vadim Belobrovtsev.
Meil vahuvad paljud asjad kokku. Meie valitsus ei hooli meie rahva heaolust sest neil on muud hivid.
Kõigepealt on vaja sellist haridusministrit kes oskab ja suudab hariduselu juhtidaiges suunas ja toetavat valitsust.